3-21-1995/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1995 Haldusasi X kaebus Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44594 tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1995 menetlusse.
2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse edasikaebamisele ei kuulu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esitas halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu 22.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-1244594 tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus Harju Maakohtu kohtunik tsiviilasja nr 2-12-44594 lahendamise käigus menetlusnorme ja tekitas kaebajale kahju. Kaebuses sisaldus taotlus riigi õigusabi saamiseks.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.09.2021 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd antud juhul puudus süüteomenetluses tehtud kohtulahend, milles oleks tuvastatud, et kohtunik oleks toime pannud kuriteo, siis kaebajal puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud nõudeõigus. 3-21-1995
5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.09.2021 määrusega halduskohtu 02.09.2021 määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebuse ja tegi selles osas uue määruse, millega saatis asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebus on sisuliselt perspektiivitu, kuid leidis, et menetlusnormid sellise kaebuse tagastamist siiski ei võimalda.
6. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2021 määrusega kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), andis kaebajale 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päevase tähtaja (resolutsiooni p 2) ja hoiatas puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest (resolutsiooni p 3). Kaebajal tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot. Kaebaja taotlus tuleb jätta HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, kuna hüvitamiskaebuse rahuldamine on ilmselgelt ebatõenäoline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 13.10.2021 määruse tühistamist riigilõivu tasumise nõude osas. Halduskohtu määrus on vastuolus ringkonnakohtu 17.09.2021 määrusega. Kaebajal ei ole raha riigilõivu tasumiseks. Maakohus eksis õigusemõistmisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.
9. HKMS § 111 lg 1 võimaldab jätta kaebajale menetlusabi andmata, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas.
10. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et maakohus on tsiviilasjas teinud seadusvastase otsuse ja põhjustanud seeläbi kaebajale kahju.
11. Ringkonnakohus leidis 17.09.2021 määruses kokkuvõtlikult, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt on nõude rahuldamise eelduseks kohtuniku kuritegu. Praegusel juhul puudub süüdimõistev lahend, milles oleks kohtunik süüdi tunnistatud. Halduskohus ei ole pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20). Ühtlasi oli kaebajal võimalik vaidlustada tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsust, mida ta on ka kasutanud, esitades nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuse. Olukorras, kus kaebajale on tsiviilasjas nr 2-12-44594 edasikaebeõigus olnud tagatud, tuleb halduskohtul õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata teises menetluses tehtud kohtulahendite sisulist õiguspärasust. Ringkonnakohus jääb ka praeguse määruse tegemisel 17.09.2021 määruses toodud seisukoha juurde. Kui kaebaja ei olnud nõus maakohtu otsusega, sai ta oma õigusi kaitsta edasikaebe korras kõrgema astme kohtus.
12. Ringkonnakohus pole 17.09.2021 määruses kohustanud halduskohut kaebaja kaebust menetlusse võtma, vaid ta saatis asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Halduskohus ettevalmistava menetluse raames kontrollis, kas kaebajale tuleb menetlusabi anda või mitte. 2