← Eesti

2-21-110524/13

Obsah (10)§ 187§ 413§ 314§ 367§ 162§ 174§ 175§ 177§ 445§ 468

2-21-110524 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-110524 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtua

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ (esialgne võlausaldaja) lepingu nr. 2101885571, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles B OÜ lepingud üles

  1. detsembril 2020.B OÜ loovutas
  2. märtsil 2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 17.07.2019 - 01.06.
  3. Kostjalt on toimunud laekumisi kokku summas 699,52 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab kõik kostja laekumised põhiosa katteks. Kostjal on põhivõlg summas 800,48 eurot (1500 - 699,53). Laenulepingus nr 2101885571 leppisid pooled kokku intressimääras 14,5% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
  4. osamaksest 17.07.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud
  5. osamakseni 01.06.2022 summas 260,17 eurot (18,13 + 17,72 + 17,31 2

(5)2-21-110524 + 16,9 + 16,48 + 16,05 + 15,62 + 15,19 +14,75 + 14,3 + 13,85 + 13,40 + 12,93 + 12,47 + 11,99 + 11,51 + 11,03 + 10,54). Pooled on laenulepingus kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.
  1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile
  2. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101885571 sõlmimise eest on 75 eurot. Kostja lepingutasu tasunud ei ole. Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 15.
  3. Sissenõudmisega seostud kulud on kokku 50 eurot. Hageja arvestab viivist lepingujärgse laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 14,5% aastas kogu põhivõla summalt 800,48 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.12.2020 kuni hagi esitamiseni 14.06.
  4. Käesolev viivise arvestus on kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.
  5. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 54,06 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.06.2021 lepingujärgses viivisemääras 14,5% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 800,48 eurot, intress 260,17 eurot, lepingutasu 75 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 116,07 eurot ning viivised alates
  6. juunist 2021 kuni põhinõude summas 800,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,5% aastas. Kostja vastus hagile Kostja ei keeldu oma võlast. Kostja on avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kompromissettepanek Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatas kohtule, et pooled ei ole kostja tegevusetuse tõttu kompromissini jõudnud. Hageja sooviks on olnud lõpetada käesolev kohtumenetlus kompromissi sõlmimisega. Hageja on korduvalt teinud kostjale omapoolse kompromissi ettepaneku, millele kostja ei ole reageerinud. Tulenvalt eeltoodust palub hageja hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta kompromissettepaneku ega kompromissi sõlmimise osas. KOHTUISTUNG Kostja Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2021 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile 3

(5)2-21-110524 ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib

§ 413lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi.

Kohtukutse on kostjale saadetud 30. augustil 2021 kostja e-postile, aadressile mida kostja kasutab. Kohus loeb

§ 314

-1 alusel kutse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o

  1. septembril
  2. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungil puudumisest. Istungil puudumise tagajärjed on kohtukutses selgitatud. Kostja ei ole avaldanud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta ning et ta oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (

§ 413lg 3 p 3).

Kohus ei tuvastanud

§ 413

lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb

§ 413lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning

§ 367

alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 800,48 eurot, intressi 260,17 eurot, lepingutasu 75 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 116,07 eurot, kokku 1301,72 eurot ning viivised alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude summas 800,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,5% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, kokku 680 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) 4

(5)2-21-110524 kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks 3,5 tundi ning kostja seisukohaga tutvumiseks ja kompromissi ettepaneku tegemiseks 0,5 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 480 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 300 eurot (120*2+120*0,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 500 eurot (200+300). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.