lg 2, § 4231 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Tero Tannebaum ja kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Kaitsja Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe määratud korras Süüdistatav Tero Tannebaum, isikukood 38110124252, Eesti Vabariigi kodanik, ilma kindla elukohata, enne kinnipidamist töötas Marico Ehitus OÜ ehitajana, kriminaalkorras karistatud 3 korral. RESOLUTSIOON:
lg 2 alusel, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles 01.04.2021 kella 17.15 paiku Lääne-Virumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 168-ndal kilomeetril mootorsõidukit Saab 9-5 riikliku registreerimismärgiga XXX . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDM-0072 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,79 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse Tero Tannebaum alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Tero Tannebaum, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
2. T. Tannebaumi süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu 11.01.2018 otsusega
alusel, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis taas omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 01.04.2021 kella 17.15 paiku LääneVirumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 168-ndal kilomeetril mootorsõidukit Saab 9-5 riikliku registreerimismärgiga XXX , millega rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ja § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Seega Tero Tannebaum, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime
Maakohtu otsus
lg 2 ja
järgi ning
lg 1 sätteid kohaldades mõisteti talle
2
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, samuti suurendati T. Tannebaumile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu vangistust võrra ning T. Tannebaumile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 5 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha ning ärakandmisele kuulub 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 01.04.2021 – 30.05.2021, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, karistusaja hulka. T. Tannebaumil kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.10.
lg 2 on teise raskusastme liiklussüütegu, mille eest nähakse karistusena ette vangistus kuni neli aastat.
on samuti teise raskusastme liiklussüütegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. T. Tannebaumi karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. 5.2 Karistusregistri väljatrükist ja kohtuotsustest nähtub, et T. Tannebaumil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust. Enne käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuritegusid oli tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. 23.11.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 tunnistati T. Tannebaum süüdi
lg 1 p 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest
lg 2 alusel kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust ning
lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa karistusest, so 1 aasta 1 kuu vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. T. Tannebaum pani käesolevad kuriteod toime eelnimetatud otsusega määratud katseajal. 5.3
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna T. Tannebaum realiseeris mootorsõidukit juhtides, so ühe teoga 2 süüteokoosseisu, mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, so
Nimetatud § ei näe ette rahalist karistust, mistõttu saab T. Tannebaumile mõista karistuseks üksnes vangistuse. 5.4 T. Tannebaumi on 11.01.2018 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-197 ja 23.11.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 karistatud šokivangistustega. Nimetatud kohtuotsustega mõistetud šokivangistused ja ülejäänud osa mõistetud karistustest, mis jäid tema suhtes tingimisi kohaldamata, ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on T. Tannebaumi puhul karistuse eesmärkide saavutamine võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega. 3 Arvestades T. Tannebaumi süü suurust (tuvastatud alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusena 0,79 mg/l kohta), mis on keskmisest väiksem, karistust kergendavaid asjaolusid ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, võib maakohtu arvates talle karistuseks mõista vangistuse
lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta 6 kuud vangistust. 5.5 T. Tannebaum kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 31.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 kohtuotsuste kogumis mõistetud 1 aasta 1 kuu pikkust vangistust alates 31.05.2021. Ehkki nimetatud otsusega mõistetud karistused loeti kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 23.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 mõistetud karistusega, ei saa jätta tähelepanuta, et käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteod on sooritatud katseajal. Seetõttu ei pidanud maakohus õigeks lugeda kaetuks mõistetavaid karistusi, vaid pidas õigeks mõista
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse üksikkaristustest raskema suurendamise teel. T. Tannebaumile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 6 kuud vangistust) tuleb suurendada Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu vangistust võrra ning T. Tannebaumile tuleb mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 kuud vangistust, millest tuleb arvata maha Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 5 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus 01.04.2021 – 30.05.2021, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, karistusaja hulka ja T. Tannebaumil kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 26 päeva vangistust, mille algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 06.10.
MS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna välja mõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 296,76 eurot ja kohtumenetluses 782,28 eurot, kokku 1079,04 eurot vandeadvokaadi abi M. Allikmäe poolt osutatud õigusabi eest. Apellatsioonid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.