KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus ei saa siiski teha vastustajale konkreetset ettekirjutust, kuidas tuleks kaebaja taotlus pikema voodi saamiseks lahendada. Palju sõltub asjaoludest. Vastustaja nimetas võimalust eemaldada voodit ühest otsast piirav põiktoru. See võib olla lahendus, kuid ei pruugi olla piisav, kuna fotodelt on näha, et voodi paikneb väga tihedalt kambri seinte vahel. Lahenduseks võib olla ka voodi ümberpaigutamine kambris või kaebaja paigutamine teise kambrisse või vanglasse, kus ta saab kasutada pikemat voodit. Võimalik, et olukorra lahendamiseks on veel võimalusi. Milline võimalikest lahendustest on sobivaim, seda tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada vastustajal. Halduskohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest, kuid soovitab parima lahenduse leidmiseks kaasata otsustamisse arst. Halduskohus tühistas seega vastustaja 13.12.2018. a vaideotsuse nr 6-12/588-2 ning kohustas Viru Vanglat kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama. 14. Kahju hüvitamise nõude osas viitas halduskohus

§ 7

lg-le 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugines algses hüvitamiskaebuses kahju tekitamisele väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise tõttu. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tagastas halduskohus kaebuse 27.05.

1. a määrusega ja see määrus on jõustunud. Seetõttu lahendab halduskohus käesolevas otsuses üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet.
2. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kaebajal tekkis 5 mittevaraline kahju. Kaebaja väitel seisnes kahju selles, et tema seljahaigus süvenes ning tal tekkisid psüühikahäired. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajal sellise kahju tekkimine tõendatud. Kaebaja seljahaiguse osas ei ole tema seisund tervisekaardis ära toodud ajavahemiku jooksul oluliselt muutunud. Kohtuotsuses kirjeldatud uuringutest kahe viimase tulemused suuresti kattuvad. Arstide poolt kaebajale antud soovitused ei ole ajas samuti oluliselt muutunud. Ainsaks viiteks olukorra halvenemisele on see, et 17.04.2017 määras arst varasema käsimüügis oleva valuvaigisti asemele retseptiravimi. Halduskohus luges üldiselt teadaolevaks, et retseptiravimist valuvaigistid on tugevama ja/või spetsiifilisema toimega kui need, mis on kättesaadavad käsimüügis. Tervisekaardi andmed ei kinnita ka seda, et kaebaja psüühiline tervis oleks vangistuse kestel oluliselt muutunud. Kaebaja avalduse põhjal olid tal psüühikahäired juba vabaduses ning ta tarvitas antidepressante. Vangistuses otsis kaebaja seoses psüühikahäiretega abi kahel korral. Esimene kord oli ajavahemikul mai 2015 - veebruar 2016 ja sel ajal viibis kaebaja Tallinna Vanglas, mistõttu ei saa sellel pöördumisel olla seost kaebaja etteheidetega tema magamistingimustele Viru Vanglas ja sellest väidetavalt tekkinud psüühikahäiretele. Kaebaja hakkas uuesti oma psüühika üle kurtma siis, kui tal tekkis astma. Kaebaja seostas pöördumisi õhupuuduse ja hingamisraskustega. 08.03.2019 leidis psühhiaater, et probleemi lahendus peitub võimalikus astma korrektsioonis. Seega ei ole ka sellel pöördumisel seost küsimusega, kui pikk on kaebaja voodi. Kui kahju tekkimine kaebajal tervise kahjustumise läbi ei ole tõendatud, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ning halduskohus ei uurinud seetõttu muude hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduste täidetust. Halduskohus jättis eeltoodu tõttu kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub kohustada vastustajat väljastama kaebajale temast 20 cm pikem voodi, tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja mõista kaebajale õiglane hüvitis tervise kahjustamise eest. Kaebuse kohaselt ei ole X nõus sellega, et halduskohus jättis vangla otsustada, millisel viisil tema taotlus seoses magamisasemega lahendatakse. Vangla valetas kohtule voodi pikkuse kohta ning pole ka pärast halduskohtu otsust sellega seoses midagi ette võtnud. Ka võimalik põiktoru eemaldamine ei pruugi probleemi lahendada. Kuna vangla pole tahtnud kolme aasta jooksul probleemi lahendada, siis jättes sellise suhtumisega vastustajale õiguse seda oma äranägemise järgi teha, tähendab sisuliselt probleemi lahendamata jätmist. Seega peaks vanglat kohustama konkreetselt väljastama kaebajale temast 20 cm pikem voodi. Samuti jättis halduskohus alusetult rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Kaebaja juhtis vangla meditsiiniosakonna tähelepanu korduvalt lühikese voodi probleemile ja sellest tingitud seljavaludele. Leiti, et see on olmeprobleem ja meditsiiniosakond seda lahendada ei saa. Seljavalu vastu pakuti valuvaigistit, mis probleemi ei lahenda. Alates 11.10.206 kannatas kaebaja lühikese voodi tõttu seljavalusid kogu aeg ja ilmselt ei pandud kõiki kaebusi tervisekaardile kirja. Kahju tekkimine on tõendatud, kuna perearst kinnitas, et lühikeses voodis magamine tekitab selja- ja liigeseprobleeme.
4. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja viitas 17.01.2020 ringkonnakohtule esitatud vastusele kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles vangla andis teada, et kaebaja voodilt on eemaldatud metallist toru, mis füüsiliselt piiras magamisaseme pikkust. Vastusele lisatud õiendist nähtuvat arvestades on kaebaja voodi pikkuse küsimus kaebaja jaoks positiivselt lahendatud ning sisuliselt saab vaidlus toimuda veel vaid kahjunõude rahuldamata jätmise üle. 6 Halduskohtu poolt kinnipeetava kahjunõude rahuldamata jätmine oli õiguspärane. Halduskohus hindas põhjalikult kaebaja terviseandmeid ega tuvastanud, et kaebajale oleks vanglas oleva voodi pikkusest tulenevalt tekkinud mittevaraline kahju. Kahju ja põhjusliku seose puudumine välistavad

§ 7lg 1 järgi kahju hüvitamise.

Kuna halduskohus ei tuvastanud, et kaebajal oleks akuutseid terviseprobleeme, mis on tingitud voodi pikkusest, tuli jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Xi poolt esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus jättis kohustamisnõuet rahuldades ebaõigesti vastustaja otsustada, millisel viisil tema taotlus seoses magamisasemega lahendatakse ja leiab, et vanglat oleks tulnud konkreetselt kohustada andma kaebajale temast 20 cm pikem voodi. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole esitatud kohustamisnõuet rahuldades ebaõigesti käitunud ja kohustas Viru Vanglat põhjendatult kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama. Vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-s 11 selgitas ja põhjendas halduskohus piisavalt, miks ta teeb vastustajale just sellise ettekirjutuse, viidates õigesti

§ 6

lg-le 4, mis sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib iseenesest teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta, kuid seda vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda (

§ 6

lg 5).

§ 6

lg 5 kohaldamisel tuleb aga silmas pidada, et selline kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede ja definitiivne ettekirjutus välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise. Definitiivse ettekirjutuse tegemisel peab kohus seega olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosalise kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Käesoleval juhul ei ole aga sellise olukorraga tegemist ja vastustajal oli kaebaja taotluse lahendamisel ulatuslik kaalutlusõigus olemas ning halduskohus märkis seetõttu oma otsuses põhjendatult, et ta ei saa vastustajale teha konkreetset ettekirjutust, kuna kohtul on keeruline hinnata neid kõiki asjaolusid ja võtta arvesse kõiki kriteeriume, mida saab ja peab hindama ning arvesse võtma Viru Vangla. Ka senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (RKHK 28.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-5-15, 28.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-52-13 ja 25.09.2008. a otsus asjas nr 3-3-115-08). Ka sellest tulenevalt selgitas halduskohus õigesti, et ei saa teha vastustajale konkreetset ettekirjutust, kuidas tuleks kaebaja taotlus pikema voodi saamiseks lahendada, sest HKMS § 158 lg 3 järgi ei saa kohus teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. 20. Kaebaja kahju hüvitamise nõue on esitatud

§ 7

lg 1 ja § 9 lg 1 alusel.

§ 7

lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste 7 kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Niisiis peab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema esmalt tuvastatud, et haldusorgan on süüliselt põhjustanud kaebaja mõne

§ 9lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustamise.

Juhul, kui juba see eeldus ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebusest nähtuvalt seisnes kaebajale tekkinud mittevaraline kahju väidetavalt selles, et kaebaja seljahaigus süvenes ning tal tekkisid psüühikahäired tulenevalt sellest, et alates Viru Vanglasse saabumisest 11.10.2016 magas kaebaja voodites, mis on lühemad kui tema ning ei võimaldanud täielikku väljasirutamist. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajal sellise kahju tekkimine tõendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellise seisukohaga, sest vaidlusaluse otsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus asjas kogutud ning ka 17.12.

1. a otsuses kirjeldatud tõendeid kogumis ja jõudis nende alusel igati põhjendatud järeldusele, et kaebaja seljahaiguse osas ei ole tema seisund Viru Vanglasse saabumisest alates oluliselt muutunud ning ka arstide poolt kaebajale antud soovitused seljavalu leevendamiseks ei ole ajas oluliselt muutunud. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väidetu, et ta juhtis vangla meditsiiniosakonna tähelepanu korduvalt lühikese voodi probleemile ja sellest tingitud seljavaludele, kuid meditsiiniosakonnas leiti, et see on olmeprobleem ja nemad seda lahendada ei saa, ei tõenda kuidagi seda, et kaebajal oleks tema poolt väidetud tervisekahju tekkinud. Kinnipeetavale sobiva voodi võimaldamine ei ole ilmselt probleem, millega peaks vanglas tegelema meditsiiniosakond. Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt on Viru Vanglas aga järjepidevalt kaebaja seljavalude probleemiga tegeletud – võimaldatud talle uuringuid, määratud vastav ravi, väljastatud võimlemismatt harjutuste tegemiseks jne. Arvestades kaebaja tervisekaardi sisu, mahtu ja sissekannete ajalist järgnevust ei ole usutav kaebaja väide, et ilmselt ei pandud kõiki tema kaebusi tervisekaardile kirja. Samuti ei saa kahju tekkimist tõendatuks lugeda üksnes perearst T. Eriku selgitustega kaebajale saadetud e-meilis (tl 79p-80). Nimetatud kirjas ei kinnita perearst, et lühikeses voodis magamine tekitab kaebajale selja- ja liigeseprobleeme, vaid selgitab, et ebamugavas asendis magamine tingituna voodi mittevastavatest mõõtmetest võib süvendada dokumenteeritud liiges- ja lülisambavaevusi. Arvestades asjaolu, et kaebaja seljavalud ei tekkinud pärast tema paigutamist vanglasse, s.h Viru Vanglasse, vaid pärinevad aastakümnete tagusest seljatraumast ning kaebaja seisund ei ole selles osas tervisekaardis ära toodud ajavahemiku jooksul (25.05.2015-13.10.2019) oluliselt muutunud, siis jättis halduskohus põhjendatult esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu lahend 24.11.2021 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused osas, milles kohustati vastustajat kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Viru Vanglat tagama kaebajale vähemalt 210 cm pikkune voodi. 8
5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 45 eurot.
6. Tagastada kautsjon.
7. Tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel enam tasutud riigilõiv 10 eurot.
8. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. 9