2-20-14869/29

Tsiviilasi nr 2-20-14869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-20-14869 Tsiviilasi G. R. hagi R. R. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1818 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja G. R. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) • Kostja R. R. (isikukood XXX, elukoht XXX • Kostja seaduslik esindaja K. R. (isikukood XXX ) 12.01.2021 RESOLUTSIOON
3. Jätta G. R. hagi rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud G. R. kanda.
5. Jätta G. R. R. R. kasuks menetluskulud välja mõistmata. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. G. R. esitas 12.10.2020 Tartu Maakohtule R. R. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõistetud elatusraha vähendamist. Hageja selgituse kohaselt on tal XXX ja seetõttu ei ole võimalik endises summas elatist maksta. Hagejal on ka teine alaealine laps (XXX), kes on jäänud võrreldes kostjaga ebavõrdsesse rahalisse seisu. R. R. ema peres kasvab lisaks kostjale XXX alaealist last ning selle pere saadava peretoetuse peaks arvestama lapse ülalpidamiskuludele juurde. Tartu Ülikooli uurimistöö kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 172-194 EUR kuus ning kui sellest arvestada maha lastetoetus, jääb ühe vanema osaks 56 eurot kuus. Hageja selgitas, et ta on suuteline maksma kostjale elatist 90 eurot kuus. Hagejale kuuluval kinnistul (tema elukoht) on eluasemelaen ning igakuine tagasimakse on keskmiselt 329 eurot kuus. Lisaks kuulub hagejale remontivajav garaažiboks XXX ning talle ja abikaasale garaažiboks XXX. Hagejale kuulub XXX aastat vana mootorsõiduk VW Caddy, abikaasade ühisvarana XX aastat vana VW Caddy, XXX aastat vana haagis ja katkine mootorratas (XXX). Hageja brutopalk on XXX eurot kuus, lisaks töötab ta käsunduslepinguga võimalusel A. G. B. Hageja leibkonnas elab XXX liiget, kellest XXX on alaealised.
7. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et elatiseks peab jääma pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja elab koos emaga ja hageja lapse elus ei osale. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti G. R. R. R. kasuks välja elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 12.12.2017 kuni R. R. täisealiseks saamiseni. Otsuse kohaselt muutub elatise summa koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtulahendiga määratud maksete suuruse muutmist, kui võrreldes eelmise lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Hagejale esitatud tõendite kohaselt määrati talle 03.11.2020 XXX ning tal on ka XXX. Seega on eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes asjaolud muutnud ning hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist.
10. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
11. aasta algusest on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohus on kontrollinud hageja majanduslikku olukorda. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt tehti hagejale 01.11.2019 kuni 31.10.2020 väljamakseid XXX eurot palk, XXX eurot XXX ja XXX eurot XXX (dtl 65). Coop Pank AS väljavõtte kohaselt laekus hageja kontole 01.05.2020 - 02.12.2020 kokku XXX eurot (dtl 39). Hageja selgituste kohaselt tema seda arvet eriti ei kasuta, sinna laekub töökaaslase palk. AS LHV Pank teatise kohaselt laekus hageja arvele 01.06.2020 - 01.12.2020 kokku 9632,86 eurot (dtl 67). Swedbank AS kontoväljavõtte kohaselt laekus hageja arvele 11.06.2020 - 11.12.2020 kokku XXX eurot (dtl 84 jj). Sealhulgas on ka garaaži eest 02.09.2020 laekunud XXX eurot. Hageja on äriregistri andmete kohaselt O. G. (registrikood XXX, likvideerimisel) ainuosanik. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale kinnistu XXX (hageja elukoht), kinnistu XXX (hageja ja N. L. ühisomandis, hageja selgitusel garaažiboks) ning mitteeluruum XXX linnaosas XXX (hageja selgitusel garaažiboks). O. G. omandis on kinnistusraamatu andmete kohaselt 10 kinnistut. Lisaks kuulub hagejale tema esitatud väljavõtte kohaselt erinevaid sõidukeid. Hagejale on määratud XXX (dtl 23) ning XXX XXX eurot päevas. Hagejal on rahvastikuregistri andmete kohaselt XXX alaealist last, kostja ja XX.XX.XXXX sündinud poeg.
12. Kohus leiab, et arvestades hagejale ning tema ainuomandis olevale osaühingule kuuluvaid varasid ja hageja igakuise sissetuleku suurust ei ole alust hagi rahuldada. Hageja sai ainuüksi ühe garaaži müügist XXX eurot ning tema igakuine sissetulek on vähemalt XXX eurot (töötasu + XXX). Isegi arvestades hageja selgitust, et ühte tema arvetest kasutab kolmas isik, on hagejal piisavalt vara, et nii sissetuleku kui olemasoleva vara arvelt lapsele seadusjärgses summas miinimumelatist tasuda. O. G. on likvideerimisel, hageja kinnitusel ei ole osaühingul võlgu ning seega on hagejal võimalik osaühingu varaks olevad 10 garaaži maha müüa.
13. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohtule teada olevalt kostjal menetluskulusid ei ole, jätab kohus kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kohus selgitab, et hagihind on menetluslik arvutus ning seda ei pea kellelegi tasuma. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik