MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

§ 105ette näeb.

Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 6 ja hüvitamiskaebuse esitamise õigus HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel, mistõttu ei kohaldu käesolevas vaidluses ka HKMS-is tuvastamis- ja hüvitamiskaebusele sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. Senine kohtupraktika ja asjakohaste õigusnormide analüüs toetab seisukohta, et

§ 105

lgs 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitleda tühistamisnõudena HKMS-i tähenduses, mistõttu tuli kaebus käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitada HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole, et kaebus on esitatud pärast HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub. Vastavalt tuleb menetlus haldusasjas lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
2. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida kaebajalt täiendavat seisukohta Maksu- ja Tolliameti
3. veebruari
4. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude tähtaegsuse ja/või tähtaja ennistamise põhjendatuse kohta. Juba halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja lisaks

§ 105lg-s 4 nimetatud nõudele esimese alternatiivina Maksu- ja Tolliameti 20.

veebruari

1. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude esitamise tähtaja ennistamist ja vastavalt selle nõude rahuldamist. Teise alternatiivina taotles kaebaja Maksu- ja Tolliameti
2. veebruari
3. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude tähtaegselt esitatuks lugemist ja vastavalt selle nõude rahuldamist. Kaebusest ilmneb, et kaebaja pigem möönab, et ka

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõue on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid arvestab siiski võimalusega, et kohus käsitab

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõuet HKMS § 37 lg 2 p-s 6 nimetatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudena. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel nii kaebaja seisukohtadega, mis toetavad

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõude tähtaegselt esitatuks lugemist kui ka selle nõude esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud põhjendustega. 2 8. Asjas on vaidluse all, kas teenistusest vabastamise vaidlustamisel avaliku teenistuse seaduse (

) § 105 lg-s 2 nimetatud nõue tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 1 või sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul. 9. Põhiosas 2013. aastal jõustunud ja käesoleval ajal kehtiva

-i redaktsioonis puudub varasema seaduse § 160 lg-le 1 vastav säte, mis selgesõnaliselt näeks ette teenistusvaidlustes halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevase tähtaja.

§-s 105 on küll ammendavalt reguleeritud see, milliseid nõudeid on ametnikul oma õiguste kaitseks võimalik esitada halduskohtule, kui ametnik leiab, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Samas ei reguleeri

käesoleval ajal seda, millise tähtaja jooksul tuleb

§-s 105 loetletud nõuetega halduskohtusse pöörduda. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et teenistusest vabastamise vaidlustamisel tuleb kohaldada HKMS §-s 46 sätestatud üldist kaebetähtaja regulatsiooni. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõudeid ei saa kvalifitseerida tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõueteks HKMS § 37 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 tähenduses. 10. Vastavalt

§ 105

lg-le 2 on sättes nimetatud ametnikul õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. 11. Ringkonnakohus mõistab toodud normi selliselt, et teenistusest vabastamise korral on seadusandja näinud ametnikule ette võimaluse esitada kompleksnõue, mis hõlmab kõiki sättes nimetatud nõudeid. Ametniku teenistusest vabastamise otsustuse õigusvastasus

§ 105

lg 2 mõttes saab seisneda eksimuses teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel. Sellisena teenib teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuet ega ole käsitatav iseseisva tuvastamisnõudena. Sarnaselt tunnustatakse kohtupraktikas, et näiteks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks on juba kaebuse nõude olemuse tõttu nõutav vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. See ei tähenda aga iseseisva tuvastamisnõude esitamise kohustust ja/või õigust, vaid haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on hõlmatud tühistamis- ja/või kohustamisnõudega.

§ 105

lg-st 2 ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud teenistusvaidlustes anda tuvastamisnõudele teistsuguse tähenduse, nähes ette võimaluse iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Raske on näha, et teenistusest vabastamise õigusvastasuse iseseisev tuvastamine aitaks kaasa teenistusest vabastatud ametniku õiguste kaitsele. Teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei oma mõju ametniku õigustele, sest see ei mõjuta haldusakti kehtivust. Ametniku õigusi saab positiivselt mõjutada teenistusest vabastamise aluse muutmine ja hüvitise väljamõistmine. Samas

§ 105

lg-s 2 nimetatud hüvitise saamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ametnik on teenistusest vabastatud eksimusega teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel.

§ 105

lg 2 ega muu norm ei luba mõista ametniku kasuks välja hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest juhul, kui teenistuses vabastamise menetluses esines minetusi, kuid siiski on olemas alus ametniku teenistusest vabastamiseks ja teenistusest vabastamise alust kohtumenetluse tulemusena ei muudeta. Seega on ka

§ 105

lg-s 2 nimetatud hüvitise väljamõistmine lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ega saa eksisteerida sellest lahus. 12. MTA märgib määruskaebuses põhjendatult, et teenistusest vabastamise aluse muutmine tähendab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti osalist tühistamist. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks tuleb olemasolev haldusakt selles osas tühistada, misjärel saab tühistatud osa asemel kehtestada teenistusest vabastamise uue aluse. Seega on keskne osas

§ 105lg-s 2 nimetatud nõudest haldusakti osalise tühistamise nõue.

Selline nõue tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti 3 õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise saamise nõuded on vastavalt, kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude rahuldamisest ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega. Tuvastamis- ja hüvitamisnõue on lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega. Kui kaebetähtaja möödalaskmise tõttu ei saa kohus läbi vaadata kaebust teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudes, siis muutub teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue sisutuks ning hüvitise saamise nõude rahuldamine on välistatud. Isegi, kui teoreetiliselt oleks

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõue jagatav kolmeks iseseisvaks nõudeks, ei teeniks tuvastamis- ja hüvitamisnõudele kolmekümnest päevast pikemate, HKMS § 46 lg-tes 2 ja 3 nimetatud, kaebetähtaegade kohaldamine kaebaja huve. Pärast teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude esitamise kolmekümnepäevase kaebetähtaja möödumist ei ole kaebajal enam võimalik saavutada teenistusest vabastamisel ebaõigesti kohaldatud vabastamise aluse muutmist ega hüvitist teenistusest õigusvastase vabastamise eest. Kohtumenetlusel puuduks sel juhul kaebaja õiguste kaitse funktsioon.

1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja pöördus kohtusse pärast 30päevase kaebetähtaja möödumist ning kaebaja esile toodud asjaolud ei ole käsitatavad kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjustena. Kaebuse asjaoludel ei ole tegelikku vaidlust selles, et kaebaja oli teadlik oma õiguste võimalikust rikkumisest koheselt teenistusest vabastamise käskkirja andmisel
2. veebruaril
3. Teenistusest vabastamise alusega seotud teine kohtuasi ei takistanud kaebajal käesolevas asjas kohtusse pöördumist. Kaebusest ilmneb, et kaebaja hoidus kaebuse esitamisest, pidades seda koormavaks olukorras, kus ta ei teadnud teise kohtuasja lahendust ega saanud seega hinnata kaebuse eduväljavaateid praeguses asjas. Kokkuvõttes ei olnud kaebuse esitamine objektiivselt takistatud ja puuduvad ka sellised erandlikud kaebaja isikust lähtuvad asjaolud, mille tõttu kaebuse esitamisega viivitamine oleks põhjendatud. Seetõttu ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ka Maksu- ja Tolliameti
4. veebruari
5. a käskkirja nr 89-K õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõude osas.
6. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ja 152 lg 1 p-le 2 tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna kaebus on ka

§ 105

lg-s 2 nimetatud nõude osas esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg jääb ennistamata. 15. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4