Obsah (12)

§ 174§ 217§ 144§ 231§ 175§ 657§ 652§ 654§ 171§ 178§ 177§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6047 K

§ 174

ja § 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

§ 217

lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (Riigikohtu 03.06.2013 määrus 3-2-1-65-13, p 17). Maakohus arvestas põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindajate toimingute ajakuluks 35,8 tundi ja pidas õigusteenuse tunnihinda 160 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.

1. Põhjendatud on kütuse ja praamipiletite kulu, samuti kulu registripäringutele. Põhjendamatu on kantseleikulu. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo tegevuses vajalik, ei ole kohtul võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 11.12.2014 otsus 3-3-1-61-14, p 25). 6 2-20-6047 Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse vale isiku vastu, s.t kostjal puudub igasugune lepinguline või lepinguväline õigussuhe hagejaga. Hageja sõlmis lepingu Tesman AS-ga, kellega ta on aastakümnete pikkuse koostöö jooksul olnud korduvalt paljudes erinevates lepingulistes õigussuhetes. Hageja seadusjärgne esindaja KÕ on 17.11.2020 kohtuistungil (kohtuistungi protokoll 00:09:50) vande all antud ütlustega sisuliselt möönnud, et ta on teadlikult pöördunud kohtusse ebaõige kostja vastu. Sellele viitavad ka faktid, et hageja väljastas kostja nimele väljastas arve ca üks aasta pärast tööde faktilist tegemist ning pärast seda kui hageja ca ühe aasta jooksul pidanud varalisi vaidlusi hoopis Tesman AS juhataja LS-ga. Majandustegevuses osalevad isikud tavapäraselt ei viivita nii pikaajaliselt makse aluseks oleva arve saatmisega ning raha nõudja ei pea varalisi vaidlusi kolmanda isikuga.
4. Vaidlusaluse lepingu olemuse ja eesmärgi puhul tuleb arvestada asjaoluga, et hageja soovis alltöövõtjana teha ehitustöid riigihanke võitmise korral kolmanda isiku poolt (edasilükkav tingimus TsÜS § 102 lg 2 tähenduses), kelleks kostja väite kohaselt oli Tesman AS. Vaidlusaluse lepingu õigete poolte tuvastamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p 6 tähenduses arvestada, et hageja on olnud väga pikaaegselt korduvas koostöösuhtes just Tesman AS-ga. Kostja on korduvalt tähelepanu juhtinud ja hageja ei ole sellele ka

§ 231

lg 4 tähenduses vastu vaielnud (omaksvõtu eeldatus), et hagejal ei ole kunagi olnud ühtegi õigussuhet kostjaga. Lepingu sõlmimise fakti (sh aja) ja selle oluliste tingimuste kindlakstegemisel tuleb rangelt lähtuda vaid poolte teadmistest ja tahtest lepingu sõlmimise ajal, sh lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat arvestades. Kostja väidab, et enne riigihankemenetluses pakkumiste esitamise tähtpäeva, mil hageja sõlmis TsÜS § 102 lg 2 tähenduses edasilükkava tingimusega lepingu Tesman AS-ga kui varasema pikaaegse koostööpartneriga, hageja ei teadnud ega saanudki teada, et hankemenetluses osalevad koos Tesman AS-ga ühispakkujatena ka Level AS ja kostja.

1. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 68 lg 3, kuna leidis, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuremahuline ehitustööde leping kaudse tahteavaldusega. Oma olemuselt ei ole võimalik suuremahulist ehituse töövõtulepingut sõlmida kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 tähenduses. Suure maksumusega ehituse töövõtuleping konkreetsete tingimustega eeldab kahe poole otseseid tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Maakohus hindas ebaõigesti poolte ühtset seisukohta lepingu sõlmimise tahteavaldusele (offert ja aktsept), mis viis eksimisele lepingu pooltes.
2. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata lepingu sõlmimist reguleeriva VÕS §
3. Samuti jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 25, kui lepingulises suhtes tavasid ja praktikat järgima kohustava õigusnormi. Lisaks nimetatule jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS §-st 29 tuleneva lepingu tõlgendamise reeglistiku.
4. Maakohus hindas ebaõigesti ja andis vale tähenduse pelgalt ehitus-tehnilisi küsimusi ja ehitustööde käiku fikseerivatele kirjalikele teabekandjatele. Kõik hageja esitatud väidetavad dokumentaalsed tõendid, mis kannavad hilisemat kuupäeva kui 04.05.2018, on vaid informatiivsed ehitus-tehnilisi küsimusi ja ehitustööde käiku puudutavad teabekandjad, mis ei saa kuidagi mõjutada juba sõlmitud lepingu kehtivust ja selle pooli. 7 2-20-6047
5. Maakohus omistas täiesti ebaõige tähenduse tunnistajana ütlused andnud AT isikule ning ühispakkujate Tesman AS ja Level AS poolt hankemenetluse käigus kostjale kui samuti ühispakkujale väljastatud volikirjale. AT tööde vastuvõtmisaktide allkirjastamise juures võib tekkida vaid küsimus, kas hageja andis need üle õigele isikule.
6. Kummastav on maakohtu väide, nagu puuduks vaidlus küsimuses, et hageja ei ole töövõtulepingu järgset tasu saanud. Kostja ei saa võtta seisukohta ega anda hinnanguid õigussuhte osas, milles ta osaline ei ole. Vastuapellatsioonkaebus
7. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja teha uue otsuse, millega mõista hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 4101,80 eurot.
8. Väär on maakohtu seisukoht, et kostjalt ei saa välja mõista menetluskuluna kantseleikulu. Riigikohtu praktika selles osas on vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) §-ga 63, mis kohustab advokaati esitama arvel eraldi tasu ja kulude suuruse.
9. Hageja lepingulise esindaja mõistlikku suhtlust hageja seadusliku esindajaga augustis 2020 ja nõupidamisi kliendiga saab pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ja see tuleb lugeda hüvitatavate menetluskulude koosseisu.
10. Arusaamatuks jääb, miks pidas maakohus võimalikuks menetluskulude vähendamist mitme lepingulise esindaja kasutamise tõttu. Hageja viitab

§ 175lg-le 3.

Hagejat esindas Kuressaare kohtumajas vaid üks lepinguline esindaja, mistõttu puudub alus jätta kõik taotletud kulud hüvitamata. Vastustajate seisukoht

1. Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega ning kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 560 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse täiendavalt 560 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 46.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 8 2-20-6047

1. Vaidluse keskseks küsimuseks oli maakohtus ja on ka apellatsiooniastmes see, kelle vahel oli töövõtuleping sõlmitud. Kostja jääb apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja on pöördunud kohtusse vale isiku vastu ja kostjal puudub hagis väidetud lepinguline suhe hagejaga ning leiab, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja Tesman AS. Kostja heidab maakohtule ette materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist ja tõendite ebaõiget hindamist. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsuses väga põhjalikult käsitlenud. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusõiguse normide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid ja andnud neile seadusekohase hinnangu. Maakohtu põhjendused on jälgitavalt esitatud ning järeldus on kooskõlas põhjendustega.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et vaidlusalune töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel ning seda hageja poolt tööde alustamisega, s.o kaudse tahteavaldusega. Põhjendamatu on kostja väide, et suuremahulist töövõtulepingut ei ole oma olemuselt võimalik kaudse tahteavaldusega sõlmida. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning sama paragrahvi lg 3 näeb ette võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, s.t teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Riigikohus on leidnud, et lepingu sõlmimise tahteavaldus võib olla kaudne (vt nt Riigikohtu 05.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12, 19.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811, p 121.1). TsÜS § 68 lg 3 kohaldamisel ei ole määravaks mitte lepingu maht, vaid tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, et maakohus kohaldas TsÜS § 68 lg 3 ebaõigesti.
3. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, mille alusel saab järeldada, et kostja projektijuht AT tegutses hagejaga lepingut sõlmides kostja nimel, et hagejal tekkis lepingu sõlmimisel mõistlik arusaam sellest, et leping sõlmitakse just kostjaga, ning kostja pidi teadma, mida tema projektijuht teeb ja kelle nimel tegutseb. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et määrav on nii see, kelle nimel tegutseti ja milliseid tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks tehti, kui ka poolte käitumine pärast töödega alustamist. Lepingu sõlmimist kostjaga kinnitavad kirjalike tõenditena kohtule esitatud 13.12.2018 ehituskoosoleku protokoll, 14.01.2019 kaetud tööde akt, 25.01.2019 hageja teade ja 30.04.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. See, et mingil ajahetkel hiljem sai hageja teada, et kostjal on teistsugune arusaam sellest, kes on tööde tellija, ei muuda varem tekkinud lepingulist suhet.
4. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus jättis lepingu sõlmimise fakti tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata VÕS §-d 9 ja 25 ning eksis VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglite vastu. Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et käesolevas asjas esile toodu põhjal tuleb VÕS § 9 järgi leping lugeda sõlmituks hageja ja Tesman AS vahel KT 18.04.2018 hinnapäringu ja hageja 04.05.2018 hinnapakkumise alusel. Maakohus analüüsis nimetatud kuupäeval saadetud e-kirju ja leidis, et kuivõrd KT ja hageja vahel muud suhtlust peale nende kahe e-kirja ei ole toimunud, siis ei ole võimalik järeldada nendest ka lepingu sõlmimist, mistõttu ei ole ka määravat tähtsust, millise äriühingu esindajana KT e-kirja oli saatnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et määrav ei ole mitte see, kelle vahel eelnevalt olid korduvalt lepinguid sõlmitud, vaid üksnes see, kelle vahel konkreetne leping sõlmiti. Pikaajaline hageja koostöö Tesman AS-ga, pooleliolevad kohtuvaidlused hageja ja Tesman AS vahel ning suhtlus LS-ga ei välista lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. LS oli küll Tesman AS seaduslik esindaja, 9 2-20-6047 kuid ühtlasi oli kostja väljastanud talle 01.11.2018 volikirja olema ametlikuks kostja esindajaks Hooldekodu „Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööde osas.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu sõlmimise tuvastamisel ei saanud kohus arvestada ja hinnata dokumentaalseid tõendeid, mis kannavad hilisemat kuupäeva kui 04.05.2018, kuna need on vaid informatiivsed ehitus-tehnilisi küsimusi ja ehitustööde käiku puudutavad teabekandjad. VÕS § 29 lg 5 p-st 6 tulenevalt on poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist lepingu tõlgendamisel oluline kriteerium. Vastupidiselt kostja arvamusele on ringkonnakohus seisukohal, et töövõtulepingu puhul tuleb ehitustööde käiku fikseerivaid dokumente hinnata ja need võimaldavad anda hinnangu lepingu poolte käitumisele, lepingu olemusele ja eesmärgile. Maakohus tugines seega põhjendatult asjas esitatud kirjalikele tõenditele, sh 13.12.2018 ehituskoosoleku protokollile, 14.01.2019 kaetud tööde aktile, 25.01.2019 hageja teatele ja 30.04.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis tõendavad poolte käitumist töövõtulepingu raames ja kinnitavad maakohtu järeldust, et töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
6. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid võla ja viivise suuruse vaidlustamiseks. Seoses võlanõudega kordab kostja apellatsioonkaebuses oma seisukohta, et hagis toodud võlga on tunnistanud Tesman AS, kes on selle tasaarvestanud enda nõuetega hageja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei ole siduvaks Tesman AS väidetav seisukoht enda kohustuste olemasolu kohta olukorras, kus kohus on tuvastanud töövõtulepingu hageja ja kostja vahel.
7. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtul alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile kostja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

54. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebust, mis on esitatud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale. 55.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 56. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175lg-le 1 kontrollinud ja analüüsinud hageja lepinguliste esindajate töö mahtu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus õigusabiteenuse osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamise, kohtuistungite ettevalmistamise ja nendel osalemise osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on selles osas jälgitav ja arusaadav. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega äriregistri 10 2-20-6047 päringute, kütuse ja praamipiletite kulu hüvitamise ja kantseleikulu hüvitamata jätmise osas. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eeltoodud osas hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus on maakohtust erineval seisukohal üksnes osas, mis puudutab kliendi ja tema lepinguliste esindajate omavahelise suhtluse ajakulu hüvitamist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-18-10073 tehtud lahendis ei ole menetlusosaliselt põhjendatud nõuda teise menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul asus Riigikohus viidatud lahendis eeltoodud seisukohale konkreetseid asjaolusid arvestades. Tegemist ei ole senise seisukoha põhimõttelise muutmisega. Nimetatud Riigikohtu seisukoht on põhjendatud olukorras, kus ei saa konkreetsel ajavahemikul nõupidamist ja seisukoha kujundamist toimikust nähtuvate menetlustoimingutega otseselt seostada, mistõttu ei saa eeldada ka sellise kulu hüvitamist vastaspoolelt. Ringkonnakohtu arvates oli praeguses asjas vaidluse asjaolusid arvestades esindajate ja kliendi vaheline suhtlus vältimatult vajalik töövõtulepingu sõlmimise asjaolude väljaselgitamiseks ja asjatundlikuks esindamiseks. Esindajate ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et hageja lepingulised esindajad suhtlesid hageja seadusliku esindajaga. Kolleegium annab hinnangu suhtluse ajakulu mõistlikkusele allpool arvete kaupa.
2. Hageja on seisukohal, et kantseleikulu tuleb menetluskuluna hüvitada ja leiab, et senine kohtupraktika on vastuolus AdvS §-ga
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt hageja õigusabikulude arvetelt nähtuvad kantseleikulud ei ole hüvitatavad, kuna bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu.

§ 175

lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo kulusid. Seejuures märgib kolleegium, et menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud arvetele on märgitud erinevates summades kantseleikulu, täpsustamata, milliseid tegevusi see sisaldab ja kuidas see on seostatav käesolevas menetluses esindamisega. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole võimalik veenduda taotletava kulu põhjendatuses ega vajalikkuses. Tavapäraselt menetlusosalise esindamisega seonduvad bürookulud katab õigusteenuse turuhind. Tegemist on sisuliselt advokaadibüroo ettevõtluskuluga, mis loob eelduse õigusteenuse kui tasustatava teenuse osutamiseks. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 25.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14; 31.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3; 11.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-14, p 25). Riigikohtu praktika ei ole vastuolus AdvS §-ga 63, mille kohaselt on advokaat kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus. Viidatud säte reguleerib arvete koostamist kliendisuhetes ega sätesta, et kantseleikulu on menetluskulu ja sellest ei tulene, et advokaaditasus sisalduvad kuluartiklid tuleks eraldi välja tuua. Seega jättis maakohus põhjendatult hüvitamata kantseleikulu kokku 31 eurot.

1. Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi ajakulu vähendamise osas vastab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebusele arvete kaupa. 11 2-20-6047 59.
2. Arve 2020166 (aprill 2020) – maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulu täielikult põhjendatuks ja vähendanud hüvitamisele kuuluvat menetluskulu põhjendatult üksnes kantseleikulu osas. 59.
3. Arve 2020337 (augustis 2020) – maakohtu hinnang arves märgitud osutatud õigusabi hüvitamata jätmise kohta on põhjendatud, ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Tegemist oli maakohtu informatiivse määrusega, mis ei vajanud analüüsimist. 59.
4. Arve 2020383 (september 2020) – maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulu täielikult põhjendatuks ja vähendanud põhjendatult hüvitamisele kuuluvat menetluskulu üksnes kantseleikulu osas. 59.
5. Arve 2020426 (oktoober 2020) – maakohus on pidanud põhjendatuks äriregistri väljavõtte kulu, kütusekulu ja praamipiletite kulu ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat menetluskulu kantseleikulu osas. Maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulust (31,1 tundi) põhjendatuks 13,2 tundi, s.o otseselt õigusteenuse osutamisele kulunud aeg seoses menetlusdokumentide koostamise ja kohtuistungil osalemisega. Toimikust nähtuvalt osales vandeadvokaat Asko Pohla 06.10.2020 eelistungil, hageja lepingulised esindajad esitasid 20.10.2020 täiendavad selgitused ja tõendid ning lisaks alustati oktoobris ka arve spetsifikatsioonist nähtuvalt 03.11.2020 seisukoha koostamist. Arvestades 20.10.2020 seisukoha sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ajakulule ja leiab, et 10 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ning ühe menetlusdokumendi koostamiseks ja teise alustamiseks on piisav. Maakohtu seisukoha kujunemine on selles osas jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud maakohtu seisukoht ka selles, et vastaspool ei pea hüvitama lepinguliste esindajate omavaheliseks aruteluks kuluvat aega. Küll aga peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada hagejale mõistlikus määras esindajate suhtlust hageja seadusliku esindajaga, s.o kommunikatsioon enne kohtuistungit 1 tund, pärast istungit 20.10.2020 seisukoha koostamiseks 1 tund ning seoses kostja vastusega 03.11.2020 seisukoha koostamiseks 1 tund (kokku 3 tundi). 59.
6. Arve 2020 (november–detsember 2020) – maakohus on pidanud põhjendatuks äriregistri päringu kulu, kütusekulu ja praamipiletite kulu ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat menetluskulu õigesti kantseleikulu osas. Maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulust (22,4 tundi) põhjendatuks 15,6 tundi, s.o otseselt õigusteenuse osutamisele kulunud aeg seoses menetlusdokumentide koostamise ja kohtuistungil osalemisega. Toimikust nähtuvalt esitasid hageja lepingulised esindaja arvel märgitud perioodil 03.11.2020 seisukoha, 06.11.2020 vastuse kostja repliigile, 01.12.2020 kohtukõne teesid, 08.12.2020 repliigi ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning vandeadvokaat Martin Männik osales 17.11.2020 kohtuistungil. Eeltoodust nähtuvalt koosnes lepinguliste esindajate töö oktoobris–novembris eelkõige kohtukõne teeside koostamises ja vastaspoole teesidele vastamises. Menetlusdokumentide koostamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada, et teesid/repliigid on üldjuhul olulises osas kokkuvõte seni menetluses esitatust. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ajakulule ja leiab, et 15,6 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks on piisav. Ringkonnakohus peab põhjendatuks täiendavalt hüvitada hagejale mõistlikus määras esindajate suhtlust hageja seadusliku esindajaga, s.o kommunikatsioon seoses kostja 03.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumentide osas seisukoha kujundamisega ja hageja 04.11.2020 repliigi koostamisega 0,25 tundi ning hageja 08.12.2020 repliigi koostamisega 0,25 tundi (kokku 0,5 tundi).
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada täiendavalt maakohtus kantud menetluskulud 3,5 tunni ajakulu eest ehk hageja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus on 39,3 tundi (= 35,8 tundi + 3,5 tundi) ja hageja maakohtus kantud esindajakulude põhjendatud suuruseks on 6288 eurot (= 39,3 tundi × 160 eurot), millele lisanduvad äriregistri 12 2-20-6047 päringutega seonduv kulu 10 eurot, kütuse kulu 66 eurot, praamipiletite kulu 45,60 eurot ja riigilõiv 1100 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 7509,60 eurot.
8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
9. Poolte apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad tingituna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest hageja kanda (

§ 171lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja 02.06.2021 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral on ühtlasi vaidlustatud ka menetluskulude jaotus. Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et jättis kõik kulud kostja kanda. Seda maakohtu otsustust ei ole hageja vaidlustanud. 63.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja on esitatud taotluse kohaselt apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 2696 eurot, mis koosneb riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. Hageja esindajate teenuse tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Taotlusele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt seisnes osutatud õigusabi järgmises. 64.
2. Vandeadvokaadi Martin Männiku poolt: otsuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,3 tundi), apellatsioonkaebuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,4 tundi), materjalide analüüs, Riigikohtu lahendite analüüs, vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine (6,8 tundi), e-kirja koostamine (0,2 tundi), suhtlus kliendi ja kohtuga (0,2 tundi), materjalide analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,2 tundi), nõupidamised kliendiga, ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil (2,5 tundi). 64.
3. Vandeadvokaadi Asko Pohla poolt: vastuse apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse täiendamine (1 tund), ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil (3 tundi). 64.
4. Eeltoodule lisandub kantseleikulu 10 eurot (7+3) ja riigilõiv 350 eurot. 65.

§ 175

lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud suuruses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks maakohtu otsusega tutvumiseks 0,3 tundi ja apellatsioonkaebuse analüüsiks ja suhtluseks 0,4 tundi. Hageja märgitud apellatsioonkaebusele vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulust (7,8 tundi) on põhjendatud 2/3, s.o 5,2 tundi, kuna vastuapellatsioonkaebuse kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Suhtluseks hageja seadusliku esindajaga on põhjendatud 0,6 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 3 tundi, kuna praeguses vaidluses ei ole põhjendatud hüvitada 2 lepingulise esindaja istungikulu. Lepinguliste esindajate tunnihind on mõistlik.

1. Ringkonnakohus jääb kantseleikulu hüvitamise küsimuses eelnevalt toodud seisukohale ja leiab, et see ei ole menetluskuluna hüvitatav ja taotlus jääb selles osas rahuldamata.
2. Toimikust nähtuvalt on hageja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot (II kd, tl 60). Kuivõrd vastuapellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale, pidi hageja tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis ei kuulu

§ 178lg 4 järgi hüvitamisele.

13 2-20-6047 68. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 1520 eurot (9,5 tundi x 160) eurot. 69.

§ 177

lg 4 järgi kuulub ringkonnakohtu menetluskuludelt hageja taotlusel väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis. Maakohtu menetluskuludelt ei ole hageja taotlenud viivise väljamõistmist. 70. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu (300 eurot) tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. 71.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 14