Obsah (7)

§ 173§ 184§ 174§ 169§ 139§ 170§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. november 2021 Tsiviilasja number 2-21-13661 Tsiviilasi

) § 170–1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (

§ 173

lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (

§ 173lg-d 6 ja 7).

Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata

§-s 170, § 171 lg-tes 4–6, §-s 172 ning § 173 lg-tes 1–41 sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg (

§ 173lg 6).

See kohaldub ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad (

§ 173lg 7).

Teine osanik on varasemas menetluses (

1. aprilli
2. a eitav kandemäärus Ä 10017946 / 27) kinnitanud, et ta ei allkirjasta dokumente. Otsuste kehtivuse küsimuses on tegemist vaidlusaluse õigussuhtega. Vaidlused tuleb lahendada enne kandeavalduste alusel registrikannete tegemist, mistõttu ei ole võimalik kandeavaldust rahuldada. Registrisse tuleb teha üksnes selliseid kandeid, mis ei tekita eeldatavasti uusi õiguskonflikte (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11). 2 Osanike otsus, koosoleku protokoll või hääletusprotokoll juhatuse liikme tagasikutsumise kohta lisatakse kandeavaldusele (

§ 184lg 1).

Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv (

§ 174lg 4).

Osa iga üks sent annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (

§ 169lg 2).

MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada registriosakonna määruse täies ulatuses ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ja avaldaja uue juhatuse liikme kohta registris muudatuse tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis registriosakond põhjendamatult tähelepanuta avaldaja põhikirjas sätestatud erikorra juhatuse liikmete tagasi kutsumiseks ja ametisse nimetamiseks. Osaühingutele laienevad oluliselt suuremad valikuvabadused põhikirjas ühingusiseste küsimuste reguleerimisel, kui teist liiki äriühingutele.

§ 139

lg 2 sõnastusest tuleneb, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis pole seadusega vastuolus, s.o osaühingu põhikirjas võib ühingusiseselt kokku leppida määramatus hulgas tingimustes seni, kuni need tingimused ei riku ühtki imperatiivset seaduse sätet. Kuivõrd osaühingu juhatuse liikme valimine on selgelt ühingusisene küsimus, on põhikirja punktides 4.5 – 4.6 sätestatud avaldaja osanikele antav eriõigus lubatav, kuivõrd selle teostamine ei kahjusta osaühingut, osaühingu võlausaldajaid ega osanikke. Registriosakond ei ole põhikirja jõustumisel teinud avaldajale etteheidet selles sisalduvate väidetavalt õigusliku mõjuta sätete osas. Viide potentsiaalsele osanike vahelisele vaidlusele ei põhjenda kandeavalduse rahuldamata jätmist. Põhikirja kehtiva sõnastuse kokkuleppimisel soovisid avaldaja osanikud taolist omavahelist vaidlust vältida, välistades vajaduse hageda teise osaniku nõusolekut. Registriosakond ei ole aga võtnud põhikirja sätete kehtivuse osas seisukohta, viidates üksnes asjaomastele osanike otsuse langetamise seaduse sätetele neile tõlgendust andmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu registriosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
2. Avaldaja põhikirja p 4.
3. sätestab, et tingimusel, et osanikule kuulub vähemalt 40% osadega esindatud häältest, on sellel osanikul õigus igal ajal nimetada üks juhatuse liige ning enda poolt nimetatud juhatuse liige tagasi kutsuda. Sellisel juhul ei ole selle juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks vajalik kõikide osanike poolt otsuse vastuvõtmine. Avaldaja hinnangul on viidatud põhikirja punkt seadusega kooskõlas, registripidaja ei ole varasemalt põhikirja suhtes etteheiteid teinud ning selle põhikirja punkti järgi ei olnud avaldaja teise osaniku otsust juhatuse liikme valimiseks vaja. Ringkonnakohus avaldaja lähenemisega ei nõustu.

§ 170

lg 1 järgi võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones

§d 168-177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, 3 p 12). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (

§ 170

-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (

§ 173

lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (

§ 173lg-d 6–7).

6.

§ 184

järgi ei pea juhatust valima ilmtingimata osanike koosolekul, seega saavad osanikud valida juhatust ka koosolekut kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on reguleeritud

§-s 173.

§ 173

lg 6 kohaselt saab juhul, kui osaühingul on ainult üks osanik, osanike otsuse vastu võtta lihtsustatud korras, st osanike koosolekut kokku kutsumata. Vaidlust ei ole, et avaldajal on kaks osanikku, kellest ühele kuulub 40% häältest ja teisele vastavalt 60% häältest.

§ 173

lg 7 järgi kohaldatakse

§ 173

lg-s 6 sätestatut lihtsustatud korda otsuste vastuvõtmisel ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlusalust otsust võetud vastu osanike konsensusega, st kõik osanikud ei ole otsusega nõustunud ega seda allkirjastanud, nagu näevad ette

§ 173lg-d 6 ja 7.

Kui osa osanikke hääletab otsuse vastu või kui osa osanikke jätab hääletamata, ei ole otsust

§ 173lg-te 6 ja 7 järgi võimalik vastu võtta.

7. Juhatuse liikmed valitakse

§ 168

lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 esimese lause järgi osanike otsusega ja osanike otsused võetakse vastu häälteenamusega ning seaduse või põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõuet (

§ 174lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul saab põhikirjaga ette näha üksnes suuremat häälteenamuse nõuet osanike otsuste vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 13;
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p-d 23–24, 26). Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et osanikel on põhikirja koostamisel vabadus teha valikuid, mis mahuvad seadustega lubatud piiridesse.

§ 139

lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib sätestada suurema häälteenamuse nõude. Seega kehtib

§ 174

lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet (Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 14). Osanikud saavad

§ 139

lg 2 järgi ette näha rangemaid nõudeid, mh juhatuse valimisel kõrgendatud häälteenamuse nõude. Käesolevas vaidluses on põhikirjas aga sätestatud võimalus otsustada ainuisikuliselt (ilma häälteenamuse nõudeta) juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, mis ei ole aga seadusega kooskõlas. Juhatuse liikmeks olek on õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4121, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud Riigikohtu seisukohta tõlgendada selliselt, et osaühingu nõusolek tuleb lugeda antuks seaduses kehtestatud häälteenamuse või sellest kõrgema häälteenamuse nõude täitmisel. Praegusel juhul puudub aga avaldaja teise, sh enamusosaniku nõusolek juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue valimiseks. Seega keeldus registripidaja põhjendatult kandeavalduse rahuldamisest.
3. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Avaldaja esitas määruskaebuses ka taotluse riigilõivu tagastamiseks selle tasunud isikule, kui määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. 4 Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5