Obsah (9)

§ 217§ 222§ 218§ 221§ 219§ 115§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-9292 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J P ja N P hagi U Ki vastu va

) § 217 lg 1 ja lg 2 p 2, § 77 lg 1, § 218 lg 1 ja 4, § 220, § 221, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 4 ja 6, § 128 lg 2, § 132 lg 3, § 136 lg

1. KOSTJA VASTUS
2. Kirjalikus vastuse hagile (tl 61) kostja hagi ei tunnistanud.
3. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu, kuna kostja ei ole hagejatele mingit varalist kahju tekitanud.
4. Aktiivseks tehingupooleks oli J P. Kinnistu oli müügis xxx kinnisvaramaakleri juures. J P oli väga huvitatud kinnistu ostust. Ta soovis kinnistu osta kostjalt otse ja saavutas selle, et maakler võttis müügikuulutuse maha. Kostja soovis müüki edasi lükata, kuna kostja abikaasa oli väga haige, kuid J P käis peale, et temal on raha olemas ja et kinnistu kiiresti müüdaks.
5. J Pl oli võimalus igakülgselt elamuga tutvuda. Läbirääkimisi temaga pidas kostja poeg K K. J P käis 4-5 korda maja vaatamas, käis midagi ikka uurimas ja täpsustamas. Kostja midagi tema eest ei varjanud, tal oli võimalus kõigi asjaoludega tutvuda. Seinapalkide olukorrast ei olnud ka kostja täpselt teadlik, kuna väljast oli maja kaetud vooderdusega, seest plaadiga. Katusepennide seisukorraga oli J P tuttav, ta käis isiklikult kõike vaatamas, kuna soovis teist korrust välja ehitada. Tema otsus oli majas üks vahesein maha võtta, kuid paistab, et vahesein oli kandev ja osad tööd on sellega seotud.
6. Kostja poeg oli J Pga tuttav ja seetõttu lasti isegi hinda alla, maakleri juures oli kinnistu müügis 80 tuhande euroga.
7. Maja oli elamiskõlbulik ning kostja elas seal koos abikaasaga kuni kinnistu müügini. Märtsis
8. a kostja abikaasa suri.
9. Hagejad soovivad maja olukorda parendada, kuid kostjal puudub kohustus seda kinni maksta. MENETLUSE KÄIK 4
10. Eelistungil 06.10.
11. a (protokoll tl 74-82) esitasid hagejad kinnistu mitteaktiivse müügikuulutuse (tl 77-81), mille kohaselt maja oli müügis 80 000 euroga, vajas sanitaarremonti, maja katus ja välisvooder vahetatud, toad vajavad veidi värskendamist, võimalus ehitada välja teine korrus. Hagejate esindaja selgitas, et müüdi üks osa kinnistust (0,47 ha, kinnistu hoonestatud osa ja õueala, katastriüksus xxx) hinnaga 63 000 eurot. Hageja I selgitas, et käis maja vaatamas kolmel korral. Juurdeehituse soojustamisel avastati majavamm. Kostja poeg avaldas hagejale I, et kui majal oli veel vana katus, siis jooksis vihmaesi seina. Seega olid kostja ja tema poegeeldatavalt teadlik, et palgid on kahjustatud. Kohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja K Ki ülekuulamiseks.
12. Hagejad esitasid kohtule hageja I ja K Ki kirjavahetuse sotsiaalmeedias (tl 94-96).
13. Hagejad esitasid kohtule hoonestatud kinnistu eksperthinnangu 11.02.
14. a (xxx).
15. Kohtuistungil 01.10.
16. a kuulas kohus ära tunnistaja K Ki. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
18. Asja materjalidest nähtub, et 07.03.
19. a koostja ja tõestas Jõhvi notar Ü M notariaalakti (lepingudokumendi Hüpoteekide lõpetamise kokkulepe, kinnisasja müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, asjaõiguslepingud, kinnistamisavaldused), milles osalesid U K (müüja), U K (müüja abikaasa), J P (ostja 1), N I (P, ostja 2), xxx (hüpoteegipidaja 1), xxx (hüpoteegipidaja 2). Lepingu esemeks oli kinnisasi xxx asukohaga xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) koos oluliste osade ja päraldistega. Kinnisasjal paikneb elamu, kuur, kelder, saun, ja kaev. Elamu esmane kasutus
20. a, korruste arv 1, ehitusalune pind 78 m
21. U K avaldas ja kinnitas, et lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevalt varjatud puuduseid, milliseid müüja ostjatele ei ole avaldanud või milliseid ostjad asja ülevaatamisel ise ei oleks näinud, puuduvad eritunnused, milliseid müüja peaks vajalikuks lepingus fikseerida (lepingu punkt 3.1.8). Ostjad avaldasid ja kinnitasid, et nad on üle vaadanud lepingu esemekoosseisu kuuluvad hooned, rajatised ning maa, on tutvunud nende dokumentatsiooniga ning on teadlikud lepingu eseme seisukorrast; nad on lepingu eseme ülevaatuse teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning ostavad lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele; neil ei ole lepingu eseme kvaliteedi suhtes pretensioone ning ostavad lepingu eseme seisundis nagu see oli ülevaatamise teostamise päeval (lepingu punktid 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Lepingu ese müüdi 63 000 euro eest (lepingu punkt 6.1).
22. Hagejate lepingulise esindaja (A K) 18.10.
23. a avaldusest kostjale tuleneb, et
24. a oktoobris, tuulekojas asuva wc seinte soojustamise käigus ilmnesid elamus puudused, milleks oli hallituse levik ja lubamatul viisil hoonekonstruktsioonide muutmine. Valduse üleandmisel (
25. a märts) ei olnud võimalik tuvastada hoone konstruktsioonide lubamatut muutmist ja hallituse ja/või seenmoodustite levikut elamu eri ruumide seintel ja põradaalusel alal, kuna need olid kaetud viimistlusmaterjalidega. Seetõttu ei saanud ostjad valduse üleandmisel teada, et 5 üleantud lepingu esemeks olev elamu ei vasta lepingutingimustele. Avaldajate taotlusel teostab 23.10.
26. a Eesti Mükoloogiauuringute Keskus elamus ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse hallituse, seenmoodustiste ja võimaliku majavammi eksistents. Arvestades, et maja põhikonstruktsioone on lubamatult muudetud, on avaldajad sunnitud kaasama pädeva ehituseksperdi arvamuse saamiseks ja puuduste fikseerimiseks. Avaldajad paluvad müüjat teada anda, kas ta valmis asja lepingutingimustele vastavusse viimise rahastamiseks või selle iseseisvaks läbiviimiseks avaldajate järelevalve all, vastavalt ekspertide poolt antavatele soovitustele.
27. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 28.10.
28. a eksperthinnangust nr 4079/1019 (tl 38-45) nähtub, et proovist P1 (lastetoa sein) leiti hallitusseene struktuurid perekonnast Cladosporium. Paljud seened sellest perekonnast on võimelised tungima substraadi sisse, põhjustades materjalide bioloogilist lagunemist ning samuti võivad suure kontsentratsiooni korral ruumiõhus põhjustada nahaärritusi ning saastada toitu. Mõned perekonna Cladosporium liigid võivad olla tugevad allergeenid. Proovidest P2 (suure toa välisnurk) ja P3 (köögi põrand) leiti mädiknahkise Leucogyrophama sp. seeneniidistik. Nimetatud seen tekitab pruunmädanikku (kahjustab puitkonstruktsioone). Kontrollitud elamu kõik esimese korruse põrandad on kahjustatud puitu lagundava seene (perekonnast mädiknahkis) poolt. Kahjustuse põhjuseks on huumuspinnasele rajatud põrand, mille tulemusena on põrandatalad ja lauad tugevasti märgunud. Lisaks on hoone vundamendile juurde valatud osa ehitustehniliselt valesti rajatud – betooni kalle on väga väike ja kohati hoone suunas, mille tõttu valgub sademevesi ja lume sulamise vesi hoone seinale ja sealtkaudu põranda alla. Seen- ja putukakahjustusega on hoone kaks alumist palgirida. Põhjuseks vundamendi ebaõige tugevdamine ja soojustamine. Kahjustuse vanuseks on arvestades seene levikut ja puidu pruunmädaniku ulatust mitte vähem kui kolm aastat. Hoone pööningul on teisaldatud algupärased pennid ning paigaldatud kõrgemale uued pennid, millega tekib oht hoone katuse horisontaalseks deformatsiooniks (laialivajumiseks). Edasi on eksperdid andnud soovitusi hoone säilitamiseks (* tsiteeritud hagiavalduses, vt kohtuotsuse punkt 5).
29. Hagejad on kohtule esitanud xxx juhatuse liikme R K (ehitusinsener, tase 6 kutsepädevus) arvamuse ja ettepanekud hoone
30. korruse väljaehitamiseks (tl 46-51), mille kohaselt varasemalt teostatud hoone vundamendi parandustööde käigus on valatud vundamendi pealmine horisontaalne pind kõrgemaks, mistõttu on
31. palgirida betooni sees, kuna palgid ei ole töödeldud puidukaitsevahendiga ning palkide ja vundamendi vahel puudub hüdroisolatsioon, on palgid niisked ning hoone seintel on hallitus. Tubades on näha hallitusega kaetud seinapiirkondi, lisaks seintele on kahjustatud ka põrandad. Avatud põranda piirkonnast on näha, et hoone põranda talad on pinnasega kontaktis, mis on põhjustanud niiskuskahjustusi kogu hoone põrandale. Katuse renoveerimise käigus on olemasolevad pennid läbilõigatud ning paigaldatud uued. Uued pennid ei ole paigaldatud tappimise meetodil, katuse konstruktsiooni lahendus vajab ümbertegemist, kuna soojustusega lisatud täiendav raskus, pehkinud seinapalgid, läbilõigatud ja muudetud pennid võivad põhjustada katuse kokkuvarisemist. Hoone vajab enne planeeritud
32. korruse väljaehitust ulatuslikku rekonstrueerimist hoone konstruktsioonide säilitamiseks. Hoone vajab säilimise tagamiseks: vundamendi avamist ja hüdroisoleerimist; vundamendi pealmise horisontaalse osa ümbervalamist, tagamaks kalded 6 hoonest eemale; hoone välisseinte avamist; hoone välisseinte 2 alumise palgirea vahetust; hoone välisseinte 4 ülemise palgirea vahetust; hoone aknaavade ümbruste tugevdamist; hoone kõikide põrandate avamist ning uue põranda ehitust vastavalt kliendi soovile kuid soovituslikult betoonpõrand pinnasel; hoone siseseinte eraldamist küttekollete müüridest; katusekonstruktsiooni tugevdamist/ümberehitamist.
33. Eelmises punktis nimetatud tööde eelarve on 06.06.
34. a hinnapakkumise kohaselt (tl 54) kokku 8 987,20 eurot.
35. 01.10.
36. a kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K Ki ütlustest nähtub, et elamu katus oli vahetatud uue vastu 25 aastat tagasi. Maja oli müügi hetkel müügikõlbulik. Maja oli vana ja seinad olid nagu nad olid, seinte sisse ju ei näe. J P käis enne ostu maja vaatamas 4-5 korral. Kõike mida tunnistaja teadis, ta hagejale 1 ka rääkis ja näitas. Ülemine palk oli pehkinud ning välja vahetatud, sest sealt jooksis vesi sisse (köögi akna juurest).
37. xxx poolt 11.02.
38. a koostatud hindamisakti kohaselt oli hoonestatud kinnistu (registriosa nr xxx) turuväärtus 27.01.
39. a kuupäeval 60 000 eurot. Elamul on vahetatud katusekate
40. a, uuendatud välisvooder (ca
41. a).
42. Hagejad leiavad, et tegemist on müügieseme varjatud puudustega, kuna elamul olid puudulikud katusekonstruktsioonid, majas oli hallitus ja mädanik, hoone oli valede ehitusvõtete kasutamise tõttu eluohtlik. Kostja ei avaldanud lepingu sõlmimisel, et seinapalgid on saanud tugevaid veekahjustusi. Kui ostetud elamu ei vasta elementaarsetele tingimustele, tuleb seda pidada lepingueseme oluliseks mittevastavuseks lepingutingimustele. Kostja väitel ei müünud kostja hagejatele lepingutingimustele mittevastavat asja. Hagejatel oli võimalik igakülgselt elamuga tutvuda. Hagejad käisid majaga korduvalt tutvumas. Seinapalkide olukorrast ei olnud teadlik ka kostja ega tema poeg. Katusepennide seisukorraga oli hageja I tuttav, kuna käis isiklikult pööningul olukorraga tutvumas (soovis teist korrust välja ehitada).

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejad väidavad hagis, et ostsid elamu eesmärgiga omada kodu, selles elada, kasutada seda sihtotstarbeliselt. Elamus tulid aga ilmsiks olulised varjatud puudused, mis takistavad elamu sihipärast kasutamist. Katusekonstruktsioone muutmata ei ole võimalik ülemise korruse väljaehitamine, ülemise korruse väljaehitamine omakorda ei tule kõne alla ennem, kui vahetatud on seinapalgid, mis on mädanenud. Seinakonstruktsioonide halb seisukord oli kostjale teada, kuid müügilepingu sõlmimise ajal ja elamu ülevaatamise ajal kostja hagejaid sellest ei teavitanud. Seda asjaolu kinnitab kostja poja kiri hagejale I, kus ta kinnitab, et siis kui hoonel oli vana katus, jooksis vihmavesi hoone seintele. Kuna müügikuulutuses oli kirjas, et on võimalik teise korruse välja ehitamine ja hoone ülevaatamisel selgitati, et sellega on ka algust tehtud, siis oli see üheks argumendiks, elamu ostmisel, st laiendamise võimalus. Hetkel ei ole aga võimalik teise korruse ehitamine, sest on selgunud, et selleks on vaja teha töid, millega hagejad ei olnud arvestanud. 7 Oluline on, et puudused ohustavad tervet hoonet ja selle elanikke. Kui need asjaolud oleks teatavaks tehtud lepinguesemega tutvumisel ei oleks hagejate valik sellel elamul peatunud. Antud hetkel peavad hagejad elama kitsikuses esimesel korrusel ja ohuga elule ning tervisele. Üldteadaolev on asjaolu, et hallitused on ohtlikud inimese tervisele ja kahjustavad hingamisteid. Hagejad on seisukohal, et kuna hoone ei vasta elamistingimustele, on tegemist

§ 217

lg 2 p-s 2 nimetatud lepingueseme puudusega ning seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt ohutult kasutada. 30. Lepingu rikkumisega põhjustatud kulutuste ja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kostja on lepingut rikkunud (

§ 222lg 1 ja § 115 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et kui elamiseks mõeldud lepinguese ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega

§ 217

lg 2 p 2 järgi ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (Riigikohtu lahend 3-2-1-53-17, punkt 11). Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (Riigikohtu lahend 214-37663, punkt 13). Kohus leiab, et elamu seenkahjustuse ja mädaniku puhul on tegemist varjatud puudusega (asja lepingutingimustele mittevastavusega)

§ 217lg 2 p 2 alusel.

31. Tähtsust ei oma see, mitu korda hageja I või hagejad koos enne müügilepingu sõlmimist kinnistul asuvate hoonetega tutvusid. Seenkahjustused ja puidu mädanik on sellised, et ostjad ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki sellest teadma (

§ 218

lg 4), kuna kahjustused on kaetud viimistlusega ning järelikult ei ole seda võimalik tavapärase ülevaatamise käigus avastada. Elamu põrandate kahjustamine puitu lagundava seentega (mädiknahis) ja hallitusseenest kahjustatud elumaja ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele. Elumaja on mõeldud elamiseks ja peab olema elamiskõlbulik, st säilinud peab olema elumaja otstarbeline toimivus ja kasutatavus. Poolte vahelist kokkulepet, kus pooled oleksid elumaja omadustes detailselt kokku leppinud või siis kokku leppinud, et elamu ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama, tuvastatud ei ole. 32. Vaidlust ei ole selles, et hagejad teavitasid kostjat avastatud puudustest mõistliku aja jooksul (

§ 221lg 1).

Seega puudub kohtul vajadust anda hinnangut sellele, kas asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kas müüja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. 33. Nõustuda ei saa kostjaga, et kuna hagejad on käinud kinnistul asuvaid hooneid mitmeid kordi vaatamas (sh on hageja näinud pööningul asetsevaid penne), ei ole tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Asja üle vaatamise kohustus on ainult ostjal, kes on sõlminud müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses (

§ 219lg 1).

Hagejate puhul see nii ei ole. Müüja (kostja) vastutust ei mõjuta ka see, et ostja on lepingus kinnitanud, et ta on elamu üle vaadanud ja teadlik selle seisukorrast. Riigikohus on leidnud, et müüja vastutust ei välista ega piira ostja kinnitus müügilepingus, et ta on teadlikud ehitiste seisukorrast (Riigikohtu lahend 3-2-1-100-15, punkt 33). 34. Lahendis 3-2-1-46-17 on Riigikohus sedastanud, et varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-100-15, punkt 8 31). Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on, kuid kui puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest

§ 218

lg 1 järgi tema.

§ 218

ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. 35. Hagi lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, kas kinnisasi osteti maakleri vahendusel või siis peale müügist mahavõtmist vahetult ostjalt odavama hinnanaga. Odavamast hinnast ei saa lähtuda ka seetõttu, et maakleri müügikuulutuses müüdi kahte maaüksust (hoonestatud kinnistu ja õuemaa ning põllumaa (haritav maa), kaks katastriüksust) müügihinnaga 80 000 eurot. Müügilepingu järgi müüdi üks katastriüksus (hoonestatud kinnistu osa) hinnaga 63 000 eurot, mille väärtus oli xxx eksperthinnangu alusel 60 000 eurot. Ka ei oma välista müügihind ostja õigust varjatud puuduste korral kasutada õiguskaitsevahendid, sh nõuda kahju hüvitamist summas, mis on vajalik varjatud puuduste kõrvaldamiseks. 36.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on kostja poolne lepingu rikkumine põhjuslikus seos kahjuga (

§ 127lg 4).

Kui kostja ei oleks hagejatele müünud puudustega elamut, siis ei oleks hagejatel ka vajadust teha kulutusi puuduste kõrvaldamiseks. 37. Lähtudes tööde teostamiseks võetud hinnapakkumisest, hindavad hagejad tekkivaks kahjuks ainuüksi ehitustööde ja materjali maksumusest tulenevalt 8 987,20 eurot.

§ 128

lg 2 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 tulenevalt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hoonel ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamiseks vajalike töödega hindavad hagejad tulevikus tekkivaks kahjuks 8 987,20 eurot. Kohus leiab, et sellest tuleb ka lähtuda. Hinnapakkumine (tl 54) käsitleb töid, mida hagejad peavad tegema elamu põrandate ja seina remondiks (varjatud puuduste kõrvaldamiseks).

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. MENETLUSKULUDE JAOTUS 9
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
4. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kostja kannab oma menetluskulud ise.
5. Hagejate menetluskulud on riigilõiv 500 eurot, õigusabikulud 792 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud ning vastavuses hagejate menetlustoimingutega. Lisaks on hagejate menetluskulu tõendi saamisega seotud kulu 250 eurot (mükoloogilised uuringud). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 10