lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav MIHAIL MEIER, isikukood 38806265231, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht D OÜ; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel 4 kuud vangistust, mis loeti
lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Viru Maakohtu 13.04.2017 otsusega mõistetud karistusega 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust; Viru Maakohtu 12.02.2020 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.09.2021, ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust; väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming kokkuleppel RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada MIHAIL MEIER süüdi
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust võrra 1 ning mõista Mihail Meierile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Mihail Meierile mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning lugeda KrMS § 414 lg 2 alusel karistuse kandmise alguseks Mihail Meieri karistuse kandmisele asumise aeg. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Mihail Meierilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. Sundraha summas 876 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700025543 ning selgitusega: „Mihail Meier, 1-20-9394, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mihail Meieri menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta Mihail Meieri enda kanda. ASITÕENDID 1 DVD-plaat Xxxx OÜ Rakvere spordiklubi turvakaamera videosalvestisega ja politseipatrulli poolt tehtud fotodega, mis asub ümbrikus toimiku vahel – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. Tabalukk, mis asub kriminaalasja toimikus – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 16.06.
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanu R. M.i, tema seadusliku esindaja M. K. ja tunnistajate C. A.i, A. K.i ja S. U.e ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Mihail Meieri ja tunnistaja J. L.i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu R. M., kes andis süüdistuses märgitud sündmuse kohta järgmiseid ütlusi. Ta hakkas alates 2020 a. septembrist käima jõusaalis Xxxx, mis asub xxxx. Mihail Meierit ta ei tunne, aga spordiklubis oli teda korduvalt näinud. Tundus täiesti tavaline normaalne mees olevat. Ühel päeval avastas, et ta kapilukk on kadunud ja siis jättis lihtsalt selleks päevaks oma kapiukse lahti. Järgmisel päeval avastas C. A., kellega ta koos trennis käis, et tema lukk on selle mehe kapiukse ees ja siis sellest kõik algaski. Kõik kapid on lahti, ilma lukkudega, iga inimene võtab kaasa enda luku. Tema pani enda luku võre külge, kus hoitakse lukke, jättis võtme ette ja siis see oli kadunud. Selle luku andis talle isa. Teist sellist lukku seal ei olnud. Tema luku peal oli üks roostes koht. Kui ta nüüd avastas selle, et tema lukk on teise mehe kapi ees, siis läks ütles mehele, et vabandust aga see on minu lukk ja siis mees vastas, et kuule tatt ära kujuta ette. Võttis oma asjad, pani ennast riidesse ja astus kodu poole ning sellega see selleks päevaks lõppes. Järgmisel päeval tema mäletamist mööda ta meest jõusaalis ei näinud, jättis oma kapi jälle lahti ja see vist oligi neljapäevane päev. Reedesel päeval, võis olla 02.10.2020, läks jõusaali, võttis kaasa 2 mutrivõtit, lõhkus enda luku ära, jättis kapi ette ja läks trenni tegema ning jättis oma kapi ka lahti. Miks ta selle luku ära lõhkus, ta ei oskagi vastata sellele. Tahtis vist näidata, et see on tema lukk, sest ta oli 100% selles kindel. Meier siis veel trenni tegemas ei olnud, ta oli selle kapiluku jätnud kapi ette, mitte võru peale ja siis tegigi selle luku katki, jättis talle kapi ette, läks trenni tegema. Kusagil 30-45 minutit peale seda kui ta hakkas trenni tegema, jõudis Meier ka kohale. Ta ei suhelnud Meieriga. Kinnitab, et toimiku vahel olev tabalukk on tema lukk, on selles rohkem kui 100% kindel, sest siin on Kaspi graveeritud, rohkem sellist lukku ei olnud ja luku aasa peal on rooste täpid. Rooste tekkis sellepärast, et see oli neil õues aia küljes. Siis tuli mees jõusaali, tema tegi vaikselt trenni edasi ja kui hakkas trenniga vaikselt lõpupoole jõudma, siis hakkas minema C.i alaselja pingi juurde. C. oli kükipuuri taga, kust näeb peaaegu kõike, mis jõusaalis toimub. Tema tegi seljatrenni, ütles just C.ile, et ta võttis vale ketta, pööras ennast ringi, hakkas tema juurde tulema ja siis mees lõi teda vasaku silma alla. Mihail Meier ei öelnud talle absoluutselt mitte midagi enne kui lõi. Möödus vasakult poolt ja lõi teda vasaku käega vasaku silma alla. Jäi jalgadele, kõrvaklapid lendasid maha ja pärast korjas need kõrvaklapid üles. 3 Alguses oli šokk, pilt läks häguseks ja siis ta pööras ennast ringi ning küsis, kas sa oled debiilik ja siis mees lükkas teda veel. Alguses ei tundnud midagi, kuid pärast hakkas pea valutama. See hetk ta ei pannud isegi tähele, see kõik käis nii kiiresti. Aga löögikoht hakkas pulseerima ja pea hakkas valutama. Ta ei mäleta, kas politseinik andis talle valuvaigistit või ema võttis kodust kaasa. Tõukamise tagajärjel käis kehast võnks läbi ja tekkis šokk ja siis ta läks helistas isale. Pärast seda kui Meier oli teda löönud ja lükanud, siis ta ütles talle, et ta helistas isale ja siis ütles, et kuule tatt, sul tuleb endal varsti probleeme. Talle tundus see kui ähvardus. Sellel hetkel tema Mihail Meieri tausta ei teadnud. Seal taga, kust ei ole võimalik näha, seal olid inimesed, kes olid just tulnud. Rohkem ta ei pannud tähele. Ta läks ukse ette, sissepääsu juurde, seal rääkis isaga. Isa tuli sinna ja ta läks meest kutsuma, mees millegipärast ei tahtnud või ei julgenud tulla ja siis tuli hoopis ta sõber isaga rääkima ning isa varem põgusalt teadis seda meest. See sõber oli enne ka seal jõusaalis. Siis see sõber tuli tema isaga rääkima, rääkisid seal natuke, sellest ei olnud tolku, helistasid politseisse, tuli politsei sinna, küsitles, uuris, tegi temast pildid ja siis sõitsid jaoskonda. Jaoskonnas küsitleti uuesti, rääkis kogu loo ära. See oli kell 16.04 kui isale helistas, pärast jaoskonnas veel vaatas üle. Siis sõitsid ema-isaga koju. Arstil käis järgmine päev koos emaga. Midagi väga hullu ei olnud, hommikul oli imelik, ärkas üles ja tundis, et on kuidagi teistsugune, silma alt oli õrnalt sinakas. Pärast mõned päevad hiljem hakkas kollakaks minema. Kodus pani ainult külma peale ja see oli kõik. Pärast seda sündmust oli kuidagi halb magama jääda, öösiti ärkas üles. Kindlasti ta oli šokis, väga ebameeldiv oli olla, õhtu poole hakkas vaikselt paremaks minema ja siis öösel oli kuidagi imelik painav ja siis hakkas vaikselt tasapisi paremaks minema. Nüüd on kõik korras. Mihail Meieriga ei ole hiljem olnud mingeid jutuajamisi ega sõnavahetusi. Vaadates spordiklubi turvakaamera videosalvestist kinnitab, et see sinise pluusiga ja mustade pükstega on Mihail Meier. Posti tagant tuleb tema ja tal lendavad maha valged kõrvaklapid. Seal on mingi must võrestik, sealt natukene edasi on üks pink ja C. seisab seal ja sealt on väga hästi näha. C.i filmi pealt ei paista, siin on igasugused kettad. Saalis on näha veel isikuid. Alguses ta tuli tagant, läks C.i suunas. Kui ta hakkas mehe kõrvale jõudma, siis ta just hüüdis C.ile, et ta võttis vale ketta, siis mees pööras ennast tema poole. Kui see mees ei oleks tema lukku võtnud, siis oleks kõik korras olnud. Temale endale isiklikult selline inimene ei tundu normaalne, kes on peaaegu sinust 20 aastat vanem ja hakkab sind lööma. See on Xxxx, ööpäeva ringselt saab kaardiga ükskõik mis kell sisse, seal ei ole ühtegi administraatorit, seal inimesed teevad omapäi trenni. Ta otsis netist nende gmaili, kirjutas meilile ja hommikuks oli vastatud. Vastati, et nemad ei saa nii kaua mitte midagi teha kuni jõusaal on täiesti tühi. Ta on seal jõusaalis öösel ka käinud, väga-väga harva on selline koht, kus jõusaal on täiesti tühi. Tegelikult on jõusaali reeglites ka kirjas, et sa pead kapi vabastama, kui sa jõusaalist lahkud ja tema pani enda luku sinna võre külge, pani luku kinni, jättis võtme ette ja järgmine päev nägi, et on läinud. Ta pani enda luku täpselt kogu aeg ühte samasse nurka. Ta oleks võinud võtme ka kaasa võtta, kuid ta unustas selle sinna. See oli ainuke lukk kodus ja sellepärast ta pidigi nendel päevadel kapiukse lahti jätma. Tema meelest oli 3 päeva uks lahti, see trenn kui ta avastas, et tal oli lukk ära võetud ja siis veel järgmine päev ja reedene trenn oli ka lahti. Ta rääkis vanematega, isa tõi uue luku, aga ta tõi mõni päev pärast seda, kui see asi juhtus. Kõrvaklapid on tal tugevalt peas, ennast liigutades ära ei kuku. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu seaduslik esindaja M. K., kes andis ütlusi, et R. M. on tema poeg. Sündmuste ajal oli ta xxxx. See kõik hakkaski sellest lukust pihta. R. kodus rääkis, et unustas enda luku sinna, millele võti külge jäi ja üks meesterahvas omastas selle, et avastas luku tema kapi eest. Ega enne seda löömise lugu R. midagi ei maininudki. Luku teema mõtles, et las ta olla, et isa pidi talle uue luku muretsema. Selle luku andis isa kaasa, see oli neil aia küljes kodus. Seda lukku nad tagasi ei soovi. R. jõudis pärast seda intsidenti helistada isale, isa pidi kohale minema. Tema sõitis parajasti töölt koju, kui R. talle helistas. R. helistas 4 kuskil 16.15, siis R. rääkis sellest vahejuhtumist ja ütles, et isa tuleb kohale. R. oli hästi ärev, ütles, et üks mees lõi teda. Tema emana sai ka suure šoki, et mis mõttes, et üks täisealine mees lööb tema alaealist last. R. ütleski, et see, kes luku ära võttis, et see meesterahvas lõi teda. R. ütles, et lõi näkku, kuhu täpselt, seda ta ei mäleta. Ta ütles R.le, et kui omavahel selgeks räägitud asju ei saa ja see meesterahvas isaga nõus ei ole rääkima, siis tuleb kutsuda politsei, mida R. siis ka tegi. Kodunt läks juba edasi politseijaoskonda ütlusi andma, kus R. juba kohal oli. Poeg oli väga häiritud, kui ta juba talle kõne tegi, siis ta oli ikka sellest sündmusest šokis. Poeg oli just trennist tulnud ka, nahk natuke märg ja punetas üldiselt, aga sellest põsest oli kohe aru saada, et sinna on ta müksu saanud. Põsk punetas. Andsid politseis ütlused ära, siis neid lasti koju. Järgmine päev läksid traumapunkti fikseerima, tegi ka kodus pildi. Paljalt kõrvaklappide peast ära lükkamisega ei teki põsele tugev punetus. Menetleja ütles, et tuleks minna fikseerima. Iseenesest see vigastus ei olnud selline, mis oleks vajanud arstiabi. See sündmus jättis oma jälje, tegelikult andis see tükk aega pärast tunda, R. ei julenud mõnda aega jõusaali minna, isegi välja niisama üksinda, tal oli hirm. Öösel uni oli ka rahutu, ta tõusis mitu korda üles ja ta nägi, et laps on ärev. Tema arvab, et mitte üks asi ei õigusta vägivalda, on see siis tõukamine, löömine, togimine, mitte üks asi. Tegu on alaealise puberteedieas noormehega ja täisealised inimesed peavad suutma oma emotsioone talitsema. R.ga tal probleeme ei ole, koolis kõik on korras, pahandusi ei ole. R. ütles talle, et ta võttis kodunt 2 mutrivõtit ja tegi selle luku katki. Ta ütles seda pärast, kui oli seda juba teinud. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja A. K., kes andis ütlusi, et on R. M.i kasuisa. Enne seda juhtumit, nädala alguses kuskil, oli jutuks, et tema lukk on kadunud ja inimene võttis endale selle, rohkem ta ei oska öelda. See oli tema lukk, ta andis R.le selle, sest kapid oli kogu aeg lahti, et kui sa tuled trenni, siis paned oma luku kinni ja kõik. Kuulis, et mingi konflikt oli lukuga ja kui reedel juba see juhtum oli, siis ta läks kohale, kui R. talle helistas. See oli äkki peale 4, oli väikse lapsega kodus ja R. helistas, ütles, et see mees, kes luku võttis, lõi teda näkku käega. Ta läks autoga sinna kohale, sisse sinna ei pääse, R. tuli ja tegi ukse lahti, jäi sinna ette ootama. Palus seda meest kutsuda, tahtis rääkida, et mis värk on, et lapsi pekstakse. Selle asemel tuli sõber või tuttav, J. oli. Nad teretasid ja siis ta ütles talle, et kui ta tahab mehega rääkida, siis ta peab pool tundi ootama, et ta teeb praegu trenni. Talle öeldi, et peab ootama, millal isik oma trenni ära teeb. Kui ta tuli, siis poiss oli hirmul ja närvis ja endast väljas, vasak silmaalune oli roosakas. Ta ei jäänud ootama, sest laps oli kodus ja pärast R. ütles talle, et ta helistas politseisse ka. Selle J.ga ta suhtles, küsis, et mis toimub, et lapsi peksate ja J. ütles, et see ei olnud peksmine, et kerge õpetus laks, et muud ei olnud. R.t nägi uuesti siis kui R. õhtul koju jõudis pärast trenni. Seda lõhutud lukku ta tagasi ei taha, ei ole seda vaja. R. pärast hiljem kurtis, et peavalu oli natuke, siis ta võttis tabletti, tõsist midagi ei olnud. Tema selle Mihail Meieriga hiljem ei ole suhelnud. Ta tuli inimesega rääkima, aga Meier ei avaldanud isegi soovi temaga rääkida. Tahtis selgitust saada, iga normaalne inimene, kui last pekstakse, see on loogiline, et küsib, mis toimub. Lukk ei saa olla põhjuseks, et last lüüa. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja C. A., kes andis ütlusi hakkas käima xxxx olevas jõusaalis septembrikuu lõpust, R. käis juba varasemalt. Igaüks peab oma luku kas sealt samast ostma või kuskil poest võtma endale, võib lukku panna, aga sa ei tohi ööpäevaselt jätta kapi ette. Seal on üks võre, kus saab lukke hoida. Saad ise otsustada, kas paned kapi lukku või hoiad lahti. Üks päev läksid ja R. kapi tabalukk oli kadunud ja siis järgmine päev märkasid, et see on ühe teise kapi ees, siis märkasid seda härrasmeest, kes istub kohtusaalis ja läksid küsima, sealt tulid sõimusõnad. See härramees ütles, et see lukk on tema oma. Sõimas, et mingi tattnokk ja veel midagi. Nemad ei teinud midagi, läksid trenniga edasi. Too päev ei juhtunudki rohkem midagi. Mingi päev läksid uuesti jõusaali, olid seal jõusaalis ja lihtsalt see 5 mees tuli nende juurde ja süüdistas neid, et nad on selle luku katki teinud või ära võtnud või midagi. Enne seda tegid kaebuse ka Xxxxile, et nende lukk on kadunud ja see on ühe kapi ees ja seda hoitakse ööpäevaringselt kinni ja siis lubati see neil lahti murda. Ta ei mäleta, kas pöördusid eraldi või tegid seda koos aga lubati ära lõhkuda. 02.10.2020 läks ta trenni. Nad tegid R.ga trenni, siis ta läks tahapoole, seal on pikem osa, ta läks sinna ja 2-3 sekundit enne seda, kui see härra R.t lõi, siis tuli sealt nurga tagant välja ja nägi seda. Tuli sealt nurga tagant välja ja nägi, kuidas mees käega lõi R.t näkku, oli üks löök. R. jäi püsti, kõrvaklapid kukkusid maha. R. hüüdis sellele mehele pärast seda, kui ta oli löönud teda käega näkku, kas ta on mingi debiilik või midagi taolist. Mees tõukas R.t käega vastu õlga, aga see mees ikka ei öelnud midagi ja läks edasi trenni tegema. Siis nad alguses läksid riietusruumi ja siis vaatasid R. silma, alguses paistes ei olnud. Nad helistasid R. kasuisale ja küsisid, mis edasi teha ja siis kutsusid politsei. R. kasuisa tuli kohale, kutsusid selle härra sõbra ja siis kasuisa rääkis temaga seal ja pärast seda läks ära. Kasuisa jõudis enne lahkuda, kui politsei tuli. Alguses ei olnud R.l silm paistes, aga 30-45 minutit hiljem oli juba suhteliselt paistes. Ta ise ootas väljas ja siis läks koju. Pärast nad ikka käisid trennis edasi, mingi tagarääkimine seal käis. See härra rääkis kõigile ja siis teadsid kõik jõusaalis sellest asjast. Vaatasid nende poole ja näitasid näpuga kogu aeg. Nägi sündmusi pealt ja teda see, mis seal jõusaalis juhtus, häiris. Ei ole normaalne käitumine. See valge särgiga mees filmi peal on tema arvates Meieri sõber. Seal eespool oli 34 inimest ja seal tagapool, kust tema tuli, oli ka umbes sama palju inimesi. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja J. L., kes andis ütlusi, et tema on Mihail Meieri sõber. Tema käis xxxx olevas jõusaalis juba varem ja siis hiljem hakkasid koos Mihail Meieriga käima. Spordisaalis kapid on täiesti lahti, seal on võre, kuhu saad oma luku näiteks panna, kui tagasi tuled, siis saad sealt võtta. Tal on lukk olemas, Mihailil tol hetkel ei olnud lukku ja kui nad läksid riietusruumi, siis põrandal vedeles lukk ja tema oli see, kes võttis selle üles ja ulatas ise Mihailile ja ütles, et nüüd on sul lukk olemas, et kasuta. Seal ei peagi lukku olema. Kui midagi maas vedeleb, siis võib seda kasutada, isegi need lukud, mis on võre küljes võtmega, kui omanikku ei ole, siis sa võid kasutada seda lukku. Hiljem tekkisid selle lukuga probleemid. Läks pikem aega mööda, äkki kuu või rohkem ja üks hetk tuli see sama noor poiss ja ütles, et see on tema lukk. Tema mäletamist järgi ütlesid, et kui see on sinu lukk, siis on sul ka teine võti ja kui sul on teine võti, kasuta ja võta see lukk endale ära. Teist võtit tal ei olnud, et ju siis äkki ei olegi tema lukk. Nemad seda lukku talle tagasi ei andnud, kui ta küsis, sest äkki ei ole tema lukk. See on sõna-sõna värk. Kui sa ostad luku, siis saad kaasa mitte ainult ühe võtme, vaid 2- 3 võtit. See ilmselt ei olnud vana lukk. Noormees seda lukku ära ei võtnud. Üks päev oli niimoodi, et nad tegid trenni, siis hakkaski see teater pihta. Poisid näitasid tagant neile kogu aeg näppe ja oli kuulda nende vahel mingit rääkimist ja mingi jooksmine käis. Lõppude lõpuks oli Mihaili lukk üldse katki tehtud, kõrvale visatud. Poisid näitasid näpuga teatud žeste ja see ei olnud ilus käitumine. Sellel ei saa mingit eesmärki olla. Ja siis käiski see edasi-tagasi jooksmine, vaatasid, mis nemad teevad ja siis jooksid jälle riietusruumi. Jooksid riietusruumi ja spordisaali vahet. Ju siis oligi lukk katki tehtud ja kõrvale visatud. Mihail läks poisi juurde, et hakata seletama, et kuidas sa käitud üldse, et võta ennast kokku või midagi. Mihail tahtiski rääkida, et mis toimub, et mis käitumine see selline on, see ei ole vastuvõetav. Mihail Meier rääkis talle, mida ta tahtis, nad suhtlesid. Mihail võttis poisil kõrvaklapid ära, hakkas temaga rääkima, et võta ennast kokku, hakka käituma. Mihail läkski seletama, aga teisel olid kõrvaklapid peas ja ta ise ei tahtnud ära võtta, siis ta võttiski kõrvaklapid eest ära. Ta ei näinud pealt, aga ta oli kohe kõrval seal, ta ei olnud eriti kaugel. Ta tuli riietusruumist välja, keeras nende poole ja siis see oli juba juhtunud. Ta ikkagi ei näinud seda, mil moel kõrvaklapid kannatatu peast ära said. Ta tuli riietusruumist välja, hakkan keerama nende poole ja siis see nagu juhtus kõik samal ajal. Tal olid kõrvaklapid, ta võttis kõrvaklapid eest ära ja hakkas talle seletama, too oli eest ära hüpanud ja hakkas kuhugi 6 minema. Löömist ei olnud, tõukamist ei näinud. Ainuke, mis tähele pani, oli väikse poisi kasvatamatu käitumine. Ta sama aeg kõndis juba nende ligi ja siis Mihail Meier ütleski, et ta tahtis rääkida temaga, see hakkas karjuma, kisama, hakkas selline karneval pihta. Järgnevalt tuligi isa ja tema läks isaga rääkima ja see väike poiss oli kõrval. Oleks väike poiss tõesti löömise ohver olnud, siis isa oleks seda koheselt märganud ja laps ei oleks nii rahulikult seal seisnud. Ta oli lihtsalt närvis ja kisas seal. Peale seda, kui ta seletas ära, mis toimub, siis isa lihtsalt keeras ja läks rahulikult ära. Oleks poiss tookord ikka löögi saanud, ei ole isa kuhugi läinud. Poisil ei olnud mingeid vigastusi, oleks olnud vigastused, siis isa oleks ka neid märganud. Ta ütles isale, et nad lõpetavad trenni poole tunni pärast ja siis on võimalik kokku saada, rääkida. Soovitas oodata pool tundi, mitte ei käskinud. Kinnitab, et tema on filmi peal see valge pluusiga mees, kes tuleb riietusruumist välja, uks läheb kinni. Näha on, et tal on telefon käes, pilk maas, ei vaata sinnapoolegi. Teda see sündmus häirib natuke. Jõusaalis peaks olema vanusepiirang, sest noored, kes käivad, siis nad lõhuvad seal, käituvad valesti. Peaks olema eraldi noorte spordiklubi või vanemad peaksid kasvatust õpetama, kuidas käituda. Tema ei saa koos noortega trenni teha. Seal käib lõhkumine, see ei ole trenn, nad lõhuvad põrandat, tehnikat, kõike seal. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja S. U., kes andis ütlusi, et töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. 2 oktoobril 2020 oli patrullis koos patrullpolitseinik J. A.uga. Väljakutse sisu oli, et teatajat on löödud näo piirkonda ja asukoht oli xxxx olev Xxxx. Kutse said õhtupoolikul, vahetuse lõpus, kas 7 või 8. Kohapeal all parklas oli kannatanu R. M., kellel oli silmaalune punane. Temaga oli kaasas ka mingisugune sõber. Küsitlesid kannatanut, et mis oli juhtunud. Tema sõnul oli meesterahvas löönud kõrvaklapid peast, oli tekkinud konflikt. Kannatanu R. M. rääkis nii palju, et tekkis konflikt meesterahvaga, mingisuguse kapivõtme pärast kui ta ei eksi, et olevat omavoliliselt ära võtnud tema võtme ja kui ta tagasi läks küsima, siis oli sõnelus tekkinud. Kannatanu käis küsimas tema käest, üritas konflikti lahendada üksinda, oma sõbraga, et tahtis võtit tagasi saada. Oli nii kaua käinud ja üritanud, kuni siis teine meesterahvas oli ägestunud ja löönud teda. Kannatanu ütles, et ta lõi teda näopiirkonda, mille tagajärjel kukkusid kõrvaklapid maha ja kõrvaklapid läksid vist katki. Nägi ka väidetavat lööjat, oli Mihail Meier. Läks koos kannatanuga jõusaali sisse, vaatasid ringi ja siis leidsid ta, oli parasjagu riietusruumis. Palus Meieril riidesse panna, ei hakanud jõusaalis suhtlema. Kui Meieril olid oma toimingud tehtud, siis tuli alla parklasse ja seal siis vestlesid. Meieri sõnul olevat üks noor poiss teda alusetult süüdistanud mingisuguse võtme pärast, oli pidevalt järgi käinud, pinda käinud, ähvardanud oma isaga ja mille peale ta arvas siis, et ta võiks poissi natuke õpetada, et kas siis tõmbas või lõi tal need kõrvaklapid peast, aga temal sõnul tema teda löönud ei ole. Seda ta ütles jah, et tõmbas kõrvaklapid peast ära. Päris täpselt ei mäleta, kui ta ei eksi, siis Meier tahtis lihtsalt õpetada poissi, et ta lõpetaks tema järel käimise ja tema kallal nokkimise. Pani Mihaili andmed kirja, võtsid poisi kaasa, toimetasid Rakvere politseijaoskonda ja siis andsid poisi üle valveuurijale. Nemad tegid ainult pildid. Kannatanu ütles, et silmaalune pidi valutama ja pea pidi ka valutama, tundis valu löögi tagajärjel. Kui olid sisse jõudnud jaoskonna hoovi, siis tuli ema kohale. Mihail Meier välja tuli üksi, mingi sõber oli tal ka vist kaasas, aga see sõber ei olnud väga koostööaldis ja ei suhelnud. No oli natuke sellise üleoleva käitumisega, ei tahtnud väga ütlusi anda, ega andnud ka, nime peast ei mäleta, kellega võis tegu olla. Süüdistatav Mihail Meier andis kohtuistungil ütlusi, et kohtus võõra noormehega siis, kui ta tuli küsima enda kapiluku kohta. Läks trenni tegema, üks nooruk tuli tema juurde ja väitis, et ta olevat tema kapiluku rotti pannud. Siis ta ütles talle, et ära kujuta ette. Pani klapid endale tagasi pähe ja läks trenažööri peale sooja tegema. Peale seda R. M. ja tema sõber väljusid riietusruumist, läksid sinna turvaväravate juurde ja näitasid keskmist sõrme. Tema arvates oli 7 see solvamine. M. arvas, et ta võttis kapiluku ära. Ta leidis selle kapiluku Xxxx kuu aega tagasi lavatsi pealt. Enne seda neljapäeva kuu aega kasutas lukku ja kellelgi ei olnud pretensioone tema luku kasutamise suhtes. Lukk oli kappide ees, lavatsi peal vedeles ja siis J. L. ütles, et kui keegi seda ei kasuta, hakka siis seda kasutama. Seal on resti peale lukud pandud. Mõned inimesed jätavad oma luku sinna. Panevad sinna võrgu külge, vajutavad lukku ja võtavad võtme kaasa. Järgmine kord läks sinna treeningsaali reedel, järgmisel päeval. R. M. ja ta sõber tulid saali sisse läbi turvaväravate ja vaatas, et irvitavad kuidagi imelikult. Ta ei saanudki aru, miks nad irvitavad, siis läks riietusruumi ja vaatas, et kapilukk oli puruks tehtud. Sinna maha oli söödetud talle uus lukk, et ta võtaks selle luku endale aga ta ei võtnud seda lukku endale. Karbi sees vedeles maas uus lukk. Sel ajal kui ta riideid vahetas, nad käisid 2 korda riietusruumis vaatamas, et mis nüüd saab. Ta ei teinud neist välja. Peale seda läks treeningsaali, tegi sporti, nad irvitasid, pidevalt jälgisid igat liigutust. Lõpuks R. M. kõndis tema poole, siis ta võttis tal klapid peast ära, et küsida, et miks ta niimoodi käitub. Ta võis selle tegevuse käigus kannatanu nägu puudutada. Ta ei välista seda, kui võis kahjustada, siis väga vabandab ta ees. Ta ei jõudnudki midagi küsida, kui tuli talle lõua alla, et: „Tahad teemat, ma korraldan sulle kohe teema, kohe hakkad matsu saama“. Siis ta tundis hirmutunnet ja lükkas ta eemale. Seal olid nemad kahekesi ainult ja siis tuli J. riietusruumist välja. Ta ei tea, kuidas see sõber sealt üle nurga midagi sai näha. Siis ta läks treeningsaali oma harjutusi edasi tegema, noormees kõva häälega rääkis telefoniga. Käis ümber saali ja karjus telefoni teel ja siis käis vahepeal teda häirimas, et kohe tulevad, et kohe hakkad saama. Ta alles hakkas treeningsaalis käima, ei jõudnud veel lukku soetada, siis J. L. pakkus variandi välja, et keegi ei kasuta seda lukku. Kui noormees tema poole pöördus ja seda lukku tagasi küsis, siis ta seda tagasi ei andud. Kui ta on üle kuu lukku kasutanud, siis on vähe kahtlane, et see on tema lukk, miks ta enne ei tulnud küsima. Teda häirib see, et alaealised seal trenni käivad tegemas, nad käivad seal, istuvad, jutustavad, loobivad vahendeid, korda ei hoia, pigem segavad. Seal on ennegi intsidente olnud, kus neid on korrale kutsutud. Ta ei ole pöördunud juhtkonna poole kui tal on probleem alaealistega. Nad tahavad talle kohta kätte näidata. Tahavad midagi tõestada sellega. Enda autoriteetsust tahavad tõestada. Kuidas siis teistmoodi, miks ta peaks alaealist lööma üldse. Ta ei rünnanud teda, võttis klapid peast lihtsalt, videost on näha, et isegi trajektoor ei muutunud. Oleks löönud, oleks ta kõrvale kaldunud. Ta ei julgenud minna isaga suhtlema, kui sellised ähvardused tulid. Kui poeg ähvardab, et kohe tuleb inimene, kelle käest hakkad matsu saama, ta ei julgenudki minna. J. L. tuli ütles, et mine räägi isaga, ta ütles, et ta teeb oma harjutused lõpuni, et läheb räägib temaga siis. Ta ei jõudnud oma harjutusi lõpuni teha, kui tuli juba politsei sinna. Selle katkise luku andis tema menetlejale. Ta elab elukaaslasega koos. Elukaaslasel on kaks last, A. xxxx ja G. saab oktoobris xxxx, siis tal endal on poeg K. M., kes on xxxx. Elukaaslane käib öises vahetuses tööl, tema töötab D OÜ xxxx. Väidab, et kohtule esitatud e-täituri väljavõtte numbrid ei ole õiged. Tema hinnangul ei tohiks olla rohkem maksta kui veel 2600-2700. Selgitas, et vabanes vanglast 28.02.2020 ja tööle läks aasta lõpus. Kõigepealt läks Töötukassasse, võttis ennast arvele, hakkas C-kategooria juhilubasid tegema. Töökoht on sama, kus töötab ka tema sõber L.. Tema soovitas, siis ta sai tööandjaga kokku, rääkis, et tal on selline minevik. Ta varem tööle ei läinud, kuna tahtis sinna just tööle saada. Varem ei olnud võimalik, sest üks inimene vallandati. Sissetulek praegusel töökohal on kuskil 800-900. Sealt läheb iga kord maha, ühest summast läheb 70 eurot maha ja teisest summast läheb 70 eurot maha. Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: 1) Patsiendikaart nr 20-036601 03.10.2020 – R. M. läks Rakvere haigla EMOsse kell 16.12. Eile 02.10 spordihoones Xxxx kella 4 paiku trennikaaslane löönud käega patsienti vas. silma 8 alla, pärast seda kaevanud peavalu, mis läks kahe tunni jooksul ära. Hetkel rahulolekus valu ei kaeba. Olulist nägemishäiret ei tekkinud, mõningane ebamugavustunne silmas. Obj: vas. silma all vähene hematoom ja turse, vähene paistetus. Muid nähtavaid vigastusi ei ole. 2) Asitõendi (patrullpolitseiniku tehtud ja salvestatud fotod) vaatlusprotokoll ja fotod DVDplaadil – 02.10.2020 kell 16:52 on patrullpolitseinik teinud xxxx kaks fotot kannatanu R. M.ist ja temal esinenud vasaku silma ümbruse punetusest. 3) Asitõendi (Xxxx OÜ Rakvere spordiklubi turvakaamera videosalvestis) vaatlusprotokoll ja videosalvestis DVD-plaadil – salvestis algab kell 16.04.10. Jõusaalis näha liikumas nelja inimest. Pildi keskel liiguvad üksteise suunas mustades sportriietes heledapäine valgeid kõrvaklappe kandev poiss ja sinises sportsärgis mustade lühikeste pükstega musti kindaid kandev meesterahvas. Viimane hoiab vasakut kätt näo kõrval. Nad jõuavad vastastikku 16.04.12 ja sinise sportsärgiga mees lööb mustades riietes poisile käega näkku. Poisil kukuvad kõrvaklapid peast maha, kuid mõlemad liiguvad üksteisest mööda. Sekundi möödudes keerab poiss ringi ja liigub kolm sammu teda löönud mehele järgi. Mustades riietes mees keerab end ümber poisi suunas. Mõlemad liiguvad üksteise suunas ja jäävad vastastikku seisma. Poisil on käed sirgelt all keha kõrval. Meesterahvas jääb aga tugiposti taha, kuid kell 16.04.19 tõukab käega poissi vastu paremat õlga. Seejärel võtab poiss klapid maast üles. Salvestuse lõpp kell 16.04.21. 4) Alaealise kannatanu seadusliku esindaja M. K. tehtud foto – foto on tehtud 03.10.2020, fotol on kannatanu nägu ning vasaku silma ümbrus on õrnalt sinine. 5) Karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsused Mihail Meieri suhtes, Viru Maakohtu 12.02.2020 määrus, Kinnipeetavate isikute registri väljatrükk Mihail Meieri kohta - 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust: 12.01.2015 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
;
lg 2 p 1 järgi vangistus 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat; 13.04.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega
;
lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 5 aastat 5 kuud 28 päeva; 23.11.2017 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
lg 2 p 8 järgi vangistus 4 kuud, milline karistus loeti kaetuks vangistusega 5 aastat 5 kuud 28 päeva; 12.02.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta 6 kuud 24 päeva (28.02.2020 kuni 22.09.2021), ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 24 päeva (vangis 25.03.2016 kuni 28.02.2020). 6) Tõendid Mihail Meieri maksustatava tulu kohta - Mihail Meieril on
lg 1 p 1 järgi (I), seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude küsimuse (III) ja asitõenditega seonduva (IV) . 9 I
liigendub karistusseadustikus avaliku rahu vastaste süütegude ja lähtuvalt kaitstava õigushüve sotsiaalsest funktsioonist avaliku korra vastaste süütegude alla.
sätestab avaliku korra raske rikkumise.
lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud p 1 kohaselt vägivallaga või p 2 kohaselt relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Mihail Meierile on seega inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Vaidlust ei ole intsidendi koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse Mihail Meier kasutas kannatanu R. M.i suhtes vägivalda ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud. Objektiivse koosseisu moodustab
§-s 262 nimetatud tegu, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Sellest tulenevalt rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) 4. ptk mõistes. KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kohtupraktika kohaselt
lõike 1 punkti 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisnev karistatava teo raskuskese just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele, kuna selline tegu saab olla üksnes teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine
§-de 120 ja 121 mõttes. Samas rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateos avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Mihail Meierile esitatud süüdistus põhjendatud ning Mihail Meier on talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime pannud. Kannatanu R. M. on sündmuse kohta andnud ütlusi, et 02.10.2020 sel ajal kui ta oli jõusaalis Xxxx, mis asub xxxx, möödus Mihail Meier temast vasakult ning lõi teda vasaku käega vasaku silma alla. Mihail Meier ei öelnud talle mitte midagi enne kui lõi. Tema jäi jalgadele, kõrvaklapid lendasid maha ja pärast korjas need kõrvaklapid üles. Alguses oli šokk, pilt läks häguseks ja siis ta pööras ennast ringi ning küsis, kas sa oled debiilik ja siis mees lükkas teda veel. Alguses ei tundnud midagi, kuid pärast hakkas pea valutama. See hetk ta ei pannud isegi tähele, see kõik käis nii kiiresti. Aga löögikoht hakkas pulseerima ja pea hakkas valutama. Tunnistaja C. A., kes vahetult nägi sündmust pealt, kinnitas, et Mihail Meier lõi R.t käega näkku. Kinnitas, et R. jäi püsti ja kõrvaklapid kukkusid maha. Tunnistaja kinnitas, et R. hüüdis sellele mehele pärast seda, kui ta oli löönud teda käega näkku, kas ta on mingi debiilik või midagi taolist. Mees tõukas R.t käega vastu õlga, aga see mees ikka ei öelnud midagi ja 10 läks edasi trenni tegema. R. M.i lähedased M. K. ja tunnistaja A. K., keda sündmuskohale kutsuti, on kirjeldanud R. M.i vigastust, et kannatanu vasak põsk oli punane. Tunnistaja S. U., kui politsei väljakutse saanud isikuna on fotografeerinud kannatanu vigastusi ja kirjeldanud, et kannatanu ütles, et teda löödi näopiirkonda, mille tagajärjel kukkusid kõrvaklapid maha. Mihail Meier oli tunnistaja sõnul löömist eitanud, kuid tunnistanud kõrvaklappide peast ära tõmbamist, et poissi õpetada. Kohtus leidis tõendamist, et Mihail Meier pani toime vägivallateo, mis vastab
Kohus leiab, et kannatanu R. M.i ja tunnistaja C. A.i ütlused on usaldusväärsed, nad on andnud põhjalikke ütluseid sündmuse kohta ning neil ei ole mingit põhjust anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Tunnistaja C. A. kinnitab kannatanu ütlusi, lisaks kirjeldavad vahetult sündmuskohale läinud kannatanu seaduslik esindaja M. K. ja tunnistajad A. K. ja S. U. kannatanu vigastusi ning kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega. Rakvere Haigla EMOs on 03.10.2020 fikseeritud kannatanu vigastused, mis ühtivad kannatanu ütlustega. Nimelt nähtub AS Rakvere Haigla patsiendikaardilt nr 20-036601, et patsient R. M. tuli emaga Rakvere haigla EMOsse kell 16.12. Eile 02.10 spordihoones Xxxx kella 4 paiku trennikaaslane löönud käega patsienti vasaku silma alla, pärast seda kaevanud peavalu, mis läks kahe tunni jooksul ära. Hetkel rahulolekus valu ei kaeba. Olulist nägemishäiret ei tekkinud, mõningane ebamugavustunne silmas. Obj: vasaku silma all vähene hematoom ja turse, vähene paistetus. Muid nähtavaid vigastusi ei ole. Kannatanu esindaja poolt esitatud fotol, mis on tehtud järgmisel päeval pärast intsidenti, 03.10.2020, on näha, et kannatanu R. M.i vasaku silma ümbrus on õrnalt sinine. Süüdistatav Mihail Meier ja tunnistaja J. L. on füüsilise vägivalla tarvitamist eitanud, mõlemad on väitnud, et Mihail võttis poisil kõrvaklapid ära, et olukorda selgitada. Videosalvestis, mis on käesolevas kriminaalasjas kõige objektiivsem tõend nähtub aga, kuidas Mihail Meier käigu pealt lööb klapid kannatanul peast ja liigub hooga edasi midagi rääkimata. Kui nüüd kannatanu talle järgneb ja midagi ütleb, siis Meier keerab ümber ja tõukab kannatanut ning läheb kohe edasi. Samuti on videosalvestisest näha, kuidas valges spordisärgis J. L. väljub riietusruumist ja ta pilk on suunatud käesolevale telefonile ning ta ei vaata Mihail Meieri poole. Kohus jätab seejuures tõendikogumist välja kui ebausaldusväärse tunnistaja J. L.i ütlused, mis puudutavad sündmuse käiku, kuna need on vastuolus kannatanu ja tunnistaja C. A.i ütluste, lisaks ka videosalvestisega. Kohtu hinnangul võib see olla põhjustatud sellest, et J. L. tuli spordisaali pärast intsidenti ning ei pruukinud sündmust täpselt tajuda ja rääkis kohtuistungil seda, mida Mihail Meier oli talle sündmuse kohta avaldanud. Käesolevas asjas on uuritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu löömine ja tõukamine, videosalvestisest on näha, et löök tabas kannatanut ja ta on kirjeldanud, et löök põhjustas talle valu. Asjaolu, et süüdistatava käelöögi tagajärjel tundis kannatanu valu, kinnitas ta ka kohtus antud ütlustes. Seega on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt sellise intensiivsusega vägivalla kasutamine, millega kaasnes valuaisting ja šokk. Mihail Meier kahjustas oma õigusvastase käitumisega kannatanu R. M.i ja teiste asjasse mittepuutuvate isikute turvatunnet. Seetõttu on tõendatud, et 02.10.2020 kella 16.00 paiku xxxx asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas spordiklubi treeningsaalis lõi Mihail Meier sõnagi lausumata käega alaealist R. M.it vastu vasakut silma ning seejärel tõukas käega vastu õlga. Löömise ja tõukamisega põhjustas Mihail Meier alaealisele R. M.ile peavalu ja tervisekahjustuse - hematoomi ja turse vasaku silma all. 11 Mihail Meierile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 02.10.2020 kella 16.00 paiku xxxx asuvas Xxxx OÜ-le kuuluvas spordiklubi treeningsaalis, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Vägivaldne rünne toimus avalikus kohas ja ajal, mil inimesed spordisaalis enda treenisid. Mihail Meier rikkus R. M.it rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Riigikohus on kohtupraktikas märkinud, et
eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24 ja RKKKo 1-165540/42, p 23). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Riigikohus on lahendis nr 1-18-7276/80 p-s 19 möönnud, et asjasse mittepuutuvaks füüsiliseks isikuks
tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu häirib või ohustab. Mihail Meier pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike rahu- ja turvatunnet. Tunnistaja C. A. kinnitas kohtuistungil, et see, mis seal jõusaalis juhtus, häiris teda. Seega on tuvastatud, et Mihail Meier pani avalikus kohas R. M.i suhtes toime vägivallateo
lg 1 mõttes, häiris sellega kõiki spordisaalis olnud inimesi, eelkõige tunnistaja C. A.i rahu ja turvatunnet, kes tema tegu pealt nägi. Oma vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahtevastaselt kõrvalised isikud ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Ülaltooduga on Mihail Meier täitnud
lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Lüües kannatanut tahtlikult käega pea piirkonda, oli süüdistatava tahtlus suunatud valu tekitamisele ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud. Luku purustamisest alguse saanud konflikti ei suutnud Mihail Meier teisiti lahendada kui vägivallaga. Seega on Mihail Meier oma tegevusega realiseerinud
lg 1 p 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. II KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü 12 suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Mihail Meierile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Mihail Meier on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ennetähtaegselt karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, tegu on toime pandud katseajal ning tal on neli kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul on Mihail Meierile süükspandava teo raskus konkreetse kuriteokoosseisu kontekstis alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus
Mihail Meier pani süüteo toime avalikus kohas, lüües R. M.ile kõrvaliste isikute nähes käega peapiirkonda ja tõukas teda. Kohus võtab arvesse, et Mihail Meier oma käitumisega ei põhjustanud kannatanule ega sündmust pealt näinud kõrvalistele isikutele, eelkõige tunnistaja C. A.ile raskeid tagajärgi. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid liitkaristuse kohaldamisega. Mihail Meier pani teo toime katseajal, kui oli ennetähtaegselt tingimisi vabastatud, mistõttu tuleb süüdlasele kandmata jäänud karistuse osa pöörata täitmisele. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oma süüdistatavale piisavat mõju, kuna Mihail Meier end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei mõistnud enda teo õigusvastasust. Rahaline karistus on kõige kergem karistus, mida kohaldatakse isikule, kes teeb järeldusi oma käitumise osas. Seetõttu tuleb Mihail Meierile karistuseks mõisa 1 aasta vangistust, ning millist karistust tuleb
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust võrra ning mõista Mihail Meierile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust. Mihail Meierile mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning lugeda KrMS § 414 lg 2 alusel karistuse kandmise alguseks Mihail Meieri karistuse kandmisele asumise aeg. III MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Mihail Meieri menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjatasu, mille suurust kohtule ei esitatud. Sundraha kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt Mihail Meierilt summas 876 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi ei taotletud. Mihail Meieri valitud kaitsja tasu tuleb jätta Mihail Meieri enda kanda. IV ASITÕENDID Kriminaalasjas on videosalvestis DVD-plaadil, mida on asitõenditena vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. 13 Tabalukk, mis asub kriminaalasja toimikus tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada, kuna kannatanu seda tagasi ei soovinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 9. juuni 2021 otsus muutmata. Riigikohtu 07.12.2021 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 09.06.2021 kohtuotsus 1-20-9394 jõustus 07. detsembril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.