Obsah (9)

§ 75§ 424§ 68§ 65§ 120§ 76§ 121§ 74§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8441 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Armand Vill peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Armand Villil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Armand Villi otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 23.11.2020. a otsusega nr 1-20-8441 tunnistati Armand Vill süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Villil tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.03.2020.

a otsusega nr 1-19-7596 mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning A. Villi liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 21 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 23.11.

1. a otsus jõustus 09.12.
2. A. Villi karistuse kandmise alguseks loeti 27.10.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 17.11.
4. Tartu Vangla esitas 22.10.2021 Tartu Maakohtule A. Villi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta A. Villi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
5. A. Villi on kriminaalkorras karistatud 5 korda (kehtivaid karistusi on 3) ja ta kannab vangistust
6. korda. A. Villi karistati
7. a ja
8. a elukaaslase kehalise väärkohtlemise, tapmisega ähvardamise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Praegune kuritegu on samuti mootorsõiduki joobes juhtimine. A. Villi puhul vahelduvad isikuvastased ja üldohtlikud süüteod ning ükski kuritegu pole olnud ette planeeritud. Kuritegude soodustegurid on alkohol, impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus ja suutmatus mõelda oma tegude tagajärgedele. 2.
9. A. Vill viibib vanglas alates 27.10.2020, tal pole vanglaametnikega suheldes probleeme olnud ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. A. Vill töötab alates 18.05.2021 vanglas koristajana, läbis ajavahemikul 10.02.-07.04.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ajavahemikul 13.04.-13.07.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“. A. Vill on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb elukaaslase kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Oht on tõenäoline, kui A. Vill on tarvitanud alkoholi ja/või satub konfliktiolukorda. Ohtlikkust suurendab mõjutatavus, impulsiivne käitumine ja puudulik probleemilahendusoskus. 2.
10. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vill on korduvalt pannud oma elukohas elukaaslase vastu toime kuritegusid. A. Vill elas enne vangistust koos elukaaslasega aadressil Võru maakond Väimela alevik Põllu tee 4-23 ja ennetähtaegse vabanemise korral on tal 2 võimalik sinna elama naasta. Elukaaslane suri 13.02.2021 ja praegu elab korteris A. Villi sõber Toomas Plaks. 2.
11. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vill tarvitas koos elukaaslasega alkoholi, mille käigus tekkisid tülid ja A. Vill pani elukaaslase vastu toime kaks vägivallakuritegu. Samuti on A. Vill teiste poolt mõjutatav. Ta tarvitas koos elukaaslasega alkoholi ja viis alkoholi tarvitatuna tuttavaid autoga koju. A. Villi korterikaaslase Toomas Plaksi sõnul tunneb ta A. Villi umbes 5 aastat, T. P. aeg-ajalt alkoholi ja teda on karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. A. Villil on õde ja 3 venda, kellega on suhted head, kuid mitte tihedad. A. Vill suhtleb peamiselt töökaaslastega ja mõne sõbraga. Alkoholi kuritarvitamine ja korduvad liiklussüüteod viitavad A. Villi riskeerivale elustiilile. A. Vill läbis
12. a liiklusohutusprogrammi, kuid juhtis pärast seda uuesti alkoholijoobes olles mootorsõidukit. 2.
13. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Villi on korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja kahel korral ühise alkoholi tarvitamise käigus elukaaslase vastu vägivallakuritegude toimepanemise eest. A. Villi sõnul tarvitas ta enne vangistust peamiselt lahjat alkoholi (õlut) pärast tööd. Kangemat alkoholi (viina) tarvitas seltskonnas. A. Vill tarvitas ka katseajal alkoholi vähemalt korra või paar kuus, vahel ka tihedamini, enamasti koos sõpradega. Kogused polnud suured ja alkoholi tarvitamine ei seganud töö tegemist. A. Vill käis katseajal
14. a programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbis liiklusohutusprogrammi, kuid juhtis
15. a uuesti alkoholijoobes olles mootorsõidukit. A. Vill leiab ise, et kui alkoholikogused pole suured, pole ka probleemi. Ta lubas, et tarvitab pärast vanglast vabanemist alkoholi vähem, ja soovib tervise nimel alkoholist täielikult loobuda, sest nägi, kuhu alkoholi tarvitamine elukaaslase viis. 2.
16. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Villi probleemilahendusoskus on puudulik, ta tegutseb impulsiivselt ega mõtle oma tegude tagajärgedele. A. Villi on kaks korda karistatud alkoholi tarvitatuna elukaaslase vastu vägivallakuritegude toimepanemise eest. Ta kahetseb elukaaslase löömist, kuid põhjendab seda ühise alkoholitarvitamisega. A. Vill ei kiida elukaaslase liigset alkoholilembust heaks. Samuti on A. Vill juhtinud alkoholijoobes olles korduvalt mootorsõidukit. Ta pole teinud varasematest kuritegudest järeldusi, vaid on jätkanud sama käitumismustrit. Praeguseks mõistab A. Vill, et alkoholiga tuleb piiri pidada, ta on osalenud programmides „Kainem ja tervem Eesti“, liiklusohutusprogramm ja „Eluviisitreening“ ning mõistab joobes juhtimise ohtlikkust. A. Vill ei sea erilisi eesmärke, soovib säilitada töökohta ja hoida alkoholi tarvitamist kontrolli all. Eesmärgid on realistlikud, kuid kuni A. Vill pole loobunud täielikult alkoholist loobunud, säilib uute kuritegude toimepanemise risk. 2.
17. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest samalaadsete kuritegude korduv toimepanemine näitab, et A. Vill ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. A. Vill ei kiida oma kuritegusid heaks, kuid samas õigustab neid kannatanu alkoholi tarvitamisega, vajadusega kedagi aidata ja asjaoluga, et ta sõitis kõrvalisel teel. A. Vill mõistab, et kuritegelik käitumine on tekitanud probleeme (juhilubade äravõtmine, vangistus ja maksenõuded), kuid tema motivatsioon kuritegudest loobuda on suunatud pigem tagajärgede ärahoidmisele, mitte eluviisi analüüsimisele ja muutmisele. A. Vill pani toime uued kuriteod
18. a katseajal ja
19. a üldkasuliku töö tegemise ajal. Uue kuriteo risk tuleneb varasemast korduvast kuritegelikust käitumisest, kuritegelikest hoiakutest, alkoholi kuritarvitamisest, sellega seonduvast riskeerivast ja hoolimatust käitumisest, kasinast probleemide lahendamise oskusest ning suutmatusest konflikte rahumeelselt lahendada. A. Vill arvab ise, et kõik saab alguse alkoholist 3 ja et kui ta alkoholi ei tarbi, siis probleeme pole. A. Vill soovib vabaneda vanglast ennetähtaegselt, sest tahab minna tööle. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võiks A. Villile anda võimaluse naasta ühiskonda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ametnikul on alust eeldada, et praegune vangistus on olnud piisav, A. Vill on oma käitumise üle tõsiselt järele mõelnud ja on loodetavasti teinud vajalikud järeldused. 2.
20. Seoses A. Villi hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. A. Vill töötas enne praegust vangistust xxxxxxxxxxx-xxtõstukijuhina ja pärast vanglast vabanemist on tal võimalik sinna tööle naasta. A. Villi vabanemisfondis on 301 eurot ja tasumata nõudeid on 1496 eurot. A. Vill pole majandusliku kasu saamiseks kuritegusid toime pannud, ta on motiveeritud maksenõudeid tasuma ja tööga hõivatus aitab tal alkoholi tarvitamisest hoiduda. 2.
21. Juhul, kui kohus otsustab A. Villi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Villile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni s.o kuni 17.11.
22. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel A.

Villile katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ning otsida endale ametlik töökoht või võtta end Töötukassas arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi A. Villi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta A Villi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. A. Vill ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige ja A. Vill pani katseajal toime uue kuriteo närvipinge tõttu. Elukaaslane tarvitas samuti kõvasti alkoholi ja võttis A. Villi tagant raha. See oligi põhiprobleem ja sealt tulid muud probleemid. Elukaaslase vastu vägivalla kasutamise ajal oli ka elukaaslane alkoholijoobes. A. Vill pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, sest lubas minna sõbrale appi tööd tegema. Edaspidi ei tohi selliseid asju juhtuda ja selleks ei tohi A. Vill alkoholi tarvitada. Alkohol on talle pahandusi teinud, sõbrad on sellega manalasse läinud ja A. Vill ei taha ka enam. Tuleb tööl käia ja rahulikult elada. A. Vill on töönarkomaan ega tarvitanud enne vangistust tihti alkoholi. Vast kuus kaks korda nädalavahetustel õlut ja viina. Elukaaslasega sai paar pudelit korraga ikka ära tarvitatud. A. Vill ei tarvita alkoholi kunagi üksi. Tal oli elukaaslasega 2 aastat normaalne elu, kuid probleemid tekkisid, kui Väimela maja kadus ära ja elukaaslasel katkes 2 korda rasedus. A. Vill tarvitas alkoholi ka koos 2 sõbraga, kellest üks on surnud ja teine enam ei tarvita. A. Villi tutvusringkonnas pole alkoholiga liialdajaid. Vabaduses toetaksid teda vennad, õed, tädi, ristipojad, kasutütar ja kasutütre poeg, kellele A. Vill saaks rääkida ka igapäevamuredest. Lähedastel pole alkoholi tarvitamisega probleemi. Tädi ja ristipoeg elavad samuti xxxxxxxxx A. Vill suhtleb nendega praktiliselt iga päev. Vangla sotsiaalprogrammisest on olnud palju kasu: A. Vill on mõistnud, et vahel tuleb ka „ei“ öelda, et alkoholi ei tohi nii palju võtta, alkoholi tarvitatuna ei tohi rooli istuda ja tuleb inimesi rohkem tundma õppida. Vabaduses jättis A. Vill programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pooleli vist töö pärast, sest ta ei saanud töölt vabaks. Samuti polnud millegagi käia, sest polnud autot. A. Vill läbis programmi „Liiklusohutusprogramm“, kuid pani siiski toime uue kuriteo, sest tahtis lihtsalt sõbrale appi minna. Kui ei lähe, öeldakse, miks sa ei tulnud, ja keeratakse selg. Kuid tuleb ka teisi probleeme. Mõtled, et lähed sõidad vaikselt ära ja kui võtad õlle või džinni, läheb uus joomine lahti. Ennetähtaegse vabastamise korral läheb A. Vill ikka sõpradele appi, kuid alkoholiga on nulltolerants. Tal ei taha alkoholi näha ning tal pole 4 huvi alkoholi ega suitsu vastu. A. Vill nõustub kriminaalhooldaja ettepanekutega katseaja kohustuste osas. Ta ei tarvita nagunii alkoholi, on võimeline neid kohustusi täitma ja saab kindlasti hakkama. Kohtu seisukoht
3. A. Vill kannab alates 27.10.2020 vanglas liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-d 2 ja 3 ning § 424 lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. A. Vill on talle mõistetud 2 aasta ja 21 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 1 aasta ja 1 kuu (s.o rohkem kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 17.11.2022) jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab A. Vill vabanemisel asuda elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik A. Vill allutada käitumiskontrollile. 7. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 5 8. A. Villil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab praegu vangistust teise inimese tapmisega ähvardamise eest, korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ja korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Esmalt tunnistati A. Vill Tartu Maakohtu 13.03.2018. a otsusega nr 1-18-1517 (s.o veidi enam kui 3 aastat ja 8 kuud tagasi) süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi.

§ 121lg 2 p 2 järgi tunnistati A.

Vill süüdi selles, et ta lõi 18.11.2017 (s.o veidi enam kui 4 aastat tagasi) oma elukohas alkoholijoobes olles elukaaslasele käega näkku, tekitades talle füüsilist valu ja ülahuule 2 cm haava.

§ 424lg 2 järgi tunnistati A.

Vill süüdi selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis uuesti 18.11.2017 alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Nende kuritegude eest mõisteti A. Villi liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva. Seejärel jäi A. Villi kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust, millest A. Vill pidi kohe ära kandma 4 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 7 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

Kohtuotsus jõustus 29.03.

1. Kuna A. Vill pani katseajal toime uued kuriteod, tunnistati ta Tartu Maakohtu 04.03.
2. a otsusega nr 1-19-7596 süüdi

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 440 tunni üldkasuliku tööga.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati A.

Vill süüdi selles, et ta lõi 06.04.2019 (s.o peaaegu 1 aasta ja 1 kuu pärast katseaja algust) oma elukohas alkoholijoobes olles elukaaslast korduvalt käega vastu pead kukla piirkonda, tekitades talle füüsilist valu.

§ 120lg 1 järgi tunnistati A.

Vill aga süüdi selles, et ta pani pärast elukaaslase löömist talle noa kõrile ja lubas ta ära tappa. Tartu Maakohtu 04.03.

1. a otsus jõustus 20.03.2020 ja A. Vill pidi üldkasuliku töö tegema ära hiljemalt 20.03.
2. Kuid kuna A. Vill pani ka üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 23.11.
3. a otsusega nr 1-20-8441 süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 21 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.10.

1. A. Vill tunnistati süüdi selles, et ta juhtis 24.10.2020 uuesti alkoholijoobes olles mootorsõidukit.
2. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et A. Vill on alates 18.11.2017 (s.o viimase ca 4 aasta jooksul) pannud oma elukaaslase vastu korduvalt toime vägivallakuritegusid (ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine) ning samuti on ta korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtinud. Seejuures jätkas A. Vill kuritegude toimepanemist nii kriminaalhoolduse kui ka üldkasuliku töö tegemise ajal kuni ta vahistati. Kohtuistungil selgitas A. Vill, et tema elukaaslane tarvitas samuti kõvasti alkoholi ja vägivallakuritegude toimepanemise ajal olid mõlemad alkoholijoobes. A. Vill tarvitas alkoholi nädalavahetuseti ja koos elukaaslasega sai korraga paar pudelit viina ikka ära tarvitatud. A. Vill pani viimase joobes juhtimise toime, sest lubas minna sõbrale appi tööd tegema. Kui ei lähe, öeldakse, miks sa ei tulnud, ja keeratakse selg. Arvestades viimati märgitut, leiab kohus, et A. Villi puhul tuleneb uue kuriteo toimepanemise oht eeskätt alkoholi kuritarvitamisest ja kaaslaste negatiivsest mõjust.
3. Kohtu hinnangul on nimetatud oht võrreldes A. Villi vahistamise ajaga praeguseks märkimisväärselt vähenenud. Kuna kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suri A. Villi elukaaslane 13.02.2021, ei saa elukaaslase alkoholi tarvitamise harjumused enam A. Villi negatiivselt mõjutada ja samuti ei saa ühise alkoholitarvitamise käigus endam konflikte tekkida. Seega on lähisuhtes uue vägivallakuriteo toimepanemise oht praegu sisuliselt olematu. Kellegi teise vastu pole A. Vill vägivaldselt käitunud. Mis puudutab A. Villi sõpru, siis A. Vill selgitas kohtuistungil, et ta tarvitas alkoholi ka koos kahe sõbraga, kellest üks on nüüdseks surnud ja teine ei tarvita enam alkoholi. A. Villi tutvusringkonnas pole alkoholiga liialdajaid. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole seltskonna negatiivsest mõjust tulenev oht kuigi suur. 6
4. A. Villi alkoholitarvitamise harjumustest tuleneva ohu vähendamisel on määrav aga tema enda otsustavus, tahe ja võime muuta oma senist käitumist. Kohtu arvates on A. Vill äratuntavalt motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt käituma. Nagu öeldud, on A. Vill praeguse kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 1 aasta ja 1 kuu, tal pole vanglaametnikega suheldes probleeme olnud ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. A. Vill töötab vanglas koristajana ning on läbinud sotsiaalprogrammiid „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“. Eelnevast nähtuvalt on A. Vill end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud ja osalenud uute kuritegude ohtu vähendavates tegevustes, mis räägivad täiendavalt tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
5. Kuigi A. Vill jätkas vabaduses pärast sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ kuritegude toimepanemist, selgitas ta kohtuistungil arusaadavalt, et tegi seda, sest ta tahtis sõbrale appi minna. Kui ei lähe, öeldakse, miks sa ei tulnud, ja keeratakse selg. Samuti oli elukaaslasega 2 aastat normaalne elu, kuid probleemid tekkisid, kui Väimela maja kadus ära ja elukaaslasel katkes 2 korda rasedus. Edaspidi ei tohi selliseid asju juhtuda ja selleks ei tohi A. Vill alkoholi tarvitada. Alkohol on talle pahandusi teinud, sõbrad on sellega manalasse läinud ja A. Vill ei taha ka enam. Tuleb tööl käia ja rahulikult elada. A. Vill läheb ikka sõpradele appi, kuid alkoholiga on nulltolerants. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt on A. Vill võimeline adekvaatselt analüüsima senise alkoholi tarvitamise harjumuste põhjusi ja kuritegudeni viinud asjaolusid ning on teinud oma varasemast käitusest õigeid järeldusi. Samuti on A. Vill viibinud vanglas veidi enam kui 1 aasta ja 1 kuu, mis on tema esimest vangistusest (s.o 4 päevast) oluliselt pikem. Kokkuvõtlikult nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et A. Vill on vanglas oma käitumise üle tõsiselt järele mõelnud ja mõistab praeguseks, et alkoholiga tuleb piiri pidada. Seetõttu võib talle anda võimaluse naasta ühiskonda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja järelevalve ja tugi toetavad täiendavalt A. Villi motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda.
6. Peatudes A. Villi elutingimustel ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatel tagajärgedel, märgib kohus, et A. Vill töötas enne vangistus xxxxxxxxxxx-xx kohtule esitatud andmete kohaselt on tal võimalik sinna tööle naasta. Nagu öeldud, on A. Villil võimalik naasta ka oma endisesse elukohta. Ning täiendavalt selgitas A. Vill kohtuistungil, et vabaduses toetaksid teda veel vennad, õed, tädi, ristipojad, kasutütar ja kasutütre poeg, kellele A. Vill saaks rääkida muu hulgas oma igapäevamuredest. Lähedastel pole alkoholi tarvitamisega probleemi. Tädi ja ristipoeg elavad samuti xxxxxxxxx A. Vill suhtleb nendega praktiliselt iga päev. Kohus leiab, kokkuvõtlikult on A. Villi elutingimused vabaduses head ja tal on arvestatav toetav tugivõrgustik.
7. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus A. Villi talle Tartu Maakohtu 23.11.
8. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.11.2022, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb A.

Vill katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 4, keelab kohus täiendavalt A.

Villil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab A. Villi asuma ametlikult tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7