) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 4 p 1 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [--].
lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus leiab, et hageja on ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt puudub poolte vahel kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I) art 4 lg 1 ja art 17 lg 1 lit a või b järgi esitada kostja vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o xxx. Maakohus peab
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt ka Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elukoht on xxx ning Brüssel I määruse järgi tuleb hagiavaldus esitada xxx kohtule. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi läbi vaatamata. 4.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.
lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti
Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjale. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.