← Eesti

1-11-13095/224

Obsah (5)§ 199§ 64§ 114§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 29. november 2021 Kohtuasja number 1-11-13095 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Viktor Kabanovi (isikukood 38203

) § 114 p-de 1 ja 5 ning teda karistati 20-aastase vangistusega. Samuti tunnistati V. Kabanov süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni 2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. V. Kabanov mõisteti

§ 114

p 1 järgi õigeks ning

§ 114

p 5 järgi karistati teda 17-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti V.

Kabanovile

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 17 aastat vangistust. Karistusaeg algas vastavalt maakohtu otsusele

  1. aprillil 2011 ja lõppeb
  2. aprillil
  4. Tartu Vangla esitas
  5. juunil 2021 Tartu Maakohtule materjalid V. Kabanovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Tartu Vangla ega prokuratuur V. Kabanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. oktoobri 2021 määrusega V. Kabanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  9. Formaalsed eeldused V. Kabanovi vabastamiseks on täidetud.
  10. On positiivne, et V. Kabanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud vastavalt individuaalsele täitmiskavale erinevaid sotsiaalprogramme ja on osalenud vanglas tööhõives, vabanemisel oleks talle tagatud elukoht ning lähedaste tugi. Samas tuleb märkida, et elukohta ei saa talle pakkuda ükski lähedane ning algselt peaks ta asuma elama rehabilitatsioonikeskusesse. Lähedaste ring, kes V. Kabanovit resotsialiseerumisel toetaksid, on üpris väike. Ka tema abikaasal on olnud korduvalt probleeme õiguskuulekusega. Hetkel on V. Kabanovil pooleli keevitaja kutse omandamine, mille läbimine annaks eelduslikult paremad väljavaated tulevikus tööturul osalemiseks. V. Kabanovi senist elukäiku analüüsides võib nentida, et tema puhul saab pidada majanduslikku toimetulekut mõjutavaks suureks riskifaktoriks kindla kvalifikatsiooni puudumist ning vahelduse vajadusest tingitud puuduvat motivatsiooni töökohtade hoidmisel ja valikul.
  11. Oluline on arvestada, et V. Kabanov kannab karistust muu hulgas esimese astme kuriteo (mõrv seoses röövimisega) toimepanemise eest. Selle kuriteo asjaolud on rängad. Eluvastane süütegu on raskeim kuritegudest, mille inimene võib sooritada. V. Kabanov tungis koos kaaslasega tapmise ja röövimise eesmärgil kallale taksojuhile, kusjuures V. Kabanov lõi kannatanut kiviga pähe ning samal ajal kaassüüdimõistetu kägistas kannatanut kaelast. Koos peksti kannatanut sõidukis. Pärast seda tõsteti kannatanu auto pagasiruumi ja sõidutati tiigini, kus seoti uputamise eesmärgil kannatanu riiete külge raskus ning lükati kannatanu tiiki. Kannatanu surma põhjuseks oli uppumine. Seejärel põgenesid V. Kabanov ja tema kuriteokaaslane kannatanu sõiduautoga Eestist Saksamaale, kus nad kinni peeti. Lisaks mõrva toimepanemisele tunnistati V. Kabanov süüdi varguses. Tegemist ei ole V. Kabanovi esmase reaalse vangistusega, ta kannab kolmandat vanglakaristust. Tuleb nõustuda vangla järeldusega, et V. Kabanovi kuriteod on ajas muutunud raskemaks. Seega ei ole ka varasemad vangistused suutnud kinnipeetavat mõjutada pöörduma õiguskuulekale teele, mistõttu tuleb eriti hoolikalt kaaluda argumente, mis võivad riski õigusvastasele käitumisele vabaduses suurendada või vähendada.
  12. V. Kabanovi seisukohad on olnud muutlikud ja vastuolulised ning tema edasise õiguskuulekuse võimalikkuse osas kahtlusi tekitavad. V. Kabanov on nähtuvalt vangla iseloomustusest pidanud enda karistust ebaõiglaseks, on leidnud, et tema osalus kuriteos on tõendamata ning on eitanud kuriteo sooritamist täielikult. Kohtule aga avaldas V. Kabanov, et ta kahetseb tegu ning on enda sõnul vabandanud ka kannatanu lähedase ees telefoni teel. V. Kabanov viitas istungil vangla iseloomustuses ähvardamise kohta kirjapandule: juhtunut on V. Kabanovi sõnul valesti tõlgendatud ja hetkel on asi halduskohtus. Samuti ei nõustunud V. Kabanov sellega, et tal on alkoholiprobleeme. Muus osas ei olnud V. Kabanovil vangla iseloomustuses kirjapandule vastuväiteid. Iseloomustuses on muu hulgas kirjeldatud järgmist. V. Kabanov on tegutsenud sageli mõtlematult ning kaotab kergesti enesevalitsuse. Impulsiivsusele ning püsimatusele viitab tema vaheldusevajadus. Tal esineb ebaadekvaatne ja paradoksaalne hoiak vägivaldsuse suhtes – ühest küljest ta taunib seda, samas leiab, et tal on õigus konfliktide lahendamisel vägivalda kasutada. Ta peab vägivaldsust enesekindluse ja võimu näitajaks. V. Kabanov otsib keerulistes olukordades pigem kiireid lahendusi ja tagajärgedele mõtleb vähe või liiga hilja, olles seejuures oma edus liiga enesekindel. Enda ning oma lähedaste õiguse nimel on ta valmis teise inimese elu ohtu seadma. V. Kabanov on seisukohal, et vanglas viibides muutuvad inimesed paratamatult tigedamaks, 2

(6)küünilisemaks ning inimlikuks jääda on raske. Ta leiab, et vabaduses võib muutuda kõik normaalseks, kui ümbritseda ennast normaalsete ja positiivsete inimestega.
  1. On üldteada, et vangistuses ei ole kerget ligipääsu uimastavatele ainetele, mistõttu on kinnipidamisasutuses ka sellevõrra kergem ahvatlustele vastu astuda, nentida, et on suudetud pikemat aega mõnuainetest eemal olla ning ühtlasi arvata, et see plaan realiseerub probleemideta edaspidi ka vabaduses. Samuti ei saa kunagi garanteerida, et vabaduses ollakse ümbritsetud alati positiivsete ja mittekonfliktsete kaaskodanikega, mistõttu peab ühiskonnas oskuslikult ning rahumeelselt toime tulema ka konfliktsete olukordade ja negatiivselt meelestatud isikutega. V. Kabanovi varasemat elukäiku analüüsides tuleb jaatada, et tal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. V. Kabanovi vägivaldsus on iseloomustusest nähtuvalt ilmnenud juba kooliajal. Ehkki V. Kabanovil ei ole diagnoositud alkoholi- ega narkosõltuvust, nähtub iseloomustusest, et alkoholi tarvitades on ta muutunud impulsiivsemaks ja agressiivsemaks ning pole olnud suuteline kontrollima enda vägivaldset käitumist. Kuigi V. Kabanov lubab hoiduda edaspidi sõltuvusainete, sealhulgas alkoholi tarvitamisest, ei saa kohtu hinnangul siiski tõsikindlalt välistada riski langeda vabaduses taas mõnuainete küüsi, misjärel suureneb ühtlasi ka õigusvastaste tegude toimepaneku tõenäosus.
  2. Kohus on seisukohal, et V. Kabanovi varasem elukäik, hoiakud, avaldused vangistuses ning toimepandud kuriteo asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Need asjaolud koostoimes ei võimalda V. Kabanovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. V. Kabanovi teod on vaatamata varasematele vangistustele muutunud ajas raskemaks ja vangla iseloomustusest nähtub, et ta on isegi õigustanud teatud olukordades ebaseaduslikku käitumise lubatavust (nt petmist või varastamist suurematelt korporatsioonidelt või avaldanud, et õige mees peabki natukene seadust rikkuma), mis ei sisenda veendumust, et ta suudaks vabaduses jääda kindlaks lubadusele käituda edaspidi õiguskuulekalt. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas V. Kabanov määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  4. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes, kuna hindas tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ning jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata. Formaalselt kohaldas kohus

§ 74

lg-t 4, kuna ei põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud – kuigi V. Kabanovil puuduvad distsiplinaarkaristused, tema suhtumine varasemasse kuritegevusse on tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid. V. Kabanov väljendas kohtuistungil selgelt kahetsust. Kohus tegi kaalutlusvea, kuna tugines eelkõige V. Kabanovi viimase kuriteo raskusele, kuid jättis arvestamata vabastamist toetavad asjaolud. Vabastamata jätmisel ei saa tugineda üksnes üldpreventiivsetele kaalutlustele, kui muud eeldused on täidetud. Seejuures kuriteo raskust on seadusandja arvestanud juba ennetähtaegse vabastamise tähtaegade sätestamisel.

§ 76

lg 4 räägib kuriteo toimepanemise asjaoludest, seega kuriteo raskust ei saa arvestada. Kohus ei põhjendanud, miks on V. Kabanovilt alust karta suure tõenäosusega kuritegude jätkamist. Vangistuses on ta käitunud hästi, on läbinud sotsiaalprogrammid, on töötanud ja omandanud kutse. Kuritegu ta kahetseb ja kuigi seda ei saa muuta, on ta kannatanu lähedase ees vabandanud. 14. Vale on kohtu seisukoht, et lähedased ei paku V. Kabanovile elukohta. Nad pakuvad, kuid V. Kabanov ise keeldub sellest, et muuta oma keskkonda ja elustiili, ta ei soovi suhelda kuriteokaaslastega. Vale on seegi, et V. Kabanovil puudub kindel kvalifikatsioon. V. Kabanovil on juhiluba ja ta saab tööd autojuhina, samuti on tal pooleli keevitaja kutse omandamine, mille ta 3

(6)saab lõpetada vabaduses. V. Kabanov ei ole töökohta otsinud, kuna soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse ja see pakub talle tööd. Samuti pakutakse seal sotsiaalprogramme ja aidatakse sotsiaalsete probleemidega toime tulla. Tal on ka lähedaste materiaalne toetus ja raha vabanemisfondis. Tema võlad aeguvad
  1. aasta detsembris. Kaebusele lisatud ema motivatsioonikiri, töökoha garantii ja MTÜ Uus Põlvkond kinnistuskiri tõendavad, et ema juurde elama asumisel oleks V. Kabanovil samuti töö.
  2. Kohus nõustus vanglaga, et V. Kabanovil esineb ebaadekvaatne ja paradoksaalne hoiak. Selle diagnoosi pani aga vangla ise ja ei ole teada, milles see seisneb. Vangla hindab V. Kabanovi käitumist ja vaimset seisundit valesti. Samuti ei saa nõustuda, et V. Kabanovi vägivaldus ilmnes juba kooli ajal. Ta õppis hästi ja käitus korralikult.
  3. V. Kabanov on analüüsinud varasema elu pahupoolt ja õppinud tegelema ärritavate probleemidega. Vanglaprogrammides tegeles ta süvitsi läbitavate teemadega nagu näiteks agressiivsuse kontrolli all hoidmine ja eesmärkide seadmine. Programmide tagasiside on positiivne. Tal on toetavad lähedased ja tugiisik. Enam ta alkoholi ega narkootikume ei tarvitaks. Riske maandaksid ka erinevad lisakohustused, mille järgimist aitab tagada rehabilitatsioonikeskus. Elektrooniline valve maandaks V. Kabanovist lähtuvat ohtu piisavalt. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. V. Kabanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb

§ 76

lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud V. Kabanovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, asjakohaseks ei saa pidada maakohtu arutluskäiku sellest, et lähedased ei saa V. Kabanovile elukohta pakkuda ja seetõttu tuleb tal asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtuistungil selgitas V. Kabanov, et elukaaslane ei saa teda enda juurde elama võtta, kuid ema osas ühtegi takistust materjalidest ei nähtu. V. Kabanovi väitel oli rehabilitatsioonikeskusesse asumine tema enda valik ning seda peab ringkonnakohus iseenesest kiiduväärseks. Muus osas ei ole ringkonnakohtul aga maakohtule etteheiteid.
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
  4. Maakohus viitas asjakohaselt sellele, et vangistust kannab V. Kabanov juba kolmandat korda. Seetõttu on ilmne, et varasemalt ei ole vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema praegust usaldamist tuleb kaaluda eriti põhjalikult. Õigustatult arvestas maakohus sedagi, et vangistust kannab V. Kabanov raskeima isikuvastase kuriteo eest, mille toimepanemise asjaolud olid rängad. Õige pole V. Kabanovi arusaam, nagu ei tohiks toimepandud kuriteo raskust ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada:

§ 76lg 4 viitab sõnaselgelt 4

(6)kuriteo toimepanemise asjaoludele. V. Kabanov pani toime röövmõrva, olles varem toime pannud vargusi (lõpule viiduna ja katsetena). Sellest võib järeldada seda, et V. Kabanov võib panna kuritegusid toime majanduslikel põhjustel ja ta võib seejuures kasutada rasket vägivalda. Kuna tihtipeale kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib V. Kabanovilt karta nii raskeid vägivallakuritegusid kui ka varavastase iseloomuga kuritegusid. Et vägivallakuritegude tagajärjed võivad olla rasked, peab V. Kavanovi retsidiivsusrisk olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike.
  1. V. Kabanovi suhtes esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid. Tal on lähedased ja kindel elukoht, vangistuses on ta töötanud ja õppinud, läbinud sotsiaalprogramme ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Need positiivsed asjaolud ei ole aga piisavalt kaalukad. Seejuures ei saa arvestamata jätta, et nt elukoht ja lähedased olid tal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Et siis need tema õigusvastast käitumist ei mõjutanud, ei pruugi neist abi olla nüüdki. Vangladistsipliinist kinnipidamine ei kindlusta, et vabaduses suudab inimene samuti järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Ei ole kuigi tavapäratu, et vanglas korralikult käitunud inimene jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ka sotsiaalprogrammide läbimisest ei saa vaatamata positiivsele tagasisidele kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Seda põhjusel, et vangla iseloomustuses märgitu ja maakohtu istungil avaldatu pinnalt on alust kahelda, kas V. Kabanovi hoiakud on ikka piisavalt muutunud, et toetada tema õiguskuulekat eluviisi.
  2. Kahtlusi tekitab esmalt asjaolu, et kuigi V. Kabanov väidab kuritegu kahetsevat, ei ole ta tegelikult raske kuriteo toimepanemist vangla iseloomustuse kohaselt üldse tunnistanud. Samuti väidab ta määruskaebuses, et vale on viide sellele, et vägivaldus avaldus tal juba kooli ajal, kuna tegelikult õppis ta hästi ja käitus korralikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta ise avaldanud, et koolis oli tal probleeme käitumisega ning esines vägivaldseid kokkupuuteid klassikaaslastega. Seega võib täheldada püüdeid näidata end tegelikkusest paremas valguses. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Kabanov avaldanud muidki alarmeerivaid seisukohti. Näiteks leidis ta, et vägivald ei ole küll aktsepteeritav, kuid samas on konfliktide lahendamisel õigus vägivalda kasutada. Just seda pidasid vangla ja maakohus silmas ka seejuures, kui nimetasid tema hoiakut vägivalduse suhtes ebaadekvaatseks ja paradoksaalseks. Samuti asjaolu, et V. Kabanovi arvates on vägivaldsus võimu ja enesekindluse näitaja, teatud olukordades on ta valmis teise inimese elu ohtu seadma ning ka petmine ja varastamine on mõnikord lubatav. Ka on V. Kabanov avaldanud, et võlgade katmiseks võib ta uuesti panna toime varavastaseid kuritegusid.
  3. Nii vangla iseloomustuses kui Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2012 otsuses on viiteid V. Kabanovi kuritegeliku käitumise võimalikele seostele alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Seetõttu on maakohus pidanud põhjendatult selliste ainete tarvitamist võimalikuks retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks. Kuigi enam V. Kabanov neid aineid tarvitada ei plaani, nähtub vangla iseloomustusest, et varem on tema katsed alkoholi tarvitamisest loobuda ebaõnnestunud ning samuti on ta pingerikastes olukordades langenud tagasi narkootiliste ainete küüsi. Seetõttu on arvestatav oht, et praegused plaanid alkoholist ja narkootikumidest hoiduda ei pruugi vabaduses realiseeruda ning tarvitamise jätkamisel on soodustatud ka kuritegeliku käitumise kordumine. Seda riski suurendavad V. Kabanovi enda kohati vastuolulised seisukohad. Kui maakohtu istungil väitis V. Kabanov esmalt, et tal ei ole kunagi alkoholiprobleeme olnud, ütles ta mõnevõrra hiljem, et
  5. aastal tal siiski olid alkoholiga probleemid. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et minevikus on tal esinenud pikemaid joomatsükleid. Seega on vähetõenäoline, et probleemide taas tekkimisel võtab V. Kabanov nendega midagi ette – ta ise ei pruugi probleemi isegi tunnistada. Ka võivad elus tekkivad pinged soodustada nüüdki sõltuvusainete tarvitamise jätkamist. Näiteks võib pingeid tekitada majanduslik olukord. Garanteeritud töökohta V. Kabanovil vabaduses ei ole ning varasemalt ei ole tema töösuhted olnud ka püsivad, mistõttu võib töö leidmine ja hoidmine valmistada talle raskuseid. Seejuures ei ole 5
(6)kuigivõrd oluline see, kas tal on kindel kutse või mitte, kuna seni on olnud problemaatiline tema suutmatus töökohti pikalt hoida. Kuigi määruskaebuses väidab V. Kabanov, et tööd saab talle pakkuda rehabilitatsioonikeskus, ei ole selle kohta siiski ühtegi kinnitust esitatud. Seega ei saa selle peale lootma jääda. Ka vabanemisfondis olevast rahast ja lähedaste materiaalsest toest ei pruugi piisata. Seda enam, et V. Kabanovil on suures summas tasumata võlgu, mis võivad tema majanduslikku toimetulekut raskendada isegi ametliku töökoha leidmisel. Et varem on ta pannud toime varavastase iseloomuga kuritegusid ning samuti on ta möönnud selliste kuritegude aktsepteeritavust teatud tingimustel tulevikus, võib ta majanduslikel põhjustel sooritada uued kuriteod.
  1. Neil asjaoludel tuleb V. Kabanovi uue kuriteo toimepanemise tõenäosust pidada jätkuvalt liiga suureks. Olulist retsidiivsusriski maandavat mõju ei saa loota ka elektroonilisest valvest, käitumiskontrollist ja võimalikest lisakohustustest. Seda põhjusel, et V. Kabanovi hoiakud ei ühti ühiskonnas aktsepteerituga ning kui tema arvates on mingi käitumine õigustatud, võib ta käituda oma tõekspidamiste kohaselt vaatamata sellele, et selline käitumine talle keelatakse. Ka ei pruugi teda heidutada rikkumisele järgnevad negatiivsed tagajärjed ning rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Rehabilitatsioonikeskus ei saa tema käitumise eest ka vastutada. Muutumissoov ja pingutused peavad tulema V. Kabanovilt endalt, kuid ringkonnakohtu hinnangul on alust tema sellekohastes lubadustes kahelda. Ka võib siingi probleemiks osutuda alkohol: kui inimene on purjus, ei hooli ta tihtipeale sellest, et kunagi tulevikus võidakse teda kuidagi sanktsioneerida (nt seetõttu, et ta rikkus elektroonilise valve tingimusi).
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.