← Eesti

2-18-9089/11

Obsah (15)§ 163§ 168§ 165§ 167§ 171§ 158§ 169§ 2§ 193§ 65§ 23§ 22§ 150§ 11§ 66

2-18-9089 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-18-9089 Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Tsiviilasi I G pankrotimenetlus Menetlustoi

) § 162 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud ning pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuande kohaselt, pankrotimenetluse pankrotivõlausaldajad nõudeid ei esitanud, mistõttu jaotisega välja maksmisele ei kuulu midagi. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab

§-le 162. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole pankrotihalduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Maakohtule lõpparuande suhtes vastuväiteid ei esitatud. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Pankrotimenetluse pankrotivõlausaldajad nõudeid ei esitanud, mistõttu puuduvad võlausaldajad, kelle nõue jäi pankrotimenetluses rahuldamata.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3

(6)2-18-9089 Nõuete esitamine pärast pankrotimenetluse lõppemist Kohus selgitab, et vastavalt

§ 167

lg 1 pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest (§ 167 lg 4). Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole pankrotihaldurile ühtegi nõudeavaldust laekunud. Võlausaldajad puuduvad ning seoses nõuete esitamata jätmisega puuduvad ka vaidlused nõude tunnistamise üle.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 169

esimese lause kohaselt, füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt. ka RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p. 14). Seega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise peamiseks eelduseks on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete olemasolu. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ühtegi nõudeavaldust laekunud ning võlgnikul puuduvad tunnustatud nõuetega võlausaldajad. Seoses pankrotimenetluse tunnustatud nõuete (s.o kohustuste) puudumisega puudub võlgnikul võimalus vabaneda oma kohustustest.

§ 171lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Ts

MS § 8 lg 2 alusel menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna

§ 171

lg 2 ei näe ette võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist selle menetluse saavutamatu eesmärgi tõttu, on kohus seisukohal, et tuleb kohaldada seaduse analoogiat TsMS § 8 kohaselt ja jätta võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Pankrotihalduri tasu ja kulutused

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 4

(6)2-18-9089 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  1. peatüki
  2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  3. aasta
  4. jaanuarini. Kuna pankrotiavaldus on võetud menetlusse
  5. juunil 2018, tuleb kohaldada pankrotiseaduse kuni
  6. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsiooni. Pankrotihaldur esitas kohtule halduri tasu määramise taotluse, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4 tundi, tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 96 eurot tund. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 384 eurot, millele lisandub käibemaks 76,80 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub haldur menetlusabi korras hüvitada riigivahendist 384 eurot, millele lisandub käibemaks 76,80 eurot. Võlausaldajad ega avaldaja vastuväiteid halduri tasu suurusele ega lõpparuandes toodule seaduses sätestatud ajal ei ole esitanud.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Lähtuvalt

§ 65

lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 384 eurot (4*96), millele lisandub käibemaks summas 76,80 eurot, kokku 460,80 eurot. Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid täies ulatuses, taotleb pankrotihaldur riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu ja kulutuste hüvitamist summas 384 eurot, millele lisandub käibemaks summas 76,80 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja 5

(6)2-18-9089 võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna kohus on kuulutanud võlgniku pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja pankrotimenetluses tuvastas, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, tuleb hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile pankrotihalduri tasu 384 eurot, millele lisandub käibemaks summas 76,80 eurot, kokku 460,80 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 460,80 eurot büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

§ 66

lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks kokku 460,80 eurot (koos käibemaksuga). Lõpparuande kohaselt muud pankrotimenetluse kulud puuduvad. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud kokku summas 460,80 eurot, s.o pankrotihalduri tasu 384 eurot + käibemaks 76,80 eurot, on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.