← Eesti

1-21-3189/38

Obsah (7)§ 424§ 4231§ 63§ 65§ 68§ 263§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Lahendi tegemise aeg 29. november 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3189 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Apelleeritud koh

§ 424

lg 2, § 4231 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Tero Tannebaum ja kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Kaitsja Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe määratud korras Süüdistatav Tero Tannebaum, isikukood 38110124252, Eesti Vabariigi kodanik, ilma kindla elukohata, enne kinnipidamist töötas Marico Ehitus OÜ ehitajana, kriminaalkorras karistatud 3 korral. RESOLUTSIOON:

  1. Jätta Tero Tannebaumi ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
  2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid Tero Tannebaumile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10, 80 eurot).
  3. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Tero Tannebaumilt Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  4. Tero Tannebaumi süüdistatakse selles, et tema, olles
  5. jaanuaril 2018 karistatud Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 alusel, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles 01.04.2021 kella 17.15 paiku Lääne-Virumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 168-ndal kilomeetril mootorsõidukit Saab 9-5 riikliku registreerimismärgiga XXX . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDM-0072 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,79 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse Tero Tannebaum alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Tero Tannebaum, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. T. Tannebaumi süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu 11.01.2018 otsusega

§ 4231

alusel, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis taas omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 01.04.2021 kella 17.15 paiku LääneVirumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 168-ndal kilomeetril mootorsõidukit Saab 9-5 riikliku registreerimismärgiga XXX , millega rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ja § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Seega Tero Tannebaum, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega tunnistati T. Tannebaum süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades mõisteti talle

§ 424lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

2

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, samuti suurendati T. Tannebaumile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu vangistust võrra ning T. Tannebaumile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 5 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha ning ärakandmisele kuulub 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 01.04.2021 – 30.05.2021, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, karistusaja hulka. T. Tannebaumil kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.10.

  1. T. Tannebaumilt mõisteti välja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt määratud korras T. Tannebaumi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1079,04 eurot riigituludesse. Summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
  2. Karistuse mõistmisel tõi maakohus välja järgmised asjaolud. 5.1

§ 424

lg 2 on teise raskusastme liiklussüütegu, mille eest nähakse karistusena ette vangistus kuni neli aastat.

§ 4231

on samuti teise raskusastme liiklussüütegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. T. Tannebaumi karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. 5.2 Karistusregistri väljatrükist ja kohtuotsustest nähtub, et T. Tannebaumil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust. Enne käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuritegusid oli tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. 23.11.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 tunnistati T. Tannebaum süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust ning

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa karistusest, so 1 aasta 1 kuu vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. T. Tannebaum pani käesolevad kuriteod toime eelnimetatud otsusega määratud katseajal. 5.3

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna T. Tannebaum realiseeris mootorsõidukit juhtides, so ühe teoga 2 süüteokoosseisu, mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, so

§ 424lg 2 järgi.

Nimetatud § ei näe ette rahalist karistust, mistõttu saab T. Tannebaumile mõista karistuseks üksnes vangistuse. 5.4 T. Tannebaumi on 11.01.2018 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-197 ja 23.11.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 karistatud šokivangistustega. Nimetatud kohtuotsustega mõistetud šokivangistused ja ülejäänud osa mõistetud karistustest, mis jäid tema suhtes tingimisi kohaldamata, ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on T. Tannebaumi puhul karistuse eesmärkide saavutamine võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega. 3 Arvestades T. Tannebaumi süü suurust (tuvastatud alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusena 0,79 mg/l kohta), mis on keskmisest väiksem, karistust kergendavaid asjaolusid ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, võib maakohtu arvates talle karistuseks mõista vangistuse

§ 424

lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta 6 kuud vangistust. 5.5 T. Tannebaum kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 31.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 kohtuotsuste kogumis mõistetud 1 aasta 1 kuu pikkust vangistust alates 31.05.2021. Ehkki nimetatud otsusega mõistetud karistused loeti kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 23.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8397 mõistetud karistusega, ei saa jätta tähelepanuta, et käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteod on sooritatud katseajal. Seetõttu ei pidanud maakohus õigeks lugeda kaetuks mõistetavaid karistusi, vaid pidas õigeks mõista

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse üksikkaristustest raskema suurendamise teel. T. Tannebaumile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 6 kuud vangistust) tuleb suurendada Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu vangistust võrra ning T. Tannebaumile tuleb mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 kuud vangistust, millest tuleb arvata maha Tartu Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4624 mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 5 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus 01.04.2021 – 30.05.2021, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, karistusaja hulka ja T. Tannebaumil kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 26 päeva vangistust, mille algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 06.10.

  1. Menetluskulud 6.1 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. 6.2 T. Tannebaumilt ei kuulu menetluskuluna välja mõistmisele sundraha, sest kuriteod on toime pandud enne Tartu Maakohtu 31.05.2021 otsust. Tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga (

§ 65lg 1). T. Tannebaumilt kuulub Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna välja mõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 296,76 eurot ja kohtumenetluses 782,28 eurot, kokku 1079,04 eurot vandeadvokaadi abi M. Allikmäe poolt osutatud õigusabi eest. Apellatsioonid

  1. T. Tannebaum palub tühistada Viru Maakohtu otsuse karistuse osas ning jätta menetluskulud riigi kanda. 7.1 T. Tannebaumi arvates ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid. Ta leiab, et tema suhtes ei ole rakendatud õiguslikku kohtupidamisviisi – võimalust liita kuriteod. Otsused on langetatud eraldi istungitel. Tegemist ei ole I astme kuriteoga. Joove ei olnud väga suur. Vanglas olles on T. Tannebaum läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, oma vigadest õppinud ja uusi teadmisi saanud ning oma peas ka vajalikud sammud astunud. Maksimumkaristus on 4 aastat, T. Tannebaumile aga mõisteti 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Mõistlik oleks liita karistused osaliselt ning rakendada tingimisi vangistust või asendada vangistust ÜKTga. T. Tannebaum on terve ja noor mees. 4 7.2 T. Tannebaum palub jätta kaitsjatasud riigi kanda, sest Tartu Maakohtu otsusega mõisteti temalt välja menetluskulud 100%. Kuna prokurör ei olnud nõus asja kiirmenetluse korras lahendama, venis menetlus 3 päeva pikkuseks, nagu ka menetluskulud.
  2. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsuse T. Tannebaumile mõistetud karistuse osas ning mõista leebem karistus. Jätta välja mõistetavad menetluskulud osaliselt riigi kanda ja võimaldada nende tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.1 Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 8.2 T. Tannebaum tunnistas täielikult oma süüd. Vaatamata varasemale kolmele kriminaalkaristusele, on võimalik T. Tannebaumile mõista lühem vangistus, sest karistuse eesmärki täidab juba talle varem mõistetud karistus – 1 aasta 1 kuud vangistust. Kohtu arvates ei ole süüdistatavale eelnev karistus mõju avaldanud. Vastupidi – T. Tannebaum püüdis täita talle 23.11.2020 kohtuotsusega mõistetud kontrollnõudeid. 01.04.2021 sattus ta LääneVirumaale samuti kontrollkohustuse täitmise eesmärgil, kuhu ta pidi jõudma 03.04.
  3. Tema süü ei ole niivõrd suur, sest 01.04.2021 juhitud sõiduauto Saab 9-5 reg.nr XXX omanik oli Ü.K. Kohus ei ole arvestanud kuriteo soodusasjaoluna Ü.K poolt juhtimisõiguseta joobes isiku, s.o. T. Tannebaumi mootorsõiduki juhtima lubamist. 8.3 Apellant palub muuta maakohtu otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta kaitsjatasud osaliselt riigi kanda ning välja mõistetavad menetluskulud jätta tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei ole arvestanud süüdlase isikut, kes on vangistuses ning kellel puudub kindlus lähiajal peale vabanemist leida tööd. Menetluskulude hüvitamist ei pea T. Tannebaum võimalikuks ei kunagisest töötasust ega muu vara arvelt. Kohus on eeldanud temal rahaliste vahendite olemasolu, mis tegelikkuses temal puuduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Analüüsides T. Tannebaumi ja tema kaitsja apellatsioonide sisulist põhjendust ning perspektiivi II astme kohtus, jõudis kohtukoosseis konsensusele, et apellatsioonidel puuduks edulootus, mistõttu tuleb need jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  5. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt nõustas kaitsja korduvalt T. Tannebaumi, tutvus Viru Maakohtu otsusega, koostas apellatsiooni kokku 60 minutit ning taotleb selle eest tasuna 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning see kuulub taotletud ulatuses rahuldamisele. Kuna apellatsioonid jäävad läbi vaatamata, tuleb kaitsjatasu välja mõista T. Tannebaumilt riigituludesse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.