← Eesti

2-19-11884/74

Obsah (7)§ 445§ 2681§ 162§ 163§ 651§ 652§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11884 Ts

§ 445lg 1 alusel ning mõistis X-lt välja Y kasuks 2666,18 eurot. Menetluskulud jättis poolte kanda. 6

(14)
  1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-124330 jõustunud lahendiga tuvastatud, et hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti ees solidaarvõlgnikud ning osas, milles hageja on ka kostja eest
  2. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi täinud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel kostjalt talle langeva osa hüvitamist. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole antud asjas alust ega võimalust teha teistsugune lahend, kui on tehtud jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17-124330, milles käsitleti sama laenulepingut. 28.Kohus leiab, et esineb alus tuvastada, et hageja ja kostja on
  3. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud ning hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Võttes arvesse, et hageja on tasunud
  4. oktoobril 2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu osamaksed alates
  5. veebruarist 2018 (st osamaksed 16 kuni 34) ka kostja eest, on kostja hagejale võlgu põhiosa summas 1 124,60 eurot ja intressi summas 1 837,40 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvutuskäiku ega nõude suurust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel välja mõista võlgnevus 2 962 eurot. 29.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 2 962 eurot või alternatiivselt põhivõlgnevuselt 1124,60 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 05.02.2018-08.08.
  6. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja omavahelises suhtes ei ole võlgnevus jagatav põhivõla nõudeks ja intressinõudeks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal on õigus viivist nõuda kogu võlgnevuselt, mis kostjal hageja ees on, kuna tegemist ei ole intressiga, mida hageja kostjalt küsib, vaid intressiga, mida hageja on HLÜ-le Geldex Eesti tasunud kostja eest. 30.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 05.02.2018-08.08.2019 viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 164,13 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise, s.o 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,13 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud hagiavalduses ning kostja ei ole hageja arvutuskäigule ega viivise suurusele vastu vaielnud. 31.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 2962 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
  7. Kostja palub hagejalt välja mõista 15 073,91 eurot käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel seoses kulutustega, mis kostja tegi hageja huvides ajal, kui pooled olid abielus. 33.Võttes arvesse, et hageja on esitanud kostja nõudele aegumise vastuväite, tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostja on oma nõuded esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg 1 kohaselt on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud. Antud juhul olid pooled abielus kuni 15.06.2017, seega hakkas kõigi abielu kestel tekkinud nõuete aegumine kulgema alates nimetatud kuupäevast. Käesoleval juhul on kostja esitanud nõuded, mille puhul kostja tugineb alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise sätetele, mis aeguvad vastavalt TsÜS § 151 lg 1 alusel 3 aasta jooksul ja TsÜS § 149 alusel 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on esitanud vastuhagi 21.10.2019, s.o vähem kui kolm aastat pärast poolte abielu lahutamist, mis tähendab, et kostja nõuded on esitatud seaduses sätestatud tähtaja raames ega ole aegunud. 34.Kostja on seisukohal, et kostjal on hageja suhtes käsundita asjaajamisest tulenev nõue seoses järgmiste kulutustega: 1) Hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud 7
(14)laenulepingust nr 41117-1 tulenev hageja kohustus summas 750 eurot. Kostja on kohustuse hageja eest täitnud kahes osas: (
  1. i)03.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,X“ summas 700 EUR; (
  2. ii)19.12.2014 ülekanne AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, X“ summas 50 eurot; 2) Hageja kohustuse täitmine täitemenetluses nr 025/3004/1554, kokku summas 798,72 eurot, mille kostja tasus hageja eest 14.04.2015 kohtutäitur Kaire Põlts kontole selgitusega „X täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“; 3) Hageja kohustuse täitmiseks kandis kostja 15.04.2015 notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „WWW/kaasomandi lõpetamine hoiustatud X raha“. Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa Z vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust. Nimetatud summast on hageja tagastanud kostjale üksnes 1000 eurot. 35.Kohus leiab, et antud kulutuste puhul on käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on hageja eest täitnud nimetatud kohustused. 36.Seoses hageja vastuväitega, et hageja on kõik nimetatud kulutused kostjale juba hüvitanud, kuna hageja on andud kostjale vastavas ulatuses sularaha, asub kohus seisukohale, et hageja vastavasisulised väited on tõendamata. 37.Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostjal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et selliseid summasid ise hageja eest tasuda. Kohus märgib, et nähtuvalt 04.10.2016 kinnisvaralaenu taotlusest (dtl 196-198) oli hageja igakuine sissetulek 720 eurot ja kostja sissetulek 1400 eurot. Seega oli kostja sissetulek hageja sissetulekust ligi kaks korda suurem ning hageja väide, et ei ole eluliselt usutav, et kostjal oli võimalik hageja eest vastavaid summasid tasuda, ei ole põhjendatud. 38.Täiendavalt on kostja esitanud hageja suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Vastuhagi kohaselt on kostja teinud järgmisi kulutusi, mille väljamõistmist kostja hagejalt soovib: 1) Küttesüsteem, mille jaoks palus hageja võtta kostjal laenu summas 5 000 eurot, et paigaldada see hageja lahusvaraks olevasse majja. Kostja sõlmis 15.10.2015 AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 731036. 16.10.2015 kandis kostja hageja palvel laenuna saadud 5000 eurot kütteseadmeid paigaldava äriühingu S OÜ juhatuse liikme Q arvelduskontole selgitusega „T“. Küttesüsteemi paigaldamiseks tasus kostja 26.10.2015 Q-le täiendavalt 600 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 5 600 eurot; 2) Pesumasin-kuivati, mis omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 456337 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 831,88 eurot; 3) Teler, mikrolaine ahi ja seinakinnitused, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 710251 alusel ja millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 584,4 eurot; 4) Boiler, mis omandati järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 712505 alusel ja mille eest on kosta teinud ülekandeid summas 385,28 eurot; 5) tekid, voodipesu, mis on omandatud kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr SM19620 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 360,99 eurot; 6) Mööbel, mis on omandatud järelmaksuga kostja poolt sõlmitud müügilepingu nr 907420 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 534,54 eurot; 7) Lilled, põõsad, puud, mis on omandatud müügilepingu nr HANS65378 ja müügilepingu nr HANS65381 alusel ja mille eest on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot; 8) Vaipkate, millega seoses kostja on tasunud OÜ-le ALFALEND hageja maja teisele korrusele paigaldatud vaipkatte eest kokku 409,03 eurot. 39.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, mille pinnalt kohtul oleks võimalik asuda seisukohale, et alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. 40.Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kõnealused esemed asuvad senini hageja valduses. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja leiab, et tema 8
(14)lahusvarasse kuuluv vallasvara on senini hageja valduses, on kostjal oma õiguseid võimalik kaitsta vindikatsiooninõude esitamisega ning kõnealune vara hageja valdusest välja nõuda. 41.Kostja on esitanud nõude ka seoses väidetavalt hageja kinnistule soetatud lillede, puude ja põõsastega. Vastav nõue põhineb kostja selgituste kohaselt müügilepingul nr HANS65378 ja müügilepingul nr HANS65381, millega seoses on kostja teinud ülekandeid kokku summas 219,07 eurot selgitusega „Arve 258925720160707, leping HANS65381“, arve 258925720160812, leping HANS65381“, „Arve 258925720160912, leping HANS65381“ ja „müügileping nr.HANS65378“ ning „Arve 258915020160612, leping HANS65378“. Kohus leiab, et kostja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja tahtis nimetatud ülekannete tegemisel täita hageja rikastamiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kostja esitatud tõenditest ei ilmne, et kostja ostetud esemed oleksid soetatud hagejale kuuluva kinnistu tarbeks ning asuvad seni hageja kinnistul. 42.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagis esitatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt käsundita asjaajamisega seotud nõude osas summas 6148,72 eurot. Kostja nõue tuleb rahuldamata jätta alusetu rikastumise nõude osas summas 8925,19 eurot. Kohus on antud juhul hagis esitatud nõude rahuldanud ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2962 eurot, 08.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,13 eurot ning täiendavalt viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtul esineb alus hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks käesoleva otsusega, on hagejal õigus täiendavatele viivistele kohtuotsuse kuulutamise seisuga, mis on 08.02.2021. Alates 09.08.2019 kuni 08.02.2021 on sissenõutavaks muutunud täiendavad viivised põhivõlgnevuselt 2962 eurot VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras summas 356,41 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud nõude terviksumma 3482,54 eurot (2962+164,13+356,41). Kostja kasuks on hagejalt käesoleva otsusega välja mõistetud 6148,72 eurot.

§ 445

lg 1 alusel tuleb hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad summad tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2666,18 eurot (6148,72-3482,54). Apellatsioonkaebus 43.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada osas, milles vastuhagi rahuldati ja tehti tasaarvestus, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kui kostja vastuhagi jääb rahuldamata, palub hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Isegi kui kostja vastuhagi osaliselt rahuldatakse, tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt nõuete rahuldamise ulatusega ning jätta 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% hageja kanda. Alternatiivselt, kui kostja vastuhagi menetluskulude jäävad siiski võrdselt poolte kanda, tuleb jätta 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda. 44.Maakohus on otsuses põhjendanud kostja vastuhagi rahuldamist muuhulgas väitega, et hageja esitatud vastuväited vastuhagile ei olnud tõendatud. Samas on kohus jätnud rahuldamata kõik hageja taotlused võimalike tõendite kogumiseks. Hageja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 2 põhimõtet jättes osutamata vajaliku abi tõendite kogumiseks. Samuti kohus rikkunud

§ 2681põhimõtet, sest kohtul ei olnud otsuse kohaselt tegelikult võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. 9

(14)Kohus on oluliselt rikkunud ka

§-dest 5 ja 7 tulenevat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejal ei ole võimaldatud asjas esitada olulisi tõendeid. 45.Hageja rõhutab, et kõige olulisem rikkumine seondub kostja kontoväljavõtete tõenditena kogumata jätmises. Hageja väidab, et kostja ei ole käsundita hageja asja ajanud. Kostja kontoväljavõttelt peavad nähtuma sularaha sissemaksed enne iga väidetava käsundita asjaajamise korras makse tegemist. Kui kostja kontoväljavõtetelt nähtuvad sellised sissemaksed, peab kostja tõendama, et tegemist on tema enda rahaliste vahenditega. 46.Kui kostja pangakontolt nähtuvad sularahasissemaksed vastavalt hageja väidetele, siis on see vähemalt kaudne tõend hageja väidete kinnituseks. Eluliselt on ebausutav, et sularaha sissemaksed, mis on samaväärsed hageja kohustuste täitmisega, pärineksid muust allikast kui hagejalt. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik esitada otseseid tõendeid kostjale sularaha andmise kohta, siis tuleb rahuldada vähemalt hageja taotlus kaudsete tõendite kogumiseks. Hageja rõhutab, et kostjal ei olnud endal piisavalt rahalisi vahendeid, et vastuhagis viidatud hageja rahalisi kohustusi täita. Hageja on vähemalt põhistanud, et kostja pidi kohustused täitma hageja enda rahaliste vahendite arvelt, mille hageja andis kostjale sularahas. Selleks on hageja esitanud tõendid ka samal perioodil samas summas sularaha välja võtmise kohta (vt hageja 25. mai 2020 menetlusdokumendi lisa 1). 47.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole hageja eest käsundita asja ajanud. Hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et kostja väited käsundita asjaajamise kohta on nii eluliselt ebausutavad kui ka ümber lükatud asjas esitatud kaudsete tõenditega. Kui hageja ei ole kostjale vastavat käsundit andnud, siis kust kostja oleks teadnud, kellele ja millises ulatuses kohustusi täita. Hageja andis kostjale nii juhised kui ka rahalised vahendid just nende kohustuste täitmiseks. Sellises olukorras ei ole tegemist käsundita asjaajamisega. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning see on viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni. 48.Harju Maakohus on otsuses jätnud poolte menetluskulude poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et selline otsus on põhjendamatu ja kohus on ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus põhjendab menetluskulude jaotust napisõnaliselt otsuse punktis 53.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et antud juhul kuulus hagi tervikuna rahuldamisele ning vastuhagi osaliselt rahuldamisele. Samas on

§ 445

lg 1 alusel toimunud tasaarvestuse tulemusel lõppastmes mõistetud võlgnevus välja hagejalt kostja kasuks. 49.Hageja sellega ei nõustu. Kui maakohtu otsus tühistatakse ja tehakse uus otsus, millega kostja vastuhagi jääb rahuldamata, tuleb kõik maakohtus kantud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt taotleb hageja kõigi maakohtus kantud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmist. Isegi kui maakohtu otsust kostja vastuhagi osas ei muudeta, tuleb aga siiski muuta vähemalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus on ebaõige ka praeguse otsuse suhtes. 50.Tuginedes

§ 162

lg-s 1 sätestatule, peaks hageja hagiavaldusega seotud menetluskulud jääma täies ulatuses kostja kanda.

§ 163

lg 1 järgi võivad kostja vastuhagiga seotud menetluskulud jääda võrdselt poolte kanda, jaotuma võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jääma poolte endi kanda. Hageja rõhutab, et kulude poolte endi kanda jätmine on alles viimane võimalik alternatiiv, mille valimisel peab kohus põhjendama mõlema eelneva alternatiivi kasutamata jätmist. 10

(14)51.Käesoleval juhul on kostja vastuhagi rahuldatud ca 40% ulatuses, vastuhagi jäi rahuldamata seega 60% ulatuses. See tähendab, et suurem osa vastuhagist jäi rahuldamata. Isegi kui jaotada poolte menetluskulud võrdsetes osades (

§ 163

lg 1 esimene alternatiiv), peab kostja kanda jääma vähemalt 75% kogu menetluse menetluskuludest (st 100% hagi menetluskuludest ja 50% vastuhagi menetluskuludest) ja hageja kanda mitte rohkem kui 25% kogu menetluse menetluskuludest (st 0% hagi menetluskuludest ja 50% vastuhagi menetluskuludest. Vastus apellatsioonkaebusele 52.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 53.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis menetluskulud seoses põhihagi lahendamisega poolte endi kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud põhihagis kostja kanda, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 54.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid osas, milles vastuhagi osaliselt rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud. 55.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja ja kostja sõlmisid abielu

  1. septembril 2011 ning lahutasid abielu
  2. juunil
  3. -Kostja tasus hageja ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 41117-1 tuleneva hageja kohustuse summas 750 eurot kahes osas. Kostja tegi 03.12.2014 ülekande AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1,X“ summas 700 eurot ja 19.12.2014 ülekande AB KREDITEX AS-ile selgitusega „Laenuleping nr. 41117-1, X“ summas 50 eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (I kd, tlk 75). -Samuti on kostja hageja suhtes toimunud täitemenetluses nr 025/3004/1554 tasunud hageja eest 798,72 eurot 14.04.2015 kohtutäitur Kaire Põlts kontole selgitusega „X täiteasi 025/2004/1554, summa 798.72 eurot“, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (I köide, tlk 76). -Lisaks on kostja hageja eest kandnud 15.04.2015 notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot selgitusega „WWW/kaasomandi lõpetamine hoiustatud X raha“, mis ilmneb kostja pangakonto väljavõttest (dtl 77). Hageja kohustus tulenes hageja ja tema endise abikaasa Z vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingust (I kd, tlk 78-83). Kostja selgitusel on hageja viimati nimetatud summast 1000 eurot kostjatel tagastanud, seega on vastavas osas kostja nõue 4600 eurot. 56.Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebus põhjendatud selles, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, kvalifitseerides vastuhagis esitatud asjaoludel ja otsusega osaliselt rahuldatud kostja esitatud nõude käsundita asjaajamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukoht, mille järgi, kui hageja ei oleks kostjale vastavat käsundit andnud, siis ei oleks kostja teadnud, kellele ja millises ulatuses hageja kohustusi täita. Seetõttu on põhjendatud hageja väide, et ta andis kostjale juhised tema kohustuste täitmiseks. 11

(14)57.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 2 järgi peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. 58.Vastuhagis nõudis vastuhagis hageja (edaspidi kostja) hageja eest tasutud summade tagastamist, seega nõudis kostja kulude hüvitamist, mis ta käsundi täitmiseks tegi. Hageja väidetel andis ta kostjale kohustuste täitmiseks sularaha. Asja lahendamiseks tuli tuvastada, kas tõendatud on hageja väited, et ta andis ka rahalised vahendid nende kohustuste täitmiseks, mida ta palus kostjal enda eest teha. Maakohus leidis, et hageja väited on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega nii toob esile järgmist.
  1. Asjas on esitatud Õ pangakonto väljavõte (I kd, tlk 194), millest nähtub, et
  2. novembril 2014 on kontolt välja võetud sularaha 750 eurot. Hageja väidete järgi andis ta selle summa kostjale sularahas. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et 19.11.2014 on kostja oma kontole teinud sularaha sissemakse 830 eurot. Õ kontolt on 18, 19 ja 21 veebruaril 2015 sularahana välja võetud 2750 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et 18.02.2015 on kostja teinud sularaha sissemakse 1000 eurot ja 22.02.2015 sularaha sissemaksed kokku 2055 eurot. Ringkonnakohtu arvates saab tõendatuks lugeda, et Õ kontolt väljavõetud sularaha anti kostjale ning kostja kandis need summad oma kontole, sest tegemist on ajaliselt lähedaste tehingutega ning asjast ei nähtu kostja veenvaid seisukohti, mis välistaksid hageja poolt kostjale sularaha üleandmise. Maakohtus puudus vaidlus selles, et hageja sai Õ kontot käsutada ning seal olevaid summaid kolmandatele isikutele anda, lisaks on kostja ise väitnud maakohtu menetluses, et Õ kontol olnud raha kasutati perekonna vajaduste katmiseks (I kd, tlk 199 pöördel p 17). 60.Siiski leiab ringkonnakohus, et see asjaolu ei muuda ebaõigeks maakohtu seisukohta, et asjas on tõendamata hageja väited, et sularaha anti kostjale hageja kohustuste täitmiseks. Nimelt on kostja poolt tehtud sissemaksete ja hageja kohustuste täitmise vahe ajaliselt pikk, peale sissemaksete tegemist on kostja poolt tasutud pere igapäevaste vajaduste, sh erinevate kaupade ja teenuste eest, ka on tagastatud kiirlaene. Kuna hageja on asjas ise väitnud, et tema arvelduskontod olid arestitud, siis arvestades, et pooled elasid perekonnana, ei ole tõendatud, et hageja andis kostjale Õ kontolt väljavõetud summad hageja kohustuste täitmiseks. Asjast nähtuvalt ei ole hageja poolt esile toodud ja eelnevalt viidatud sularaha sissemaksed kostja kontole ainukesed, kostja on teinud veel teisi sularaha sissemakseid, lisaks on kostja teinud ülekandeid oma teiselt kontolt ning ka kolmandad isikud on kostjale teinud ülekandeid. Seega ei ole tõendatud, et hageja poolt kostjale antud sularaha oli mõeldud hageja kohustuste täitmiseks.. 61.Hageja väidete järgi kandis kostja notar Ülle-Riin Raja deposiitarvele 5 600 eurot mh ülekandega Õ kontolt 2 765,62 eurot. Nimetatud ülekanne nähtub kostja pangakontolt, kuid kostja väidete järi kanti see summa Õ hooldekodutasude juba 12
(14)makstud ja maksmisele kuuluvate ning teiste Õ vajaduste katmiseks. Asjas esitatud kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on vähemalt kahel korral tasunud Õ hooldekodu tasu. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja väited on veenvad. Tõendamata on, et Õ kontolt kanti see summa hageja kohustuste täitmiseks. 62. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse ka maakohtu otsustust jätta menetluskulud poolte kanda. Maakohus poõhjendas oma otsustust sellega, et hagi kuulus tervikuna rahuldamisele ning vastuhagi osaliselt rahuldamisele. Samas on

§ 445

lg 1 alusel toimunud tasaarvestuse tulemusel lõppastmes mõistetud võlgnevus välja hagejalt kostja kasuks ning neid asjaolusid arvestades on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et selline otsus on põhjendamatu ja kohus on ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust. 63.Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb apellatsioonkaebuses väljendatuga nõustuda. Maakohtu menetluses oli põhihagi, mis rahuldati ning vastuhagi, mis rahuldati osaliselt.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tulnuks maakohtul põhihagis menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu menetluses oli ka vastuhagi, mis rahuldati ligikaudu 40 % ulatuses.

§ 163

lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi kostja vastuhagi rahuldati ca 40% ulatuses, vastuhagi jäi rahuldamata ca 60% ulatuses, tuleb vastuhagi menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda lähtudes asjas avaldatud asjaoludest mh vastuhagi menetlemisel lahendamisele kuulunud väidetest, sh sellest, et hageja taotles aegumise kohaldamist, mis jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses hageja aegumise kohaldamata jätmist ei vaidlustanud. 64.Apellatsioonimenetluses esitasid pooled täiendavaid tõendeid, paludes need võtta asja materjalide juurde. Hageja esitatud tõendid tuleb ringkonnakohtu arvates jätta asja materjalide juurde vastu võtmata, sest hageja soovis nendega tõendada asjaolu, mille kohta kostja esitas väite alles ringkonnakohtus, seega hilinenult

§ 652lg 3 järgi.

Maakohtus ei vaidlustanud kostja seda, et hageja sai Õ kontot käsutada ning avaldas, et sellelt kontolt võetud raha kulutati mh perekonna huvides. Lisaks oli maakohtus esitatud Õ konto väljavõte, millega hageja soovis tõendada sularaha väljavõtmist. Seega olid hageja seisukohad nimetatud tõendi osas kostjal juba maakohtus teada. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõend, tema pangakonto väljavõte, tuleb võtta asja materjalide juurde. Hageja taotlus tõendi kogumiseks rahuldati, seega oli ka kostjal võimalus esitada selle tõendi kohta oma seisukohad ja neid tõendada. Menetluskulude jaotus 65.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ning apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõude suurust tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses X kanda ja 10 % ulatuses Y kanda

§ 163lg 1 järgi.

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes

§ 177lg 1 p-s 2 sätestatust. 13

(14)/allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.