Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. 10. 2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7640 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja poolt 13.03.2020.a. esitatud pakkumuse alusel sõlmisid pooled 2020.a. märtsis müügilepingu, mille alusel müüs Hageja Kostjale maakütteseadmed Alpha Innotec Alterra WZS 122 V-Line, akumulatsioonipaagi ning vajalikud tsirkulatsioonipumbad. Kostja esindaja allkirjastas pakkumuse tagantjärele enne seadmete tarnet

1. novembril 2020.a. Hageja kohustus müüdud seadmed transportima ja paigaldama Kostja poolt osundatud aadressil xxx. Kostja tasus pakkumise alusel temale väljastatud ettemaksuarve ning teise osamakse enne seadmete objektile tarnimist. Hageja paigaldas müüdud seadmed 2020.a. detsembris ning väljastas arve müügilepingu viimase osamakse kohta. Kuivõrd osaliselt ei sobinud Kostjale Hageja alltöövõtja poolt teostatud ühenduste visuaalne lahendus oli Hageja kliendi palvele vastu tulles valmis vastavaid töid täiendama ning tegi seda
2. jaanuaril 2021.a. Pärast seadmete lõplikku paigaldamist keeldus Kostja paraku jätkuvalt temale väljastatud arve tasumisest viidates sellele, et Kostja juhatuse liige viibib Soome Vabariigis ja ei saa paigaldustöid kohapeal üle vaadata. Hageja oli nõus andma Kostjale täiendava tähtaja lepingu eseme ülevaatamise korraldamiseks ning tegi alternatiivselt ettepaneku jätta arve teatud perioodiks 500 euro ulatuses tasumata, kuid nende ettepanekute suhtes Kostja siduvat nõusolekut ei andnud.
3. aprillil 2021.a. edastas Hageja Kostjale akti müügilepingu eseme üleandmise kohta ning teatas, et ei ole valmis pikemalt arve tasumist ootama.
4. aprillil pöördus Hagejat esindav advokaat veelkord telefoni teel 2 Kostja esindaja poole selgitades, et Kostja kui kutse- ja majandustegevuses tegutsev pool peab suutma oma tegevust korraldada ning müügilepingu eseme mõistliku aja jooksul üle vaatama või üle vaadata laskma. Kaks kuud ei ole käsitletav mõistliku ajana. Kostja lubas järgneva päeva, s.o.
5. aprilli 2021.a. hommikuks välja pakkuda võimalikud lahendused kuid Hageja esindajaga ühendust ei võtnud. Sama päeva, s.o. 15 aprilli hilisõhtul edastas Kostjajuhatuse liige Hagejat esindavale advokaadile sõnumi, milles lubas järgmise päeva hommikul ühendust võtta, kuid ka seda ei teinud (SMS). Rohkem pooled asjaga seonduvalt suhelnud ei ole. Kostjale väljastatud müügiarve on endiselt tasumata. Hageja on seisukohal, et on Kostjaga sõlmitud müügilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud hiljemalt
6. jaanuaril 2021.a. Müügilepingu esemeks olevad seadmed on tarnitud ja paigaldatud Kostja poolt osundatud sihtkohas. Tulles vastu Kostja kui kliendi palvele, täitis Hageja ka Kostja poolt esitatud täiendavad nõudmised seadmete paigaldamisel, kuigi tegemist ei olnud poolte kokkuleppes sisalduvate nõuetega ning kohustust selliste tööde tegemiseks Hagejal ei olnud. Kuivõrd seadmed on lõplikult vastavalt Kostja soovidele paigaldatud ja Kostjale üle antud hiljemalt
7. jaanuaril 2021.a. Vastavalt VÕS § 219 lgle 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjal ostetud asi viivitamata üle vadata või üle vaadata lasta. Vastavalt VÕS § 220 lg-s 1 sätestatule peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat mõistliku aja jooksul teavitama. Tarbijalemüügi puhul loetakse mõistlikuks ajaks kahte kuud majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja jaoks on vastav tähtaeg aga eelduslikult lühem. Käesoleval juhul on Hageja müügilepingu esemeks olevad seadmed lõplikult paigaldanud
8. jaanuaril 2021.a, millest on möödunud kolm ja pool kuud. Hageja on seisukohal, et Kostja ei saa enam esitada nõudeid asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele esitas Hageja Kostjale
9. aprillil 2021.a. täiendavalt paigaldustööde teostamise akti müüdud seadmete lõpliku paigaldamise kohta, kuivõrd ei olnud üleandmisega täiendavalt ootama. Vastavalt poolte kokkuleppele oli Kostja kohustatud kolme tööpäeva jooksul akti allkirjastama või esitama mõjuvad põhjused akti allkirjastamisest keeldumise kohta. Kuivõrd Kostja ei esitanud sisulisi pretensioone ega tagastanud allkirjastatud akti kolme päeva jooksul on müügilepingu esemeks olevad seadmed ja selle paigaldamiseks teostatud tööd lõplikult üle antud
10. aprillil 2021.a. ning alates
11. aprillist 2021.a. on Hageja arve alusel esitatud nõue muutunud lõplikult sissenõutavaks. Poolte vahel ei ole kokku lepitud seadusjärgsest määrast erinevat viivintressi määra, mistõttu nõuab Hageja Kostjalt viivisintressi tasumist VÕS § 113 lg-1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivisintress summas 17,08 eurot. Samuti nõuab Hageja Kostjatelt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse lõpliku täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2106 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisintress summas 17,08 eurot, tulevikus tekkiv viivisintress VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhikohustuselt alates 14.05.2021.a, jätta kõik menetluskulud, milleks on lõiv250 €, lepingulise esindaja kulud 405 eurot (haginõude alusasjaoludega tutvumine ja hagi koostamine 3 tundi x 135 eurot) ilma käibemaksuta, kokku 655 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse 3 kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.09.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 655 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus põhjendatuks 655 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 905 eurot (250+655).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (905 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4