) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. G K on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 6.
lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et G K pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek ning sissenõutavaks muutnud kohustused moodustavad kokku ca 27 059,67 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
8.
lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
lg-s 2 sätestatud aluseid, kuulutab kohus G K pankroti
lg 1 ja
10.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 11.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 12. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi määruse resolutsioonid näidatud ajal ja kohas. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 3 13. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. 14.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 15. Ajutine haldur on taotlenud kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Kohus kohustab seega võlgnikku andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. 16.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 17. Kohus leiab, et on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (115 eurot) ei ületa
lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
Kohus määrab seega Svetlana Pildeni tasuks 1104 eurot (sh käibemaks 184 eurot), mis kuulub välja mõistmisele Business Law Firm OÜ kasuks. 18.
23 lg 4 ütleb, et kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 584 eurot. 19. Kohus määrab, et ajutise halduri tasust 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, maksta välja riigi vahenditest Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust 470,40 eurot välja mõista võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.