Obsah (11)

§ 113§ 496§ 494§ 422§ 495§ 489§ 476§ 108§ 423§ 441§ 440

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (15 396 eurot) alates 06.05.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja on alaealine laps, kes elab koos vanematega elamus aadressil XXXXXXXX. Vanemad kinkisid

1. detsembril 2014 XXXXXXXX elamu hagejale ning hageja kanti
2. jaanuaril 2015 omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja isa S.S. on kindlustusseltsiga If P&C Insurance AS sõlminud kodukindlustuse lepingu, mille kohta väljastati
3. jaanuaril 2015 kindlustuspoliis kindlustusperioodiga 16.01.2015–15.01.
4. Kodukindlustuse lepinguga kindlustati XX linnas XXXXXXXX kinnistul asuv elamu. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused TG-20131 ja koguriskikindlustuse tingimused TH-A-
5. Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks Swedbank AS. Kindlustusjuhtumi korral kuulub hüvitisest maha arvamisele omavastutus summas 200 eurot. Kinnistul XXXXXXXX asuva elamu küttesüsteem oli maaküte ehk maasoojuspumbasüsteem.
6. jaanuaril 2016 edastas hageja isa kostjale kahjuteate, mille kohaselt kindlustusobjektil XXXXXXXX lakkas töötamast maaküttesüsteem.
7. märtsil 2016 vaatas maaküttesüsteemi üle Kütte Service OÜ. Ülevaatusel tuvastati, et maakontuur on purunenud vale materjali kasutamise ja pinnase ebapiisava tihenduse tõttu. Maakontuuri juures on kasutatud vasktoru, mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena toimus freooni leke. Maakontuuri lekke tõttu on kahjustunud ka soojuspump. Kostja tegi
8. mail 2016 otsuse, millega keeldus kahju hüvitamast. Hageja isa pööras
9. oktoobril 2016 kostja tähelepanu asjaolule, et XXXXXXXX kinnistul asuva elamu omanik alates
10. jaanuarist 2016 on hageja. Kostja taganes
11. oktoobri
12. a avaldusega võlaõigusseaduse (

) § 441 lg 1 alusel kindlustuslepingust. Kostja teatas kirjas, et alternatiivselt ütleb ta kindlustuslepingu üles

1. detsembrist
2. Samas kirjas teatas kostja, et ta on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest

§ 496lg 2 alusel.

Hageja on seisukohal, et kindlustustingimustes nr THA-A-20131 punktide 11 ja 11.2 kohaselt ei kehti punktis 10 nimetatud piirang juhul, kui ehitustöö on tehtud enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva Linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on alusetu kostja vastuväide, mille kohaselt tal kahju hüvitamise kohustust ei ole. Hageja isa ei saa eeldada, et juhul, kui vanemad kingivad oma kindlustatud elamu oma alaealisele tütrele ning jätkavad elamus elamist, võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest ainult põhjusel, et kinkimisest ei ole kindlustusandjat teavitatud.

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigus nõuda hüvitist endale, kuna soodustatud isikuks on Swedbank AS. Kindlustuslepingu sõlmimisega ei lähe kõik riskid üle kindlustusandjale. Tingimuste TH-A-20131 p 10 kohaselt kehtib 2 kindlustuskaitse, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks (sh remont, renoveerimine) oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris. Maaküttesüsteemi paigaldas S.S.i tellimisel Greeneco OÜ perioodil
2. märtsist kuni
3. detsembrini
4. Maaküttesüsteemi purunemise hetkeks ei olnud ehitustööst möödunud 5 aastat ning Greeneco OÜ ei olnud tööde teostamise ajal registreeritud majandustegevuse registris vastava töö tegemiseks pädeva ettevõtjana. Maakontuuri juures on kasutatud vasktoru (vale materjal), mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena lekkis freoon. Küttesüsteemi maakontuuri purunemise teiseks põhjuseks on pinnase ebapiisav tihendus (ebakvaliteetne ehitustöö). Maakontuuri lekke tõttu kahjustus ka soojuspump. Kuivõrd kahju on tekkinud vale materjali kasutamise ning ebakvaliteetse ehitustöö tulemusena, mis toimus vähem kui 5 aastat tagasi majandustegevuse registris registreerimata ehitusettevõtja poolt, siis puudub kostjal tingimuste TH-A-20131 p 9, 10, 12 kohaselt alus kahju hüvitamiseks. Kostja märkis, et tingimuste TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata kostjale teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest (müümine, kinkimine jm). Kinnisasja võõrandamisest mitteteatamine mõjutab otseselt kindlustuskaitse ulatust ning seega ka kindlustusandja õigusi ja kohustusi. Lähtuvalt kindlustuslepingu tingimustest kuulub hüvitisest mahaarvamisele omavastutus 200 eurot. Kostja hinnangul oli omandi üleminek formaalne. Tegelikult vana omanik (hageja isa) teostas uue omaniku kohustusi, elades kindlustusobjektil edasi ja oli seetõttu teadlik ehituspraagist, st sisuliselt kinkis oma lapsele puudustega elamu, mille eelnevalt kindlustas. MAAKOHTU OTSUS
5. Viru Maakohus jättis
6. detsembri
7. a otsusega hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et olenemata sellest, et omandiõigus oli läinud alaealisele pereliikmele, oli kindlustusvõtjal kohustus teavitada kindlustusandjat omaniku vahetusest, kuna omaniku vahetus toob kaasa riske, mida tuleb hinnata ja mis võivad muuta kindlustusmakseid. Kuna kindlustusvõtja omaniku vahetusest ei teavitanud, on kindlustusandja täitmise kohustusest vabanenud.

§ 494

lg 1 kohaselt, kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Teisiti öeldes muutub asja omandaja kindlustuslepingu pooleks ehk kindlustusvõtjaks ja kindlustusleping ei lõpe.

§ 496

lg 2 kohaselt, kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama; lg 3 p 1-2 sätestavad, et lg 2 ei kohaldata, kui kindlustusandja teadis võõrandamisest ajal, mil ta oleks pidanud teate saama ja kindlustusjuhtumi toimumise ajal on kindlustusandja õigus leping üles öelda lõppenud ja ta ei ole seda õigust kasutanud. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p 60-62 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamatult teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest. Vara kindlustamisel tuleb teatada uuest omanikust. IF Kindlustusel on õigus lähtuda kindlustusobjekti ja riski kohta esitatud andmetest ka edaspidi sõlmitavates kindlustuslepingutes. 3 Kohus selgitas, et seaduseandja on ette näinud omaniku vahetusel kohustuse, et sellest tuleb kindlustusandjat teavitada. Seaduseandja ei tee vahet, kes on uueks omanikuks. Antud juhul on omanik vahetunud ning uueks omanikuks on alaealine isik. Vahetult pärast omaniku vahetust sõlmis hageja seaduslik esindaja uue perioodiga kindlustuslepingu. Lepingu sõlmimisel ei ole kindlustusvõtja teavitanud kindlustusandjat, et kindlustusobjektil on uus omanik.

§ 422

lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Maakohtule esitatud kodukindlustuse koguriski tingimuste kohaselt laieneb kindlustus ehitusvigadele. Tingimuste p 9 kohaselt on ehitusviga ebakvaliteetse materjali kasutamine, materjali vale kasutamine või ebakvaliteetne töö. Tingimuste TH-A-20131 p 10 kohaselt kehtib kindlustuskaitse, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks (sh remont, renoveerimine) oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris. Tingimuste TH-A-20131 p 11 kohaselt eelmises punktis nimetatud piirangud ei kehti, kui ehitustöö on tehtud: 1) üle 5 aasta tagasi või 2) enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Tingimuste TH-A-20131 p 12 kohaselt kahju ei hüvitata, kui ehitusvea pärast tuleb töö uuesti teha, viga parandada või vara asendada. Asjas puudub vaidlus, et ajal, kui hageja kinnistul teostati maaküttesüsteemi paigaldamisel töid, siis puudus ehitustöid tegeval ettevõttel selleks luba ja pädevus. Maakohus nõustus kostjaga, kuna majandustegevuse registri andmed on avalikud, siis kindlustusvõtja saab enne tööde teostamist nende andmetega tutvuda. See risk ongi kindlustusvõtja kanda, kuna kindlustusandja ei vali tööde teostajat.

§ 422

lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Antud juhul oli tegemist kahjuga, mis tulenes ehitusveast. Tööde teostajal puudus tööde tegemiseks pädevus, mistõttu ei saanud eeldada, et ehitusvigade risk läheb üle kindlustusandjale. Kuna tööde teostamisest oli möödunud vähem kui viis aastat, siis puuduks kostjal tingimuste TH-A-20131 p-de 9, 10, 12 alusel kohustus kahju hüvitada. Maakohus leidis, et kuna on tuvastatud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, puudus vajadus hinnata ka kahju suurust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas 11. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 10. detsembri 2020. a otsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja hinnangul on maakohus valesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi.

§ 496

lg 1 eesmärk koostoimes

§ 495

lg-ga 1 on anda kindlustusandjale võimalus kindlustuslepingust vabaneda põhjusel, et uue omanikuga võib olla seotud kindlustusriski suurenemine. Kuna pärast kinnisasja hagejale kinkimist jätkas hageja perekond seal elamist, on välistatud kostja jaoks riskide suurenemine seoses kinnisasja omandamisega hageja poolt. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on takistada õiguste kuritarvitamist. Hageja hinnangul on kostja tuginemine õigusele vabaneda kohustuse täitmisest vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul on tegemist kindlustuskaitse suhtes usalduse kuritarvitamisega. Hageja isa ei saa tavalise inimesena eeldada, et kindlustusandja keeldub kahju hüvitamisest ainult põhjusel, 4 et kindlustusandjat ei ole kinkimisest teavitatud. Kostja jättis välja selgitamata andmed, kellele kuulub kindlustatud elamu ning omaniku kohta andmeid küsimata väljastas

1. jaanuaril 2015 järjekordse kindlustuspoliisi. Juba
2. detsembril 2014 oli kindlustatud elamu omaniku kohta kande muutmiseks esitatud kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale. Hageja kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse
3. jaanuaril 2015, s.o enne kindlustusperioodi algust
4. jaanuari
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral palub hageja vabastada end tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 190 lg 7 alusel mõjuval põhjusel riigilõivu, mille tasumisest ringkonnakohus hageja vabastas, riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja on alaealine laps, kes õpib gümnaasiumis ning kellel puudub oma sissetulek.
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a otsuse muutmata ning kohtukulud hageja kanda.

§ 496

lg 2 kohaselt kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama. Hageja ega hageja isa ei teavitanud kinnisasja võõrandamisest kindlustusandjat mõistliku aja jooksul, vaid alles 13 kuu möödumisel ja peale kahjujuhtumi toimumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning taotleb asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule põhjusel, et maakohus määraks kindlaks kahju suuruse

§ 489lg 2 alusel.

8. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on

§ 476

lõige 1, mille kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, samuti

§ 108lg 1.

1. Asja materjalide kohaselt: • hageja kanti XX linnas XXXXXXXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 14.01.2015 • S.S.i ja kostja vahel sõlmiti kodukindlustusleping XX linnas XXXXXXXX kinnistul asuva elamu osas • Kindlustuslepingu poliis väljastati 08.01.2015, kindlustusperioodiga 16.01.2015 – 15.01.2016, • Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid kindlustuse üldtingimused TG-20131 ja koguriskikindlustuse tingimused TH-A-
2. • Kindlustusvõtja S.S. on hageja seaduslik esindaja • Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks Swedbank AS. • Kindlustusjuhtum toimus
3. aastal ja kahju tekkis ebakvaliteetsest ehitamisest, mis tõi kaasa maaküttesüsteemi purunemise • ehitustööd tegi majandustegevuse registris mitte registreeritud Greeneco OÜ perioodil 15.03.2011 kuni 15.12.
4. • Maaküttesüsteemi purunemise ajaks ei olnud ehitustöödest viit aastat möödas • Kostja on lepingust 31.10.2016 taganenud või alternatiivselt selle üles öelnud. 5
5. Maakohus on otsuse p-des 39-44 analüüsinud hageja nõude täitmise eeldusi ning jõudnud õigesti järeldusele, et tegemist on kahjuga, mille eest kostja hagejale hüvitust maksma ei pea. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lgga 6 ei korda neid. 11.

§ 423

lg-s 1 on sätestatud, et kindlustusjuhtumi näol on tegemist eelnevalt kokkulepitud sündmusega, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Seega tuleneb sättest, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja peavad kokku leppima, milliste sündmuste korral peab kindlustusandja oma kohustused täitma ja millistel juhtudel mitte. Kahjukindlustus on vabatahtlik ning lepinguvabadusest tulenevalt võivad pooled kokku leppida ka tingimused, mille esinemisel ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning millal puudub kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Käesoleval juhul tulenes kostja kodukindlustuse koguriskikindlustuse tingimuste (edaspidi THA-20131) p.st 10 ehitusveast tingitud kindlustuskaitse piirang, et kindlustuskaitse kehtib, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustöödeks oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris.

1. Vaidlust ei ole, et Narva linnas XXXXXXXX kinnistul asuva elamu maaküttesüsteemi paigaldanud Greeneco OÜ-l puudus registreering majandustegevuse registris. Viitega TH-A20131 p-dele 9, 10, ja 12) keeldus 06.05.2016 kostja S.S.i esitatud kahjuavalduse rahuldamisest.
2. Ringkonnakohtu arvates tuleb anda hinnang ehitusveast tingitud kahju välistuse kehtivusele. Ringkonnakohus leiab, et piirangut saab lugeda kehtivaks ning see ei kitsenda liialt kindlustusvõtja õigust saada kahjuhüvitist, kuna piirangul on olulised leevendused. Nimelt ei kehti piirang TH-A-20131 p 11 alusel, kui ehitusveaga töö on tehtud üle 5 aasta tagasi (p. 11.1.) või enne hoone omandamist ja selle töö tegemiseks oli ehitusluba või omavalitsuse nõusolek, neid ei nõuta, kui need ei ole seaduse järgi kohustuslikud (p. 11.2). Tegemist on kaalutud riskide jaotusega, mida hindas ka maakohus (p-s 43). Kindlustusandja hüvitab ehitusvea tõttu tekkinud kahju, kui ehitamiseks oli luba ja tööde teostaja oli majandustegevuse registrisse kantud, lisaks hüvitatakse kahju juhtudel, kui ehitamisest on üle 5 aasta möödas. 5 aastane periood annab ehitusvea tõttu kahju kannatanule täiendava võimaluse hüvitist saada, kuna ehitaja vastu enam reeglina nõuet esitada ei saa. Põhjendatud on ka uue omaniku täiendav kaitse, kuna kui ehitusviga on tehtud enne kindlustatud objekti omandamist, siis sai omanik kontrollida üksnes ehitusloa olemasolu, mitte aga tööde teostamisega ega teostajaga seonduvat.
3. Hageja tugines maakohtus sellele, et omaniku vahetusest mitteteatamise tagajärjel hüvitisest keeldumine on hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole kuupäeva täpsusega välja selgitatud, millal toimus kahjujuhtum, millal sõlmiti leping (08.01.2015 poliisi kohaselt loetakse leping esimese makse tegemisega sõlmituks), kuid vaidlust ei ole, et kahju põhjustanud sündmuse ajal oli hageja väitel tema kinnistu omanik. Samas kahju teate esitas 05.01.2016 S.S. ning alles 05.10.2016 pööras S.S. kostja tähelepanu asjaoludele, et XXXXXXXX kinnistul asuva elamu omanikuks sai 14.01.2016 hageja. Kostja taganes 31.10.2016 avaldusega

§ 441lg 1 alusel kindlustuslepingust.

Kostja teatas kirjas, et alternatiivselt ta ütleb kindlustuslepingu üles 05.12.2016. Samas kirjas teatas kostja, et ta on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest

§ 496lg 2 alusel.

6 15. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas vaidluses ei oma määravat tähendust, kas kostja taganes lepingust või ütles selle üles. Ringkonnakohtu arvates on omaniku vahetusest teavitamise rikkumise regulatsioon

§-des 494-498 erisätteks taganemise (

§ 441

) ja ülesütlemise (

§-d 446 ja 447) sätetele. 16.

§ 494

lg 1 kohaselt lähevad kindlustatud asja võõrandamisel asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Samas kindlustusandja suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne kindlustatud asja võõrandamisest teadasaamist (

§ 494lg 3).

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja sai omaniku vahetusest teada 05.10.2016.

§ 495

lg 1 kohaselt võib kindlustusandja kindlustatud asja võõrandamise korral öelda kindlustuslepingu asja omandaja suhtes üles ühe kuu jooksul asja võõrandamisest teadasaamisest, kui ta teatab ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Kostja on 31.10.2016 taganemisavalduses märkinud, et alternatiivselt ta ütleb lepingu üles alates 05.12.2016. Käesolevas asjas esitas kindlustatud asja omandaja nõude hüvitise saamiseks tuginedes omaniku vahetusele. Omaniku vahetus laiendaks kindlustuskaitset kahjujuhtumile olukorras, kus eelmine omanik S.S. kahju hüvitust piirangute tõttu ei saaks. Nimelt ei kehti piirang THA-20131 p 11.2 alusel, kui ehitusveaga töö on tehtud enne hoone omandamist ja selle töö tegemiseks oli ehitusluba või omavalitsuse nõusolek (p. 11.2). Kuna käesolevas asjas kaasnes omaniku vahetusega kindlustuskatte piirangu välistus ja omaniku vahetustest kindlustusandjale ei teatatud, siis on lepingu ülesütlemine

§ 495lg 1 alusel põhjendatud.

Kostjal oli alus keelduda hagejale kui kindlustatud asja omandajale hüvitise maksmisest

§ 496lg 2 alusel.

Maakohus on kostja täitmise kohustusest vabanemist omaniku vahetuse tõttu käsitlenud otsuse p-des 30-

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
2. Alternatiivselt, juhul, kui kostja ei öelnud kehtivalt lepingut üles, siis taganes kostja 31.10.2016 hagejaga sõlmitud kodukindlustuse lepingust kehtivalt

§ 441lg 1 alusel.

Kindlustusvõtja teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed on reguleeritud

§-des 441-442 ja §-s 460. Teavitamiskohustuse süülise rikkumise korral on kindlustusandjal õigus kindlustuslepingust teatud aja jooksul taganeda.

§ 441

lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei teatanud võlaõigusseaduse §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda. Taganemisavalduses märkis kostja, et rikkumine seisnes selles, et hageja ei teavitanud kindluslepingu sõlmimisel kindlustusandjat, et kindlustusobjekt on võõrandatud hagejale. Kuna hageja nõue hüvitise saamiseks põhineb sellel, et ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva Linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on kindlustusobjekti omaniku vahetuse näol tegemist

§ 440

nimetatud olulise asjaoluga, millest kindlustusvõtja oli kohustatud õigeaegselt kindlusandjat teavitama. 18. Põhjendamatu on hageja apellatsioonkaebuse taotlus saata asi maakohtusse

489 lg 2 alusel kahju määramiseks Esmalt tuli hagejal, kui kindlustusvõtjal tõendada kindlustusjuhtumi toimumist ning seejärel tekib kostjal kindlustusandjana kohustus teha kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Maakohus märkis õigesti, et kuna kohus ei tuvastanud kindlustusjuhtumit, mille toimumise korral oleks hagejal õigus hüvitist saada, siis puudub vajadus hinnata ka kahju suurust. 7

1. Ringkonnakohus märgib, et hagejat esindanud advokaat Aleksei Forstiman kuritarvitas menetlusosalise õigusi ja venitas lubamatult menetlust. Ebaselge on, milline menetluslik huvi oli hagejal menetlust takistada ja koormata ebakohaste taotlustega. Kui tegemist ei olnud hageja huviga, siis käitus esindaja ka hageja huvidega vastuolus olevalt. Ringkonnakohus viitab hageja esindaja taunitavale käitumisele maakohtu toimikus avaldatu alusel. Hagi esitati 05.05.2017 ja kohus andis 13.06.2017 hagejale võimaluse 14 päeva jooksul kostja vastuse osas seisukoha anda. Hageja taotles seisukoha avaldamiseks antud tähtaja pikendamist 9-l korral esitades seisukoha 19.09.
2. Septembris 2017 hakkas kohus istungi aega kooskõlastama, hageja taotles 3-l korral päevase etteteatamisega istungi edasilükkamist. 12.04.2018 istungil esitas hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, et kindlaks teha kahju suurus. Alates aprillist 2018 kuni septembrini 2020 tegeles hageja ekspertiisiga – keda määrata, korduvad ettemaksu küsimused, ekspertiisi küsimused jm, 28.09.2020 teatas hageja, et ekspertiisi ei ole siiski vaja. Maakohus palus korduvalt hageja esindajal oma esindusõigusest tulenevaid ülesandeid täita, kuid sellises olukorras oleks olnud kohane pöörduda esindaja büroo Narlex poole, kelle ülesanne oli hageja nõuetekohane esindamine tagada.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi