KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12818 Tsiviilasi J H hagi P H vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J H (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Nastasja Musienko Kostja P H (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
- novembri 2021 kohtuistung RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Lahutada J H ja P H abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ja mille kohta on tehtud kanne nr xxx.
- J H nimeks jääb pärast otsuse jõustumist J H.
- Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik, hagiavaldus ja kostja vastus 1
(2)- J H (hageja) esitas
- augustil 2021 Pärnu Maakohtule hagi P H (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled abiellusid xx. xxxxxxxx xxxx. Poolte vahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja vastuseisu tõttu pole võimalik abielu kohtuväliselt lahendada.
- Kostja palub jätta hagi rahuldamata, asudes ühelt poolt seisukohale, et kooselu on võimalik ehk jätkata ning leides teisalt, et poolte lahutus, ühisvara jagamine ja laste hooldusõiguse küsimused tuleks korraga lahendada. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
- Asjas
- novembril 2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Hageja soovib jätta oma perekonnanimeks H. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti xx. xxxxxxxx xxxx. Hageja on esile toonud, et pooled elavad teineteisest eraldi alates pool aastat, abielulised suhted lõppesid viis aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
- Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb hageja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.
- Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.