Obsah (8)

§ 416§ 442§ 187§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 21. oktoober 2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14199 Tsiviilasi A. V. hagi M.

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 09.09.2021 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise alates 09.09.2021 200 eurot kuus. Hagi asjaolude kohaselt on hageja õpilane, keda vanemad võiksid toetada. Praegu õpib xxxx ja viibib järelhooldusteenusel. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud 28.09.

1. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 12.10.
2. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes täisealisena omandab keskharidus. Igakuise elatis suurus käesolevas vaidluses ei ole seotud alaealisele lapsele ettenähtud nn miinimumelatise regulatsiooniga ning lähtuda tuleb PKS § 99, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks arvestades ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalist elulaadi. Hageja elulaadina ja vajadustena saab hinnata hagi asjaoludes esitatud kuluartikleid koos vastavate summadega. Kostja ei ole neile vastu vaielnud. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista elatis alates hagi esitamisest 09.09.2021 igakuiselt summas 200 eurot kuus kuni hageja poolt gümnaasiumihariduse omandamiseni. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Õigusabi kasutamist hagist ei nähtu. Seega eeldatavalt hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik