1 alusel välja mõista Suvi Maria Arunalt I N kasuks tsiviilhagi summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti. Tsiviilhagi tuleb tasuda I N arveldusarvele nr xxx, SEB Pank AS. Asitõendid: Suitsukoni, DNA-proovid ja koera transpordipuur, mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel
3 p. 4 alusel. Menetluskulud: Välja mõista Suvi Maria Arunalt
1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot ning sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi
3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 73 (seitsekümmend kolm) ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:
6 ja lg. 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHUS TUVASTAS: Suvi Maria Arunat süüdistatakse selles, et tema, 10.09.2018.a ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 16.57-ni, tungis lukustamata ukse kaudu sisse xxx asuvasse I Nle kuuluvasse elumajja ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I Nle kuuluva koera – lühikarvalise kääbustaksi maksumusega 2000 eurot ning valget värvi plastikust looma transpordipuuri maksumusega 50 eurot. Seega pani Suvi Maria Aruna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Suvi Maria Aruna süü KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga: • I N kannatanuna antud ütlustega (tl 2-5; 6-8), mille kohaselt 10.09.2018.a kella 16.57 ajal koju jõudes avastas ta, et tema elukohta xxx on lukustamata ukse kaudu sisenetud ja koeraaedikust on varastatud koer ja transpordipuur, millest kannatanu teavitas politseid. Hiljem nähti naabermaja juures liikumas purjus naisterahvast kannatanult varastatud 2 • • • • • • • • koeraga ning kannatanu sai oma koera tagasi, kuid koer oli halvas tervislikus seisundis, mistõttu tuli pöörduda loomade kiirabisse; kannatanu poolt edastatud arvetega ning ravikaardiga (tl 11-16), mis tõendavad tekitatud varalise kahju suurust; A D N ütlustega (tl 18-20), millest nähtuvalt 10.09.2018.a tuli tunnistaja koolist koju ning tema ema teatas, et nende elumajast aadressil xxx on kadunud koer. Koera ümbruskonnast otsides, märkas tunnistaja kella 19.30 ajal naabermaja juures purjus naist koeraga (selgus, et naisterahvas oli koera varastanud). Kutsudes koera, jooksis koer tunnistaja juurde. Nähtuvalt ütlustest oli koer halvas tervislikus seisundis; T P ütlustega (tl 22-23), mille kohaselt tutvus ta 10.09.2018.a juhuslikult soome rahvusest naisega, Suvi Maria Arunaga, kes tunnistaja kutsel tema elukohas xxx asuvas eramajas külas viibis; 10.09.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle fototabeliga (tl 25-59), milles on vaadeldud sündmuskohta aadressil xxx ja xxx ning millest nähtub sündmuskohtade olustik, leitud ja kaasa võetud esemed, võetud proovid, mh xxx asuvast korterist looma transpordipuuri leidmine; Sündmuskohajälje kiiruuringuga (tl 62-64), mis kajastab kiiruuringuks esitatud sõrmejälje fragmenti, mis jäeti Suvi Maria Aruna vasaku käe keskmise sõrmega; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga koos õiguste deklaratsiooniga (tl 68-76), mis tõendab süüdistatava Suvi Maria Aruna kinnipidamist sündmuskoha läheduses, kinnipidamise aega (10.09.2018.a) ja kohta (xxx), samuti kajastab protokoll isiku vabastamise aega (12.09.2018.a); Suvi Maria Aruna kahtlustatavana antud ütlustega (tl 78-82), millest nähtuvalt tunnistab ta oma süüd temale etteheidetava kuriteo toimepanemises ja annab ütlusi toimepandud teo asjaolude kohta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Suvi Maria Arunat Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud (tl 83). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Suvi Maria Aruna, 10.09.2018.a ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 16.57-ni tungis lukustamata ukse kaudu sisse xxx asuvasse I Nle kuuluvasse elumajja ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I Nle kuuluva koera – lühikarvalise kääbustaksi maksumusega 2000 eurot ning valget värvi plastikust looma transpordipuuri maksumusega 50 eurot. Oma sellise teoga pani Suvi Maria Aruna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi. Vastavalt 21.01.2019.a koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli ettepaneku Suvi Maria Aruna süüdi tunnistada KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg. 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 500 eurot. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg (10.09.2018.a kuni 12.09.2018.), s.o 3 päeva, mis vastab 9-le päevamäärale, s.o 90 eurole. Kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks on seega 410 eurot. Nimetatud karistuse palub prokurör KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palub prokrör rahuldada tsiviilhagi summas 228,40 eurot ja määrata süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks on määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud summas 75 eurot ning sundraha 810 eurot. Menetluskulud palub prokurör määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. 3 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK 3-1-1-99-06). Kohus viitab, et KarS § 56 lg. 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja seega põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-40-04). KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning tõsi, tulenevalt KarS § 56 lg.-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p. 7). Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged ning arvestades Suvi Maria Aruna süüd ja asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et S. M. Aruna suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust määras, mille osas on karistusettepaneku teinud ka prokurör. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus Suvi Maria Aruna süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi ning mõistab karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 500 eurot. KarS § 68 lg. 1 ja KarS § 70 lg. 2 sätteid kohaldades tuleb eelvangistuses viibitud aeg, 10.09.2018.a – 12.09.2018.a, s.o 3 päeva lugeda karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, seega tuleb lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 41 päevamäära, mis teeb 410 eurot. Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrab kohus, et mõistetud karistust (s.o rahalist karistust kokku summas 410 eurot), ei pöörata täielikult täitmisele, kui Suvi Maria Aruna ei pane 1 – aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.04.2019.a. MENETLUSKULUD:
1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 75 eurot ning sundraha summas 810 eurot. 4 Kohus märgib, et
1 p. 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 kehtestati alates
1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-39-13; RK 3-1-1-99-11). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kaitsja poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlus kaitsjakulu hüvitamiseks on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Seadusandja on reeglina määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul tuleb Suvi Maria Arunalt sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu (summas 75 eurot) seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kuigi Suvi Maria Aruna ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tema varalist olukorda kinnitaksid, leiab kohus, et süüdistatava puhul puuduvad alused menetluskulude täielikult või osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kohus peab põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas (s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) kohaldada
3 sätteid ning määrata menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Igakuise makse kogusummaks kujuneb seega 73,75 eurot. Antud makse suurust peab kohus mõistlikuks. Samas tuleb arvesse võtta, et Suvi Maria Aruna on ise oma kuritegeliku käitumisega antud menetluskulud põhjustanud ja seetõttu kohustatud need ka hüvitama. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks suitsukoni, DNA proovid ja koera transpordipuur, mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn).
3 p. 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Eeltoodud sättest tulenevalt määrab kohus asitõenditeks olevad suitsukoni, DNA proovid ja koera transpordipuuri hävitada kui väärtusetud kriminaalasja juurde kuuluvad esemed. Kohus 5 märgib, et nähtuvalt kannatanu ütlustest (tl 79) ei soovi I. N koera transpordipuuri tagastamist, kuna antud ese on kasutuskõlbmatu. TSIVIILHAGI: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi I N summas 228,40 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule I Nle on kahju põhjustanud Suvi Maria Aruna oma tegevusega. Riigikohtu seisukoha põhiselt kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse lahendamise osa, kuid on kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Riigikohus on sedastanud, et seetõttu on TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine (RK 3-1-1-79-09). Samuti Riigikohtu seisukoha põhiselt (RK 3-1-1-3-10) kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu I N poolt esitatud tsiviilhagis nõude faktilised asjaolud korrektselt määratletud ning kahju tekkimise alused põhjalikult välja toodud, neid on põhistatud ka vastavasisuliste arvetega (tl 11-16). Kohus leiab, et I N poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud 6 ja esitatud mõistlikus suuruses ning on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Sellest johtuvalt kuulub esitatud hagi täies mahus Suvi Maria Arunalt väljamõistmisele VÕS § 1043 ja
1 alusel, summas 228,40 eurot. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.