← Eesti

3-21-2547/9

MÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili L

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 03.11.
  2. a käskkirjaga nr 1.1-1/117 kehtestati kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineeritus COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu (p 1) ning selle nõude vastavust kinnitav tõendite loetelu (p 2). Sama käskkirjaga sätestati tõendi esitamise või vaktsineerimisega alustamise tõendi esitamine 12.11.2021 (p 3). Teenistujaga, kes ei vasta p-s 1 sätestatud tingimustele, lõpetatakse teenistusvõi töösuhe (p 7).
  3. X esitas 05.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata tema teenistusest vabastamine (haldusasi nr 3-21-2547). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, millega keelataks PPA-l kaebaja teenistusest vabastamine. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et teenistusest vabastamisel katkeb tööstaaži arvestus ning teenistusse ennistamise nõuet kaebajal praegu kehtiva seaduse alusel ei ole. Teenistusest vabastamise korral kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile ei teki. Y esitas 05.11.2021 samas sõnastuses, sama nõude ning samade põhjendustega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-21-2548). Tartu Halduskohus liitis 08.11.
  4. a määrusega haldusasjad nr 3-21-2547 ja 3-21-2548 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-21-
  5. Tartu Halduskohus keelas 11.11.
  6. a määrusega PPA-l anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni 10.12.2021 (k.a) ehk 30-päeva jooksul. Kohus märkis, et

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 252

lg 4 alusel võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks. 3.1. Halduskohus leidis, et antud juhul on põhjendatud

§ 252

lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse korras keelata PPA-l anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni 10.12.2021 (k.a).

§ 252

lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub

§ 252

lg 4 alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (

§ 252lg 4).

3.2. Kohus selgitas, et

§ 252

lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab küll esitada määruskaebuse, kuid ringkonnakohus saab määruskaebuse menetlemisel üksnes kontrollida, kas halduskohtu põhjendusteta otsustus (kohaldada esialgset õiguskaitset kuni 30-päevase tähtajaga) on õiguspärane. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebuse perspektiivitus oleks põhjalikuma süvenemisetagi ilmselge või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul. Sõltumata sellest, mis seisukoha ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel võtab, peab halduskohus 30 päeva möödumisel tegema põhjendustega määruse, milles kaalutakse antud hetke situatsiooni, mitte õiguskaitse taotluse esitamise hetkel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. PPA esitas 19.11.2021 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.11.2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Vastustaja selgitas, et nende arvates on määrus EÕK-taotluse rahuldamiseks ebaõige ja vastustaja soovib seda vaidlustada, kuid ilma kohtu põhjendusi teadmata on seda raske sisuliselt teha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Halduskohus keelas 11.11.2021. a määrusega

§ 252

lg-st 4 lähtudes PPA-l anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks kuni 10.12.2021 (k.a) ehk 30-päeva jooksul.

§ 252

lg 4 kohaselt kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani.

§ 252

lg 4 regulatsioon on mõeldud eeskätt 2 situatsioonidesse, kus vajalik on võimalikult kiire reageerimine ja esialgse õiguskaitse kohaldamine, ning kus põhjenduste koostamiseks kuluv aeg võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi (TrtRKK 16.08.2019. a määrus nr 3-19-1392, p 6). 6. Nagu halduskohus ka vaidlustatud määruses õigesti märkis, saab ringkonnakohus

§ 252

lg 4 alusel tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel hinnata selle õigsust üksnes 30-päevase kehtivuse piires. Kuna halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendusi esitanud, siis ei ole ringkonnakohtule teada, millistest argumentidest halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtus. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, et takistada enda teenistusest vabastamist enne, kui on selgunud PPA peadirektori 03.11.2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 õiguspärasus. Kaebajatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on nende esialgse õiguskaitse taotlustes esitanud. Ringkonnakohus ei hakka neid käesoleval juhul lähemalt analüüsima. Ringkonnakohtu hinnangul nõudis käesolev asi halduskohtult kiiret reageerimist, mistõttu oli vajalik põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamine

§ 252lg 4 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul vastustaja määruskaebusest ei nähtu, et keeld 30-ks päevaks anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu, tooks vastustajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Ringkonnakohus ei hinda, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljub praeguse määruskaebemenetluse piiridest. Kuna menetlusosaline vaidlustas halduskohtu 11.11.2021. a määruse, kehtib määrus

§ 249

lg-st 4 tulenevalt vaid 30 päeva ning halduskohtul tuleb kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus uuesti põhjendatud määrusega lahendada, et otsustada, kas esialgse õiguskaitse pikendamine ka kauemaks kui 30 päeva on õigustatud. Halduskohus peab tegema seega uue põhjendustega määruse, kusjuures halduskohus võib jõuda põhjendustega määruses ka põhjendusteta määruses tehtud otsustusest vastupidisele tulemusele. 7. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.2021. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.