Obsah (4)

§ 75§ 424§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4547 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Aigar Ojandu peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Aigar Ojandul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 8 alusel Aigar Ojandut osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on maandada alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 07.08.2020. a otsusega tunnistati Aigar Ojandu süüdi

§ 424lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

A. Ojandu pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§-le 74, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust täitmisele pööramata, kui A. Ojandu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti kohustati

§ 75lg 4 alusel A.

Ojandut registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima programmi raames esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 25.08.

2. Tartu Maakohtu 01.04.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel A. Ojandule mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 1 kuu vangistust täitmisele. Kohus tuvastas, et A. Ojandu jättis 03.02.2021 ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ilmus 16.02.2021 sotsiaalprogrammi tundi alkoholijoobes ning rikkus 18.03.2021, 20.03.2021 ja 21.03.2021 katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud lisakohustust, s.o alkoholi tarvitamise keeldu.

Kohtumäärus jõustus 17.04.2021, A. Ojandu ilmus karistust kandma 10.05.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 10.06.

2. Tartu Vangla esitas 01.11.2021 Tartu Maakohtule A. Ojandu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab A. Ojandu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
3. A. Ojandut on kriminaalkorras karistatud 6 korda (kehtivaid karistusi on 1) ja ta kannab vangistust
4. korda. A. Ojandut on 4 korda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja
5. aastal karistati teda mootorsõiduki ärandamise eest. Praegu kannab A. Ojandu vangistust samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Mootorsõiduki joobes juhtimised pole olnud ette planeeritud, vaid on impulsiivsed ideed ühest kohast teise liikumiseks. Kuritegude ajenditeks on alkoholisõltuvus, impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. 3.
6. A. Ojandu viibib vanglas alates 10.05.2021, ta on ametnikega suheldes hästi käitunud ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. A. Ojandu vestles 15.07.2021 psühholoogiga, et analüüsida „Alkoholi“ töövihiku vastuseid. Samuti avaldas ta soovi osaleda sõltuvuskäitumise muutmist käsitlevas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja pärast teist vestlust 2 psühholoogiga plaanitakse ta paigutada avavanglasse. A. Ojandu nõustus vanglas töötama, kuid ta on tervislikel põhjustel karistuse lõpuni tööst vabastatud. 3.
7. A. Ojandu on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb korduvates mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimistes, millega A. Ojandu seab ohtu kaasliiklejate turvalisuse. Oht on tõenäolisem, kui A. Ojandu tarvitab alkoholi ja tal tekib vajadus jõuda koju või kauplusesse alkoholi järele. Ohtlikkus võib suureneda, kui A. Ojandu käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega suuda leida alternatiivset lahendust. 3.
8. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad joobes juhtimised viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. A. Ojandu lähedaste hulka kuuluvad õde, 2 poega ja abikaasa. A. Ojandu suhted pereliikmetega on head, kuid ta suhtleb õega harva. Noorem poeg on kandnud A. Ojandule vanglasse raha, käib maal ja hoiab A. Ojandu majal silma peal. A. Ojandu abikaasa elab A. Ojandust 8 aastat eraldi, kuid nad suhtlevad endiselt ja A. Ojandu käis tal abis, sest abikaasa on liikumispuudega. A. Ojandul pole kriminaalkorras karistatud tuttavaid ja ta pole teiste poolt mõjutatav. 3.
9. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Ojandut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ta ilmus šokivangistust kandma alkoholijoobes ja rikkus enne praegust vangistust katseajal 3 korda alkoholi tarvitamise keeldu. Meditsiiniosakonna andmetel on A. Ojandul seoses alkoholi tarvitamisega esinenud pikki tsükleid ja diagnoositud on sõltuvushäired. A. Ojandu sõnul joob ta alkoholi (eelistab viina) stressi ja depressiooni olukordades. Ta tarvitab alkoholi koos naabrimehe ja sõbraga. 07.05.
10. a epikriisist nähtub, et A. Ojandu kaotas alkoholi tarvitamise tõttu teadvuse ja haiglas olles avaldus tal deliirium. A. Ojandu leiab ise, et tal pole sõltuvusprobleemi ja et ta saab alkoholi tarvitamist edaspidi ka ise kontrolli all hoida. A. Ojandu sõnul ei mõtle ta oma tegude tagajärgedele, kui on purju jäänud ja kui tekib vajadus midagi kiiresti teha (näiteks enne kaupluse sulgemist poodi jõuda). A. Ojandu leiab, et kui inimene ei soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, ei saa keegi teda aidata. Ta ei tunne, et tal on alkoholi tarvitamise probleem, sest tal pole kellegagi koos alkoholi tarvitada. A. Ojandu läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas pärast seda alkoholi kuritarvitamist ja pani toime uue kuriteo. A. Ojandu on nõus uuesti selle sotsiaalprogrammi läbima. 3.
11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Ojandu vähendab oma alkoholiprobleemi, väites, et ta saab iseloomu kasutades ise hakkama. Korduvad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised näitavad, et A. Ojandu ei mõista nende inimeste seisukohti, kes soovivad turvaliselt liigelda, ning et A. Ojandu on impulsiivne, kordab pidevalt oma vigu ega leia probleemidele õigeid lahendusi. Samas A. Ojandu leiab ise, et ta pole impulsiivne ja kaalub otsuste tegemist. Kuna A. Ojandu ei tunnista alkoholiprobleemi, pole ta sõltuvusest vabanemiseks abi otsinud. Ta kasutas alkoholiprobleemist vabanemiseks äärmuslikku lahendust ja üritas
12. a kevadel enne praegust vangistust end tappa. A. Ojandu ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei suuda mõista oma tegude tagajärgi ega suuda alkoholist loobuda. Ta nimetab eesmärkidena alkoholist ja nikotiinisõltuvusest vabanemist, elus edasiminekut ja tööle asumist, kuid ta jätkas pärast eelmist vangistust 07.10.2020 alkoholi kuritarvitamist. A. Ojandu otsis tööd, kuid tal ei õnnestunud seda saada. 3.
13. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Ojandut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, kuid korduvad karistused samalaadsete kuritegude eest viitavad, et A. Ojandu eirab ühiskonnas kehtivaid reegleid. A. Ojandu viibib praegu vanglas, sest ta rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. 3 3.
14. Tervisest ja emotsionaalsest seisundist tuleneb oht, sest A. Ojandu üritas enne praegust vangistust 10.04.2021 end tappa, kuid see ei õnnestunud, sest poeg leidis A. Ojandu, kui viimane oli teadvuseta. Edasi viibis A. Ojandu haiglas ravil. Haiglast lahkudes suitsiidimõtted taandusid ja A. Ojandu oli tuleviku suhtes optimistlikum, kuid püsis ärevustunne ja meeleolulangus. A. Ojandu loodab vabaneda alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest. Enda sõnul tulevad enesetapumõtted, kui pole parajasti midagi teha. A. Ojandu on saanud varem psühhiaatrilist ravi depressiooni tõttu ja saab seda ravi ka praegu vanglas. 3.
15. Seoses A. Ojandu eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetulekuga riski ega ohtlikkust pole. A. Ojandu elas enne praegust vangistust üksi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal on võimalik pärast vanglast vabanemist sinna elama naasta. Vangistuse ajal hoiab majal silma peal A. Ojandu noorem poeg. A. Ojandu on füüsilise probleemi tõttu 60% ulatuses töövõimetu ja oli enne praegust vangistust pikalt töötu. A. Ojandu otsis aktiivselt tööd, saatis CV-sid ja helistas, kuid tal ei õnnestunud tööle saada. Sissetulekuks oli töövõimetustoetus, mistõttu oli raske rahaliselt toime tulla. A. Ojandul pole vabaduses kindlat töökohta, tal pole tasumata nõudeid ja vabanemisfondis on 71 eurot. 3.
16. Juhul, kui kohus otsustab A. Ojandu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Ojandule katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel A.

Ojandule katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ning osaleda kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandaks alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ta ei soovi A. Ojandu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab A. Ojandu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. A. Ojandu ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige. A. Ojandu ei oska selgitada, miks ta juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Ta tahtis naabri juurest 1 km kauguselt koju saada ja vahemaa polnud suur. A. Ojandu ei oska ka selgitada, miks ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, sest kõht oli lahti, kuid perearst ei võtnud teda jutule ja tal polnud millegagi sõita kiirabisse tõendi järele. A. Ojandu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, sest tal keelati alkoholi tarvitamine kriminaalhoolduse ajal täiendava kohtumäärusega, kuid A. Ojandu ei osanud seda korralikult lugeda, ei saanud aru, mida määruses taheti, ega teadnud, et tal on alkoholi tarvitamine keelatud. A. Ojandu tarvitas enne vangistust alkoholi suhteliselt harva, s.o teinekord mõne saunaõlle ja nii siia-sinna ühesõnaga. Kuus korra sai ikka võetud ja kui A. Ojandu tarvitas alkoholi, oli ikka viina ka. Ta tarvitas korraga enam-vähem pudeli-kaks ja tavaliselt tarvitas üksi, kuid ka sõbraga koos sai võetud. A. Ojandu ei tarvitanud alkoholi koos naabriga ja sõbraga tarvitas väga harva. Praeguste sõprade-tuttavate hulgas pole alkoholisõltlasi ega alkoholiga liialdajaid. A. Ojandul oli enne vangistust alkoholiga probleeme. Kuna ta oli psühhiaatriaosakonnas ravil ja tarvitas antidepressante, ei tohtinud ta alkoholi tarvitada. A. Ojandu järgis seda ettekirjutust, kuid mõne koha pealt jäi ikka puudu. Ennetähtaegse vabastamise korral ei joo A. Ojandu enam üldse. Ta ei taha sellega enam tegeleda. A. Ojandu arvates ei joo tema lapsed üldse ning abikaasaga on A. Ojandu pidanud ainult naistepäeva või jõulusid. Vabaduses on A. Ojandul võimalik rääkida oma igapäevaprobleemidest 4 (sh alkoholiprobleemist) noorema pojaga, kes võib teda vajadusel toetada. A. Ojandul pole sõpru ja abikaasa on samuti invaliid, kellest pole lohutajat. A. Ojandul oli vanglas psühholoogiga rääkimisest ja alkoholi töövihiku täitmisest nii palju kasu, et ta kuulis, kuidas käib asi ja mis tagajärjed on. Varasem sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei aidanud, sest tuli perekonnaelu ja A. Ojandu pidi hakkama ema hooldama. Sellest see asi pihta hakkaski, sest polnud piisavalt teenistust ega toetust. A. Ojandu sai ca 100 eurot toetust ja pidi lisatööd tegema, kuid töö juurest polnud võimalik iga päev maale käia ja riik ei võimaldanud hooldekodu kohta. On palju küsimusi, miks inimesed langevad depressiooni, ning et sellest lahti saada, peab jälle nullist alustama. A. Ojandu paigutati 11.11.2021 avavanglasse, kus ta jõudis olla nädala, misjärel paigutati ta karantiini. Praegu viibib A. Ojandu kinnises vanglas. A. Ojandu nõustub kriminaalhooldaja ettepanekutega katseaja tingimuste ja kohustuste osas, on võimeline neid täitma ega tarvita enam üldse alkoholi. Kohtu seisukoht
3. A. Ojandu kannab alates 10.05.2021 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. A. Ojandu on talle mõistetud 1 aasta ja 2 kuulisest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud peaaegu 8 kuud (s.o rohkem kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused A.

Ojandu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt saab A. Ojandu vabanemisel asuda elama aadressil Sepa talu, Viitina küla, Rõuge vald, Võru maakond. Seega on võimalik A. Ojandu allutada käitumiskontrollile. 8. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged 5 põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 9. A. Ojandul on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja ta kannab praegu vangistust mootorsõiduki korduva alkoholijoobes juhtimise eest. Täpsemalt tunnistati A. Ojandu Tartu Maakohtu 07.08.2020. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi süüdi selles, et ta juhtis 18.04.2020 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 7 kuud tagasi) alkoholijoobes olles mootorsõidukit. A. Ojandut karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, millest A. Ojandu pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust jäeti esialgu

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Kuna A. Ojandu rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid (sh tarvitas 3 korda alkoholi), pöörati Tartu Maakohtu 01.04.

1. a määrusega (s.o 8 kuud tagasi) A. Ojandu kandmata karistuse osa täitmisele. Praeguse määruse tegemise ajaks on A. Ojandu vanglas peaaegu 7 kuud.
2. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Ojandu vanglas olles ametnikega suheldes hästi käitunud ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Samuti vestles A. Ojandu 15.07.2021 psühholoogiga, et analüüsida „Alkoholi“ töövihiku vastuseid, ja avaldas soovi osaleda sõltuvuskäitumise muutmist käsitlevas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. A. Ojandu on tervislikel põhjustel tööst vabastatud. Kohtuistungil selgitas A. Ojandu täiendavalt, et ta paigutati 11.11.2021 avavanglasse. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on A. Ojandu end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
3. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et A. Ojandu puhul tuleneb uue kuriteo toimepanemise oht eeskätt tõsisest alkoholisõltuvusest ja mõtlematust käitumisest. Nimelt kirjeldatakse kinnipeetava iseloomustuses, et A. Ojandul on esinenud pikki tsükleid, tal on diagnoositud sõltuvushäireid ja depressioon, ta püüdis enne praegust vangistust end alkoholiga tappa ja haiglas avaldus tal deliirium. A. Ojandu tarvitas alkoholi stressi ja depressiooni olukordades. A. Ojandu selgitas kohtuistungil täiendavalt, et ta tarvitas vabaduses alkoholi tavaliselt üksi, juues korraga ära pudel-kaks viina. Kuigi ta tarvitas antidepressante ega tohtinud samal ajal alkoholi tarvitada, jäi mõne koha pealt jäi ikka puudu. Arvestades ülal toodut, toob kohus välja, et A. Ojandu tarvitas vabaduses korraga ebamõistlikus koguses alkoholi, hoolimata muu hulgas ka enda tervisest ja psühhiaatri välja kirjutatud ravimitest. Samuti jätkas A. Ojandu kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamist kuni talle mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Seega polnud A. Ojandu vabaduses võimeline alkoholitarvitamist kontrollima.
4. Kuigi A. Ojandu ütles kohtuistungil, et ta ei tarvitanud koos naabriga alkoholi, selgitas ta samas, et juhtis 18.04.2020 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, sest tahtis 1 km kauguselt naabri juurest koju saada. Samuti märgitakse ka kinnipeetava iseloomustuses, et A. Ojandu tarvitas alkoholi ka koos naabrimehega. Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga selleski, et A. Ojandu vähendab oma alkoholiprobleemi ja püüab probleemi täielikku ulatust varjata. Lisaks rikkus A. Ojandu katseajal alkoholi tarvitamise keeldu 3 korda, mis näitab, et katseaja rikkumiste põhjusteks ei saanud olla teadmatus alkoholi tarvitamise keelust. 6
5. Siiski on põhjendatud anda A. Ojandule võimalus vabadusse naasta ja kriminaalhooldusametniku abil oma probleemidega edasi tegeleda. Nimelt selgitas A. Ojandu istungil sedagi, et tal tekkisid depressioon ja alkoholiprobleem ning varasem sotsiaalprogramm „Eluviistreening“ ei mõjunud, sest elu tuli vahele ja A. Ojandu pidi hakkama oma ema hooldama. Ta sai ca 100 eurot toetust ja pidi lisatööd tegema, kuid töö juurest polnud võimalik iga päev maale käia ja riik ei võimaldanud hooldekodu kohta. Et depressioonist laht saada, peab uuesti nullist alustama. Ennetähtaegse vabastamise korral ei joo A. Ojandu enam üldse. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt suudab A. Ojandu adekvaatselt analüüsida oma depressiooni ja alkoholisõltuvuse põhjusi ning on teinud senisest vangistusest õigeid järeldusi. Arvestades, et seni vanglas viibitud 8 kuud on esialgsest 1-kuulisest šokivangistusest mõnevõrra pikem, võib praegusest vangistusest piisata, et A. Ojandu väldiks edaspidi vanglasse tagasi sattumist ja pingutaks selle nimel rohkem. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et A. Ojandu püüdis ka vabaduses enne vangistust hakkama saada ja otsis aktiivselt tööd, kuid tal ei õnnestunud seda leida. Järelikult tegi A. Ojandu juba varem jõupingutusi, et järje peale saada.
6. Lisaks A. Ojandu äratuntavale motivatsioonile oma probleemidega tegeleda on tal ka noorem poeg, kes hoiab A. Ojandu vangistuse ajal tema majal silma peal ja kellega A. Ojandul on võimalik rääkida oma igapäevamuredest (sh alkoholiprobleemist). A. Ojandu ütles kohtuistungil, et tema arvates ei joo tema lapsed üldse. Kohus märgib, et seega saab A. Ojandu vabaduses hakkamasaamiseks vajadusel tuge ka pojalt. Kuigi A. Ojandul pole vabaduses kindlat töökohta, pole tal ka tasumata nõudeid.
7. Kokkuvõtlikult on A. Ojandul tõsine alkoholiprobleem, kuid samas on ta äratuntavalt motiveeritud sellega tegelema ja järje peale saamiseks pingutama. Arvestades lisaks seni vanglas viibitud aega, ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat kriminaalhooldaja järelevalvet ja A. Ojandu võimalust saada pojalt tuge, on A. Ojandu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
8. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus A. Ojandu talle Tartu Maakohtu 07.08.
9. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 01.04.
10. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mis hakkab kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb A.

Ojandu katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 8, keelab kohus täiendavalt A.

Ojandul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab teda osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on maandada alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. (allkirjastatud digitaalselt) 7