2-17-7138/107
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-17-7138 Tsiviilasi A.A.i hagi If P&C Insurance AS-i vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 17 855,75 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. detsembri 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant/hageja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja v.-adv. Aleksei Forstiman Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Holly-Fleur Ulm RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-177138 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD 1. Hageja esitas 5. mail 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse kindlustushüvitise ja viiviseväljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja mõista kindlustushüvitise 15 396 eurot ja 1227,30 eurot viiviste katteks perioodi 07.05.2016 kuni 05.05.2017 eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (15 396 eurot) alates 06.05.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Hageja on alaealine laps, kes elab koos vanematega elamus aadressil XXXXXXXX. Vanemad kinkisid 31. detsembril 2014 XXXXXXXX elamu hagejale ning hageja kanti 14. jaanuaril 2015 omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja isa S.S. on kindlustusseltsiga If P&C Insurance AS sõlminud kodukindlustuse lepingu, mille kohta väljastati 8. jaanuaril 2015 kindlustuspoliis kindlustusperioodiga 16.01.2015–15.01.2016. Kodukindlustuse lepinguga kindlustati XX linnas XXXXXXXX kinnistul asuv elamu. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused TG-20131 ja koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20131.
Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks Swedbank AS. Kindlustusjuhtumi korral kuulub hüvitisest maha arvamisele omavastutus summas 200 eurot. Kinnistul XXXXXXXX asuva elamu küttesüsteem oli maaküte ehk maasoojuspumbasüsteem.
Kostja tegi 6. mail 2016 otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast.
Hageja isa pööras 5. oktoobril 2016 kostja tähelepanu asjaolule, et XXXXXXXX kinnistul asuva elamu omanik alates 14. jaanuarist 2016 on hageja.
Kostja taganes 31. oktoobri 2016. a avaldusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 441 lg 1 alusel kindlustuslepingust. Kostja teatas kirjas, et alternatiivselt ütleb ta kindlustuslepingu üles 5. detsembrist 2016. Samas kirjas teatas kostja, et ta on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 496 lg 2 alusel.
Hageja on seisukohal, et kindlustustingimustes nr THA-A-20131 punktide 11 ja 11.2 kohaselt ei kehti punktis 10 nimetatud piirang juhul, kui ehitustöö on tehtud enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva Linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on alusetu kostja vastuväide, mille kohaselt tal kahju hüvitamise kohustust ei ole.
Hageja isa ei saa eeldada, et juhul, kui vanemad kingivad oma kindlustatud elamu oma alaealisele tütrele ning jätkavad elamus elamist, võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest ainult põhjusel, et kinkimisest ei ole kindlustusandjat teavitatud.
Kostja märkis, et tingimuste TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata kostjale teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest (müümine, kinkimine jm).
Kinnisasja võõrandamisest mitteteatamine mõjutab otseselt kindlustuskaitse ulatust ning seega ka kindlustusandja õigusi ja kohustusi. Lähtuvalt kindlustuslepingu tingimustest kuulub hüvitisest mahaarvamisele omavastutus 200 eurot.
Kostja hinnangul oli omandi üleminek formaalne. Tegelikult vana omanik (hageja isa) teostas uue omaniku kohustusi, elades kindlustusobjektil edasi ja oli seetõttu teadlik ehituspraagist, st sisuliselt kinkis oma lapsele puudustega elamu, mille eelnevalt kindlustas.
MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus jättis 10. detsembri 2020. a otsusega hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Maakohus leidis, et olenemata sellest, et omandiõigus oli läinud alaealisele pereliikmele, oli kindlustusvõtjal kohustus teavitada kindlustusandjat omaniku vahetusest, kuna omaniku vahetus toob kaasa riske, mida tuleb hinnata ja mis võivad muuta kindlustusmakseid. Kuna kindlustusvõtja omaniku vahetusest ei teavitanud, on kindlustusandja täitmise kohustusest vabanenud.
VÕS § 494 lg 1 kohaselt, kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.
Teisiti öeldes muutub asja omandaja kindlustuslepingu pooleks ehk kindlustusvõtjaks ja kindlustusleping ei lõpe.
VÕS § 496 lg 2 kohaselt, kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama; lg 3 p 1-2 sätestavad, et lg 2 ei kohaldata, kui kindlustusandja teadis võõrandamisest ajal, mil ta oleks pidanud teate saama ja kindlustusjuhtumi toimumise ajal on kindlustusandja õigus leping üles öelda lõppenud ja ta ei ole seda õigust kasutanud.
Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p 60-62 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamatult teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest. Vara kindlustamisel tuleb teatada uuest omanikust. IF Kindlustusel on õigus lähtuda kindlustusobjekti ja riski kohta esitatud andmetest ka edaspidi sõlmitavates kindlustuslepingutes.
3 Kohus selgitas, et seaduseandja on ette näinud omaniku vahetusel kohustuse, et sellest tuleb kindlustusandjat teavitada. Seaduseandja ei tee vahet, kes on uueks omanikuks. Antud juhul on omanik vahetunud ning uueks omanikuks on alaealine isik. Vahetult pärast omaniku vahetust sõlmis hageja seaduslik esindaja uue perioodiga kindlustuslepingu. Lepingu sõlmimisel ei ole kindlustusvõtja teavitanud kindlustusandjat, et kindlustusobjektil on uus omanik.
VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
Maakohtule esitatud kodukindlustuse koguriski tingimuste kohaselt laieneb kindlustus ehitusvigadele. Tingimuste p 9 kohaselt on ehitusviga ebakvaliteetse materjali kasutamine, materjali vale kasutamine või ebakvaliteetne töö. Tingimuste TH-A-20131 p 10 kohaselt kehtib kindlustuskaitse, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks (sh remont, renoveerimine) oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris. Tingimuste TH-A-20131 p 11 kohaselt eelmises punktis nimetatud piirangud ei kehti, kui ehitustöö on tehtud: 1) üle 5 aasta tagasi või
Tingimuste TH-A-20131 p 12 kohaselt kahju ei hüvitata, kui ehitusvea pärast tuleb töö uuesti teha, viga parandada või vara asendada.
Asjas puudub vaidlus, et ajal, kui hageja kinnistul teostati maaküttesüsteemi paigaldamisel töid, siis puudus ehitustöid tegeval ettevõttel selleks luba ja pädevus. Maakohus nõustus kostjaga, kuna majandustegevuse registri andmed on avalikud, siis kindlustusvõtja saab enne tööde teostamist nende andmetega tutvuda. See risk ongi kindlustusvõtja kanda, kuna kindlustusandja ei vali tööde teostajat. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
Antud juhul oli tegemist kahjuga, mis tulenes ehitusveast. Tööde teostajal puudus tööde tegemiseks pädevus, mistõttu ei saanud eeldada, et ehitusvigade risk läheb üle kindlustusandjale. Kuna tööde teostamisest oli möödunud vähem kui viis aastat, siis puuduks kostjal tingimuste TH-A-20131 p-de 9, 10, 12 alusel kohustus kahju hüvitada.
Maakohus leidis, et kuna on tuvastatud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, puudus vajadus hinnata ka kahju suurust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas 11. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 10. detsembri 2020. a otsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
Hageja hinnangul on maakohus valesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi. VÕS § 496 lg 1 eesmärk koostoimes VÕS § 495 lg-ga 1 on anda kindlustusandjale võimalus kindlustuslepingust vabaneda põhjusel, et uue omanikuga võib olla seotud kindlustusriski suurenemine. Kuna pärast kinnisasja hagejale kinkimist jätkas hageja perekond seal elamist, on välistatud kostja jaoks riskide suurenemine seoses kinnisasja omandamisega hageja poolt. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on takistada õiguste kuritarvitamist. Hageja hinnangul on kostja tuginemine õigusele vabaneda kohustuse täitmisest vastuolus hea usu põhimõttega.
Hageja hinnangul on tegemist kindlustuskaitse suhtes usalduse kuritarvitamisega. Hageja isa ei saa tavalise inimesena eeldada, et kindlustusandja keeldub kahju hüvitamisest ainult põhjusel, 4 et kindlustusandjat ei ole kinkimisest teavitatud. Kostja jättis välja selgitamata andmed, kellele kuulub kindlustatud elamu ning omaniku kohta andmeid küsimata väljastas 8. jaanuaril 2015 järjekordse kindlustuspoliisi. Juba 31. detsembril 2014 oli kindlustatud elamu omaniku kohta kande muutmiseks esitatud kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale. Hageja kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 14. jaanuaril 2015, s.o enne kindlustusperioodi algust 16. jaanuari 2015.
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral palub hageja vabastada end tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 190 lg 7 alusel mõjuval põhjusel riigilõivu, mille tasumisest ringkonnakohus hageja vabastas, riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja on alaealine laps, kes õpib gümnaasiumis ning kellel puudub oma sissetulek.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5 10. Maakohus on otsuse p-des 39-44 analüüsinud hageja nõude täitmise eeldusi ning jõudnud õigesti järeldusele, et tegemist on kahjuga, mille eest kostja hagejale hüvitust maksma ei pea.
Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lgga 6 ei korda neid.
Käesoleval juhul tulenes kostja kodukindlustuse koguriskikindlustuse tingimuste (edaspidi THA-20131) p.st 10 ehitusveast tingitud kindlustuskaitse piirang, et kindlustuskaitse kehtib, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustöödeks oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris.
Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole kuupäeva täpsusega välja selgitatud, millal toimus kahjujuhtum, millal sõlmiti leping (08.01.2015 poliisi kohaselt loetakse leping esimese makse tegemisega sõlmituks), kuid vaidlust ei ole, et kahju põhjustanud sündmuse ajal oli hageja väitel tema kinnistu omanik. Samas kahju teate esitas 05.01.2016 S.S. ning alles 05.10.2016 pööras S.S. kostja tähelepanu asjaoludele, et XXXXXXXX kinnistul asuva elamu omanikuks sai 14.01.2016 hageja. Kostja taganes 31.10.2016 avaldusega VÕS § 441 lg 1 alusel kindlustuslepingust. Kostja teatas kirjas, et alternatiivselt ta ütleb kindlustuslepingu üles 05.12.2016. Samas kirjas teatas kostja, et ta on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 496 lg 2 alusel.
6 15. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas vaidluses ei oma määravat tähendust, kas kostja taganes lepingust või ütles selle üles. Ringkonnakohtu arvates on omaniku vahetusest teavitamise rikkumise regulatsioon VÕS §-des 494-498 erisätteks taganemise (VÕS § 441) ja ülesütlemise (VÕS §-d 446 ja 447) sätetele.
Käesolevas asjas esitas kindlustatud asja omandaja nõude hüvitise saamiseks tuginedes omaniku vahetusele. Omaniku vahetus laiendaks kindlustuskaitset kahjujuhtumile olukorras, kus eelmine omanik S.S. kahju hüvitust piirangute tõttu ei saaks. Nimelt ei kehti piirang THA-20131 p 11.2 alusel, kui ehitusveaga töö on tehtud enne hoone omandamist ja selle töö tegemiseks oli ehitusluba või omavalitsuse nõusolek (p. 11.2). Kuna käesolevas asjas kaasnes omaniku vahetusega kindlustuskatte piirangu välistus ja omaniku vahetustest kindlustusandjale ei teatatud, siis on lepingu ülesütlemine VÕS § 495 lg 1 alusel põhjendatud.
Kostjal oli alus keelduda hagejale kui kindlustatud asja omandajale hüvitise maksmisest VÕS § 496 lg 2 alusel. Maakohus on kostja täitmise kohustusest vabanemist omaniku vahetuse tõttu käsitlenud otsuse p-des 30-35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
Kindlustusvõtja teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed on reguleeritud VÕS §-des 441-442 ja §-s 460. Teavitamiskohustuse süülise rikkumise korral on kindlustusandjal õigus kindlustuslepingust teatud aja jooksul taganeda.
VÕS § 441 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei teatanud võlaõigusseaduse §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda.
Taganemisavalduses märkis kostja, et rikkumine seisnes selles, et hageja ei teavitanud kindluslepingu sõlmimisel kindlustusandjat, et kindlustusobjekt on võõrandatud hagejale.
Kuna hageja nõue hüvitise saamiseks põhineb sellel, et ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva Linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on kindlustusobjekti omaniku vahetuse näol tegemist VÕS § 440 nimetatud olulise asjaoluga, millest kindlustusvõtja oli kohustatud õigeaegselt kindlusandjat teavitama.
7 19. Ringkonnakohus märgib, et hagejat esindanud advokaat Aleksei Forstiman kuritarvitas menetlusosalise õigusi ja venitas lubamatult menetlust. Ebaselge on, milline menetluslik huvi oli hagejal menetlust takistada ja koormata ebakohaste taotlustega. Kui tegemist ei olnud hageja huviga, siis käitus esindaja ka hageja huvidega vastuolus olevalt.
Ringkonnakohus viitab hageja esindaja taunitavale käitumisele maakohtu toimikus avaldatu alusel.
Hagi esitati 05.05.2017 ja kohus andis 13.06.2017 hagejale võimaluse 14 päeva jooksul kostja vastuse osas seisukoha anda. Hageja taotles seisukoha avaldamiseks antud tähtaja pikendamist 9-l korral esitades seisukoha 19.09.2017. Septembris 2017 hakkas kohus istungi aega kooskõlastama, hageja taotles 3-l korral päevase etteteatamisega istungi edasilükkamist.
12.04.2018 istungil esitas hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, et kindlaks teha kahju suurus. Alates aprillist 2018 kuni septembrini 2020 tegeles hageja ekspertiisiga – keda määrata, korduvad ettemaksu küsimused, ekspertiisi küsimused jm, 28.09.2020 teatas hageja, et ekspertiisi ei ole siiski vaja.
Maakohus palus korduvalt hageja esindajal oma esindusõigusest tulenevaid ülesandeid täita, kuid sellises olukorras oleks olnud kohane pöörduda esindaja büroo Narlex poole, kelle ülesanne oli hageja nõuetekohane esindamine tagada.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi