← Eesti

2-14-37663/80

Obsah (5)§ 667§ 177§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-37663 Tsiviilasi

) § 177 lg 2 järgi määrab asja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Praeguses asjas jõustus lõpplahend

  1. aprillil 2019, kuid kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
  2. mail 2020, s.o rohkem kui 1 aasta pärast lõpplahendi jõustumist. Seda ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on vaidlustatud määrus ebaseaduslik ning vastuolus

põhimõtetega. Alternatiivselt on hageja õigusabikulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades hagi sisulist mahtu (ca 5 lk), on mõistlik ja vajalik ajakulu hagi koostamiseks kuni 5 tundi ning kliendiga suhtlemiseks ja/või muude toimingute tegemiseks kuni 2,5 tundi (arve 075-02-15 toimingud). Arvel nr 022-08-15 märgittud ajakulu 4 tundi ja 55 minutit on osaliselt ülepaisutatud. Hageja esindajal kulus hagi vastuse ja taotlusega tutvumiseks 2 tundi. Dokumendiga tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Lisaks leidis kohus põhjendamatult, et hageja esindaja

  1. augusti
  2. a istungiks ettevalmistamise mõistlik kulu on 1,5 tundi. Esiteks nähtub samast arvest, et hageja esindaja valmistus istungiks ette täiendavalt ka
  3. augustil
  4. Teiseks, saab
  5. augusti
  6. a istungiks ettevalmistamise mõistlik ajakulu olla kuni 0,5 tundi, kuna tegemist oli eelistungiga, mistõttu keerulisi vaidlusi või toiminguid ei saanud olla. Seda kinnitab asjaolu, et eelistung kestis vaid 25 minutit. 3

(5)Arvel nr 014-09-15 märgitud ajakulu 9 tundi ja 55 minutit on osaliselt ülepaisutatud.
  1. septembri 2015 toiming – tõendite osas kirjaliku seisukoha koostamine ja kliendile e-kirjaga täpsustavate küsimuste esitamine – on seotud
  2. septembri 2015 ehk juba toimunud istungiga. On ebaselge, millega seoses oli vaja osutada teenust 1 tunni ja 15 minuti ulatuses, kui hageja ja tema esindaja kohtusid samal päeval istungil. Samuti rääkisid hageja ja tema esindaja ka
  3. septembril 2015 tõenäoliselt samast istungist.
  4. septembri 2015 kirjaliku seisukoha kulu on arusaamatu ja põhjendamatu, sest seda vahetult materjalidest ei nähtu. Kui hageja arvates puudutab see seisukoht tõendite hindamist, siis oli see hageja poolt tehtud
  5. septembril 2015, s.o nn arvamuse koostamine tõendite hindamise osas. Seega on selle teenuse põhjendatud ajakulu 8,4 tundi. Kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 4,5 tundi. Kassatsioonkaebuse sisuline maht on 3 lehekülge. Lisaks oli hageja esindaja asja materjalidega varasemalt põhjalikult tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 23,63 tundi (30,88–2–1–1,25–3), s.o esindajakulu 4264,87 eurot (koos km-ga). MENETLUSE EDASINE KÄIK
  6. Hageja kostja määruskaebusele ei vastanud.
  7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5278,87 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 5278,87 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Kostja taotlus hageja menetluskulude kindlaksmääramata jätmiseks ei ole põhjendatud.

§ 177

lg 2 määrab kohtule tähtaja menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuid see ei vabasta menetluskulude kandmiseks kohustatud isikut teise poole menetluskulude hüvitamisest isegi juhul, kui kohus ei määra menetluskulude suurust kindlaks mõistliku aja jooksul. 10. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus pidas põhjendatuks hageja esindaja
  4. augustil 2015 istungi ettevalmistamise kulu. Maakohus leidis, et istungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures iseenesest diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga, et maakohus on jätnud 4

(5)menetluskulude suurust kindlaksmäärates tähelepanuta, et hageja esindaja on istungiks ette valmistunud ka
  1. augustil 2015 ajakuluga 1 tundi ja 5 minutit. See ajakulu hõlmab küll ka kostja vastuse analüüsi. Arvestades seda, et hageja esindaja on kostja vastust analüüsinud ka enne ja pärast
  2. augustit 2015, loeb ringkonnakohus sellest ajast istungiks ettevalmistumiseks kulunuks 45 minutit, mille osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 117 eurot (0,75 tundi × 156 eurot).
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Seejuures on maakohus osaliselt lugenud ka hageja esindaja ajakulu põhjendamatuks. Maakohtu antud hinnangud hageja esindaja ajakulule ei ole ilmselgelt põhjendamatud. 13. Ringkonnakohus märgib, et kostja on osaliselt jätnud tähelepanuta maakohtu määruse sisu. Näiteks leiab kostja, et hagi koostamise ja kohtule esitamise, sh kliendiga suhtlemise mõistlik ajakulu võiks olla kokku 7,5 tundi. Seejuures on kostja jätnud tähelepanuta, et kuigi sama arve õigusteenuse kirjelduse kohaselt on märgitud toiminguid ajakuluga 16 tundi, siis hagejalt küsiti arve nr 075-02-15 kohaselt hagi koostamise ja sellega seonduvate toimingute eest koos käibemaksuga 600 eurot, mis vastab ajakulule 3,85 tundi. Maakohus ongi pidanud seda hagi koostamise põhjendatud ajakuluks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 3,85 tundi oli mõistlik ja vajalik ajakulu hagi koostamiseks, mistõttu ei anna kaebuse väide alust vähendada hagi koostamise ajakulu. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 15. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.