KOHTU SEISUKOHT
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (
Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, st 37,50 eurot tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 37,50 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 75 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.