← Eesti

2-21-1573/26

Obsah (8)§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 218§ 175§ 177

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-1573 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ FORENNO hagi OÜ S v

§ 173

lg 1,

§ 174

lg 2).

§ 162

lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

12. Hageja on esitanud 16.11.2021 kohtule vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja palub kohaldada menetluskulude jaotusel

§ 162

lg 4 ning jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda või siis vähemalt osaliselt poolte endi kanda. Lisaks leiab hageja, et juhul kui kohus leiab, et

§ 162

lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud, siis need kostja menetluskulud, mille kandmine ei ole kontrollitav kohtutoimiku järgi, nende väljamõistmist hagejalt ei saa pidada põhjendatuks. 7 Kohus selgitab, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RKTKm 3-2-1-142-10, p 10). Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Sealjuures ei viita kohtukulude hagejalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele ka hageja selgitused, et kostja esitas hageja poolt soovitud dokumendid alles 26.02.2021 ja 21.04.2021. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude jaotuse kindlaks määramisel

§ 162lg 4 kohaldamine.

Maakohus jätab seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. 13.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses Margus Kiir, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

14. Kostja 18.06.2021 ja 09.11.2021 menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 18,85 tunni ulatuses, tunni hinnaga 100 eurot (kokku 1885 eurot) s.h: 25.02.2021.a, 26.02.2021 kliendi esitatud kohtuasja materjalidega tutvumine, kliendi seisukohtadega tutvumine hagi vastuse koostamine 5h; 19.04.2021.a menetlusdokumentidega tutvumine e-toimikus, hagejale ja kostjale teate koostamine ja edastamine 0,75h; 18.05.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtupraktika analüüs, kliendiga nõupidamine, sh kliendile õiguste kohustuste selgitamine 2,5 h; 19.05.2021.a kliendi esindamine kohtuistungil 0,6 h; 11.06.2021.a hageja menetlusdokumentidega tutvumine e-toimikus, kohtule seisukoha koostamine ja edastamine 3,5h; 18.06.2021.a menetluskulude nimekirja koostamine 0,75h; 09.11.2021.a –kohtule kirjalike kohtukõne teeside koostamine (sh õigusmaterjalide analüüs) ja edastamine

(3h), kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,25h), kokku 4,25 h; 10.11.2021.a kliendi esindamine kohtuistungil 1,5h. 15. Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. 16.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. 8 17. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskulude põhjendatusele. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna

mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud dokumendid kordavad sama asja, siis ei ole põhjendatud arvestada nende eest korduvalt tasu. Sisuliselt on kohtuteeside esitamine eelnevatest menetlusdokumentidest kokkuvõtte tegemine, mis ei anna menetlusse midagi juurde (RKTKm 3-2-1-43-10).

  1. Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 15 tundi (18,85 tunni asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud käesolevas menetluses kokku on 1500 eurot.
  2. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 2).

Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kohus rahuldab kostja taotluse. 20. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 1500 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.