1-20-8702/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8702 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Vladislav Kljujevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladislav Kljujevi (ik 39004052712) kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt Vladislav Kljujevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49,20 eurot (sh käibemaks 8,20 eurot).
8. Mõista Vladislav Kljujevilt menetluskuluna välja määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 49,20 eurot
9. Vladislav Kljujevil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega tunnistati Vladislav Kljujev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 3 kuu ja 4 päeva pikkuse vangistuse võrra ja V. Kljujevile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust. V. Kljujevi karistusaeg algas
15. oktoobril 2020 ja lõppeb
16. juulil
18. Tartu Vangla esitas
19. augustil 2021 Tartu Maakohtule taotluse V. Kljujevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Tartu Maakohtu
21. oktoobri
22. a määrusega jäeti V. Kljujev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. Vabanemise korral soovib V. Kljujev elama asuda oma ema juurde. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud V. Kljujevi emaga ühendust saada, mistõttu ei olnud võimalik nimetatud elukoha nõuetele vastavust kontrollida ega küsida lähedaste nõusolekut V. Kljujevi elama asumise kohta nimetatud aadressile. Seega puudub V. Kljujevil ennetähtaegse vabastamise korral kindel elukoht.
24. V. Kljujevit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja käesolevalt viibib ta vangistuses seitsmendat korda. Vangistus spetsiifilise karistusliigina ei ole tema seaduskuulekusele seega mõju avaldanud. Peamiselt on V. Kljujevit karistatud varavastaste kuritegude toime panemise eest. Samuti ühiskonnaohtlike tegude eest, muuhulgas süütamise eest, mille ta pani toime vanglas. Vargused, mille eest ta praegust karistust kannab, pani V. Kljujev toime kõigest neli päeva pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust, millega mõisteti talle tingimisi vangistus kahe aastase katseajaga. Kuritegude toimepanemist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju, alkoholi tarvitamine, materiaalse kasu saamine ja hoolimatus teiste inimeste suhtes.
25. Positiivne on, et V. Kljujev jätkas vangistuses põhihariduse omandamist. Temaga on läbi viidud vabanemiseelne vestlus. Ta pidi osalema sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ töös, kuid ta ei täinud programmi läbiviijaga koostööd ja keeldus täitmast töölehti, mistõttu katkestati temaga programmis osalemine pärast esimest kohtumist. Praegu on V. Kljujev uuesti programmi registreeritud ja uus võimalus programmi läbimiseks on
26. aasta IV kvartalis. Samuti selgub iseloomustusest, et V. Kljujev pidi osalema
27. aprillist 2021 kuni
28. märtsini 2022 majandustöödel, kuid keeldus tööle määramise käskkirja allkirjastamast. Tööle ei ole V. Kljujevit veel seni rakendatud, kuna töötamise järjekord ei ole temani jõudnud. Samuti on iseloomustuse koostamise seisuga läbi viimata struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamisega kaasneva vägivalla maandamiseks. Seetõttu ei ole V. Kljujev osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes, mistõttu ei ole vangistus oma eesmärki täitnud.
29. Vabanemise korral V. Kljujevil kindlat töökohta ei ole. Varasemalt on ta Töötukassas arvel olnud ja leidis toona ka ametliku töökoha, kus jõudis töötada vaid ühe kuu. Valdavalt on V. Kljujevi sissetulekuteks olnud vargustest saadav tulu ja sugulaste toetus. V. Kljujevil on tasumata rahalisi nõudeid 8591,40 euro ulatuses ja seni ei ole isik nõudeid omal initsiatiivil 2 tasunud. V. Kljujev avaldas kohtuistungil valmidust võtta ennast vanglast vabanedes Töötukassas arvele, et endale töökoht leida. Samas, kuna teda on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja ta on ka varem jätkanud tingimisi karistuse kandmise ajal uute kuritegude toimepanemist, on ametliku töökoha puudumise korral jätkuvalt väga suur tõenäosus, et V. Kljujev jätkab enda elatamiseks uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
30. Maakohtu määruse peale kaebuse V. Kljujev kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
31. V. Kljujevi karistuse eesmärgid on saavutatud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Elukoha kontrolli ei olnud võimalik teostada, sest kriminaalhooldusametnik ei saanud V. Kljujevi emaga ühendust. Samuti ei saadud ühendust teiste korteri omanikega. See ei tähenda, et V. Kljujevil ei ole vabaduses kindlat elukohta. Tema õde kinnitas, et avaldatud aadressil elab tema ema ja V. Kljujev kinnitas kohtule, et vabanemise korral on tal võimalik elama asuda oma ema või õe juurde või üürida endale elamispind.
32. Maakohus heitis V. Kljujevile ette, et viimane ei teinud koostööd programmi „Õige hetk“ läbi viijaga ja keeldus allkirjastamast tööle asumise käskkirja. Praeguseks on V. Kljujev programmi registreeritud ja uus võimalus programmi läbimiseks on
33. a IV kvartalis. Tööle ei ole V. Kljujevit seni rakendatud, sest töötamise järjekord ei ole lihtsalt temani jõudnud.
34. Arusaamatu on maakohtu seisukoht nagu oleks V. Kljujevi kuritegelikku käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. V. Kljujev loobus alkoholist
35. a ja vangla meditsiiniosakonna hinnangul ei ole ta alkoholisõltlane. Puudub informatsioon, et V. Kljujev oleks pärast aastat 2011 kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Maakohtu taoline väide on meelevaldne. Tartu Vangla hinnangul on V. Kljujevi puhul kõige suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks siis, kui ta tarvitab alkoholi. Nagu öeldud, loobus V. Kljujev aga alkoholi tarvitamisest juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Seega on kaitsja hinnangul V. Kljujevi puhul uute kuritegude toimepanemise risk vabaduses viibides pigem väike.
36. Vanglas omandab V. Kljujev põhiharidust. Vabaduses soovib ta end arvele võtta Töötukassas. Tal on ema ja õde, kes on teda vangistuses viibimise ajal majanduslikult toetanud. Käesoleva vangistuse ajal ei ole tema käitumises probleeme esinenud. Tema käitumine on olnud rahulik ja stabiilne. Eelnev näitab, et V. Kljujev tahab ja on valmis muutuma. Kaitsja nõustub maakohtuga, et V. Kljujevil on nõudeid 8591,40 euro ulatuses. Samas ei ole tal takistusi vabanemisel korral töö otsimiseks ja tööle asumiseks. Vangistuses viibides ei ole kinnipeetaval võimalik likvideerima tema vastu esitatud nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Kljujev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Kljujevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi 3 sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
39. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Teisisõnu välistab V. Kljujevi isik ja tema varasem elukäik tema ennetähtaegse vabastamise. Karistusregistri andmetel on tal seitse kehtivat kriminaalkaristust. Kuna ta on vahelduva eduga pidevalt vanglasse tagasi sattunud, ei ole tema vabaduses viibitud perioodid just kuigivõrd pikad. Suuremalt jaolt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, mis näitab, et kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu eesmärgil. V. Kljujev eelistab seega tulu teenida kuritegelikul teel, selle asemel, et tööle asuda. Ühtlasi tähendab see, et V. Klujejvil ei olegi tööharjumust- ja ega kogemust, sest nagu öeldud, ta ei ole vabaduses väga pikki perioodi järjest viibinud ja kui viibis, jätkas n-ö kuritegeliku elu elamist. Nagu maakohus õigustatult välja tõi, praeguse otsuse aluseks olevad vargused pani V. Kljujev toime kõigest neli päeva pärast eelmist kohtuotsust. Seega ei pea V. Kljujev enda kriminaalkorras karistamist millekski ja eripreventiivselt see talle positiivses suunas mõju ei avaldanud. Tema õiguskuulekust ei taganud isegi mitte kriminaalhooldusele allutamine. Rääkimata varasematest vangistusest.
40. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui V. Kljujev on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuigi ka see ei vasta tegelikkuses päris tõele, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Nimelt on tema motiveeritus vangistuses enda probleemkohtadega tegeleda puudulik, sest tema individuaalse täitmiskava läbimine on olnud n-ö konarlik. Vabaduses on tal küll kindel elukoht, kuid töökohta ei ole. Arvestades, et ta on niikuinii varasemalt eelistanud ametliku tööga teenitava tulu asemel sissetulekut teenida läbi kuritegude, ei tekita töökoha puudumine, kui lisarisk, just veendumust, et V. Kljujev seekord suudab varavastastest kuritegudest hoiduda. Teisisõnu võib kesine sissetulek ja kehv majandusliku toimetulekuoskus võib ta taaskord kuritegelikule teele viia. Ka ei ole V. Kljujevi hoiakud ja suhtumine selline, mis katseaja positiivset läbimist kinnitaksid. Tal puuduvad selged eesmärgid ja plaan, kuidas edaspidiselt oma elu selliselt elada, et ta enam vanglasse ei satuks.
41. Kuna V. Kljujevit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, saab nentida, et mõistetud karistused ei ole tema hoiakuid muutnud, mistõttu puudub igasugune alus arvati, et seegi vangistus on seda teinud. V. Kljujevi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
42. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
43. oktoobri
44. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
45. V. Kljujevi kaitsja advokaat A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 49,20 eurot (sealhulgas käibemaks 8,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 49,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Kljujevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4