RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-3478 Otsuse kuupäev Tartu, 20. detsember 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Tambet Tampuu ja

) § 654 lg-st 6. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 7091 eurot. Kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole juhatuse liikme ülesannete tasuta täitmist ette nähtud, siis võib juhatuse liikmele tasu maksta, kuid sellisel juhul määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord üldkoosoleku otsusega. Sellist üldkoosoleku otsust ei ole kostja esitanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 23 575 eurot 48 senti. Kviitungite ja arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja välja võetud sularaha kasutati hageja huvides. Kui juhatuse liige on mittetulundusühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud ühingu huvides (jätnud nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata), on ta rikkunud mittetulundusühingu vara 3

§ 442lg-t 8.

Ringkonnakohus jättis Riigikohtu juhised tähelepanuta. Kostja leiab, et tal oli hageja arvelduskontolt sularaha võtmiseks lepingust tulenev alus või alternatiivselt üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata poolte vande all antud ütlused selle kohta, et kostjal oli olemas vähemalt lepingust tulenev õiguslik alus hageja arvelduskontolt sularaha välja võtta ning hageja ei osutanud sularaha eest teenuseid. Seega sai hageja arvelduskontole tagastatud summade puhul olla tegemist üksnes kostja rahaga. Kui ringkonnakohus leidis, et kostja ja hageja vande all antud ütlustega ei ole võimalik tõendada hagejal sularaha käibe puudumist ja hageja arvelduskontolt välja võetud sularaha tagasimaksmist, siis oleks ringkonnakohus pidanud selgitama, milliste tõenditega oleks kostjal võimalik oma väidet tõendada. Ringkonnakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta. Kostja esitas menetluse kestel tasaarvestuse avalduse ja tugines sellele ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka selle, et 2014. ja 2015. aastal võttis ka teine hageja juhatuse liige M. Ein sularahana välja 1400 eurot. Selle summa ulatuses ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. 31. augustil 2015 ja 2. mail 2016 on tehtud makseid pangkaardiga, mille puhul ei ole tegemist sularaha väljavõtmisega. 9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta selle, et
2. ja
3. aastal võttis ka teine hageja juhatuse liige M. Ein sularahana välja 1400 eurot. Selle summa 4

§ 442

lg-st 8 tulenevalt ei saa kohus jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes selgitama, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987/26, p 12;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samasuguse põhjendamiskohustuse näevad ringkonnakohtu otsuse jaoks ette

§ 654lg-d 4 ja 5 (vt ka Riigikohtu 14.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 13.2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht kostja eeltoodud väidete kohta.
2. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta. Kostja esitas menetluse kestel tasaarvestuse avalduse ja tugines sellele ka apellatsioonkaebuses. Kolleegium märgib, et iseenesest näeb

§ 654

lg 6 küll ette, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ta oma otsust põhjendama. Sel juhul peab ringkonnakohus aga märkima, et ta nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega. See ei vabasta ringkonnakohut siiski

§ 654

lg-s 5 sätestatud kohustusest vastata apellatsioonkaebuse väidetele (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 13.3). Kolleegium leiab, et jättes tasaarvestust puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele vastamata, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht kostja tasaarvestust puudutavate väidete kohta.
3. Kostja muud väited selle kohta, et ringkonnakohus on jätnud Riigikohtu varasemad juhised järgimata, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud ega ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus hindas tõendeid ja jõudis järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et ta kandis hageja arvelduskontole tagasi enda kohustuste katteks võetud raha. Ringkonnakohus on oma järeldust põhjendanud ning järginud tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kolleegiumil ei ole

§ 688lg-test 3–5 tulenevalt pädevust ise tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid.

14. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 5