← Eesti

2-21-13249/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on kostjal kohustus täita oma alaealiste laste R. V. ja M. V. ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

  1. a määrusega nr 115 on alates
  2. jaanuarist
  3. a kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega alates
  4. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Kuna hagejad on esitanud nõude miinimumelatise saamiseks, ei pea hagejatele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks temalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt kummagi hageja, s.o R. V. ja M. V. ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 01.07.
  5. a kehtivas elatise alammääras, s.o summas 292 eurot kuni R. V. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a ning M. V. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja 2 T. O. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagejad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt ning kohtule ei ole teada, et hagejatel oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.