lg 1 ja 3 alusel asendada täitmisele pööratud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 330 (kolmsada kolmkümmend) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada Üllar Hurta üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg-te 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ära kandmisele 30 päeva vangistust ning karistuse ülejäänud osa, s.o 11 kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ü. Hurt ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
Hurta koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.03.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 23.03.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab Ü. Hurdale ette kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist 9.11.2021. Ettekande kohaselt, mida tõendab ka kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte ( tl 5) soovisid kriminaalhooldusametnikud teostada 9.11.2021 alkoholi tarvitamise kontrolli süüdimõistetu elukohas xxxxxxxxxxxxxx. Hooldusalune 9.11.2021 kodus ei viibinud, ametniku telefonikõnele vastates selgitas, et viibib Tartus aadressil xxxxxxx tööl. Nimetatud info edastati Tartus kohustuste kontrolli teostavatele ametnikele, kes soovisid Üllar Hurta kontrollida. Ametnikud helistasid kell 17.03 Üllar Hurdale, et täpsustada hoolealuse asukoht. Üllar Hurt vastas, et viibib aadressil xxxxxxx. Ametnikud jõudsid antud aadressile 17.17, kuid Üllar Hurta ei näinud ja Üllar Hurt katkestas kõne ära ning hiljem kõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust Üllar Hurda tööandjaga, kes teavitas kriminaalhooldusametnikku, et Üllar Hurt on võtnud 9.11.2021 ja 10.11.2021 töölt vabaks. 10.11.2021 helistas kriminaalhooldusametnik uuesti Üllar Hurdale. Isik kinnitas jätkuvalt, et viibis tööl, oli väga kiire ning ei kuulnud kõnet. Lõpuks tunnistas, et viibis sõbra pool, kuid alkoholi tarvitamist eitab. 16.11.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses ( tl 6) Üllar Hurt kinnitab, et ütles ametnikule viibimiskohaks xxxxxxx, Tartu, kuid tegelikult oli xxxxxxxxx ühe taluniku juures tööl ja vedas puid traktoriga metsast välja. Alkoholi ta sel päeval ei tarvitanud ning ei valeandmete esitamist ei oska põhjendada. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu samade põhjenduste juurde. Kuna Üllar Hurdale määrati Tartu Maakohtu 7.03.2019 otsusega
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 3
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. Registreerimislehest nähtuvalt ( tl 7) on süüdimõistetu registreerimiskohustust täitnud. Tartu Maakohtu 8.09.2021 määruses tuvastatu kohaselt on ta täitnud ka kohtu poolt määratud täiendavad kohustused, s.o on läbinud riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ja jätkanud programmis osalemist poole aasta vältel ning osalenud perioodil 19.12.2019 – 12.02.2020 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu töötab ja kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole katseajal toime pannud uusi süütegusid. Eeltoodu iseloomustab Ü. Hurta positiivselt. Üllar Hurdale on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. Üllar Hurda senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 7.03.2019 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. Võimalus elu vabaduses jätkata on süüdimõistetule korduvalt antud ka veel kohtuotsuse täitmise käigus, kui kahe alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest 4
§-s 74 lg 4 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid Üllar Hurda rikkumised on korduvad ja jätkunud peale varasemate meetmete rakendamist, annab antud juhul piisavalt alust pöörata Üllar Hurdale mõistetud ja kandmata karistuse
Süüdimõistetu istungil esile toodud asjaolud ( vajadus ülal pidada alaealist last ning tasuda erinevate kinnisasjade laene) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei välista iseenesest vangistuse täitmisele pööramist. Rahaliste kohustuste olemasolu ja vajadus hoolitseda alaealise lapse eest on süüdimõistetule ka varem teada olnud, ent see ei ole teda mõjutanud käitumiskontrolli nõuete rikkumistest hoiduma.
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
Üllar Hurt kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Kohus peab võimalikuks anda Üllar Hurdale veel viimase võimaluse vanglast pääsemiseks, asendades Üllar Hurda vangistuse üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 7.03.2019 otsusega Üllar Hurdale mõistetud vangistusest on kandmata 11 kuud.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb Ü. Hurdal vangistus 11 kuud asendada üldkasuliku tööga 330 tundi.
lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Arvestades töötundide arvu ja süüdimõistetul alalise töökoha olemasolu, peab maakohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud. See teeb umbes 27-28 tundi kuus, mis ei tohiks kuidagi olla süüdimõistetule üle jõu käiv.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Seega tuleb Üllar Hurdal jätkata senise kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Nagu kohus eespool tuvastas, olid Üllar Hurda varasemad käitumiskontrolli nõuete rikkumised seotud alkoholi tarvitamisega. 9.11.2021 tegi süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise võimatuks. Maandamaks võimalikust alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske, on põhjendatud määrata Üllar Hurdale ka edaspidi kohustus, mis survestaks teda alkoholi tarvitamisest hoiduma ja kriminaalhooldusnõudeid täitma. Selleks on eelkõige
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kuna muud kohtuotsusega määratud 5
lg 6), sh võib ka vaid üks käitumiskontrolli nõude rikkumine olla piisav, saatmaks ta kinnipidamisasutusse. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.