Obsah (6)

§ 429§ 368§ 376§ 423§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Kohtunik Harju Maakohus Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2020.a Tsiviilasja number 2-18-12921 Tsiviilasi D L, J La hagi XXX Xxx XXX vastu tuvastamise ja

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et puuduvad takistused hagist loobumise vastuvõtmiseks. Vaidlusaluse võistluskeelu 18-kuuline tähtaeg on möödunud ja kostja kinnitas 03.10.2019 kohtuistungil, et ei tee takistusi D Li tantsutegevusele. Nimetatud hageja õiguste rikkumine oli seega muutunud välistatuks. Kui nõudest poleks loobutud, tulnuks see jätta läbi vaatamata (

§ 368lg 1 ja § 423 lg 2 p 2).

13. Rahaliste kohustuste puudumise tuvastamise nõuet muutsid hagejad 16.08.2019 avaldusega (dtl 177). Kostja ei vaielnud hagi muutmise lubamisele vastu ja

§ 376lg 1 järgi eeldas kohus kostja nõusoleku olemasolu.

Seega on menetleb kohus nõuet hagejate 16.08.2019 sõnastuses. Nagu varemgi soovivad hagejad sisuliselt seda, et kohus tuvastaks D Li rahaliste kohustuste puudumise kostja ees puutuvalt vaidlusalusesse kliendilepingusse, mille hagejad üles ütlesid. Õigussuhte puudumise tuvastamise nõude esitamine on lubatav juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Kostja on sõnaselgelt kinnitanud, et ei soovi ega kavatse lepingu lõpetamise järgselt hagejale esitatud lõpparvet maksma panna ega pea seda arvet kehtivaks. Kohus ei nõustu hagejate 02.01.2020 avalduse põhjendusega, et nõude lahendamine on vajalik välistamaks nõude maksmapaneku tulevikus (dtl 223). Kohus küsis kostjalt seisukohta vaidlusaluse arve maksmapaneku kavatsuse kohta ja kostja teatas sõnaselgelt, et ta seda ei tee (dtl 213). Uute rahaliste nõuete esitamine vaidlusaluse lepingu alusel on seega täiesti ebatõenäoline ning õiguslikult lootusetu. Puudub õigustus teha riigi arvel kulutusi teoreetiliste ja sisulist probleemi isikule mittepõhjustavate õigussuhete arutamiseks. Sellise olukorra välistamine ongi

§ 368lg 1 eesmärgiks.

Juhindudes nimetatud sättest ja

§ 423lg 2 p-st 2 jätab kohus menetlusse jäänud tuvastusnõude läbi vaatamata.

14. Hagejad loobusid võistluskeeldu puudutavast nõudest pärast seda, kui kostja teatas, et ei kasuta vaidlusalust tüüptingimust hageja suhtes. Sisuliselt oli tegemist

§ 168

lg-s 5 sätestatud olukorraga, mille kohaselt kostja kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja saavutas soovitud eesmärgi – hagi tagamise tulemusel oli D Li tantsutegevuse takistamine vaidlusaluste tüüptingimuste jõustamise kaudu välistatud ja nõude menetlemiseks esines õigustus, kuni kostja ei teatanud vaidlusalusele tüüptingimusele tuginemisest loobumisest. Kõnaluse nõude menetlemisega seotud kulud tuleb seega määrata kostja kanda.

1. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, mille kohaselt menetluskulusid tema üldse kandma ei peaks (kostja 02.01.2020 seisukoht). Kohtusse pöördumine ei olnud tarbetu – vajadus esitatud nõuete lahendamiseks lakkas olemast alles pärast seda, kui kostja 03.10.2019 kohtuistungil teatas võistluskeelu mitterakendamisest ning teatas 02.12.2019 avalduses rahaliste nõuete puudumisest. Enne hagejate kohtusse pöördumist toimus poolte vahel suhtlus võistluskeeldu 3 ja võlgnevust puudutavates küsimustes ning kostja oli selgelt esitanud hagejate arusaamadele vastanduvad seisukohad (kostja 11.06 ja 19.06.2018 avaldused hagejatele, dtl 40 ja 45). Hagejad võisid mõistlikult eeldada, et kostja võib püüda oma vaidlusaluseid nõudeid maksma panna.
2. Hagi eseme (nõuete) sõnastuse muutmine menetluse vältel ei muutnud hagejate tegevust menetluses vastuoluliseks ega järjepidevusetuks – muudetud kujul kandsid nõuded samu põhimõttelisi eesmärke. Nõuete muutmine kostjale olulisi kulusid põhjustada ei saanud – kostja ei ole seni sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Esialgne vastus hagile põhjendusi ei sisaldanud. Hagi tagamisele esitatud määruskaebusega kohaldatud tagamisabinõu olemuslikult ei muutunud ja kostja hagi tagamise tühistamist ei saavutanud.
3. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate menetluskulud, mis on tekkinud kuni kohtuistungi lõppemiseni 03.10.
4. Sellel päeval sai selgeks, et kostja võistluskeelu kokkuleppele ei tugine. Järgnevalt teatas kostja ka rahaliste nõuete puudumisest. Poolte järgnev tegevus menetluses oli sisuliselt ebavajalik. Mõistlikult käitudes oleks pooled saanud vaidluse juba kohtuistungil lõpetada. Kohus selgitas seda pooltele juba 18.12.2019 määruses.
5. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.10.2019 seisuga õigusabile kantud kulutuste suurus 4 154,4 eurot (3918 – 420 – 36 x 1,
6. Dtl 207). Kostja pole õigusabi osutamise raames tehtud toimingute ajakulule ja tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud. Kostja põhimõttelist vastuväidet menetluskulu hüvitamise nõudele on kohus eespool juba käsitlenud. Kohus leiab, et nimetatud kulu oli põhjendatud ja vajalik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kostja enese õigusabikulud ületasid 3 000 eurot (dtl 228) ja kohtu arvates oli kostja õiguste kaitsmiseks käesolevas menetluses vajaliku töö maht objektiivselt selgelt väiksem hagejate esindamiseks vajalikuga võrreldes.
7. Hagejad on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot, lähtudes mittevaralise nõude hinnast. Hagi hinnaks on loetud 3 500 eurot. Kui hageja oleks esitanud kohtusse ainult ühe esitatud nõuetest, oleks riigilõivumäär olnud sama. Pärast hagi muutmist jäi kohtu menetlusse kaks mitterahalist nõuet, millest ühest hageja loobus ja teine jäetakse käesoleva määrusega läbi vaatamata. Hagist loobumisel tagastatakse poole nõudmisel poolt tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 2).

Seega tagastab kohus hagejale 150 eurot. Riigilõiv tagastatakse hagejate 02.01.2020 taotluse kohaselt J La arvelduskontole xxx. Teise poole riigilõivust – 150 eurot – mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja. 20. Kokku mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 304,4 eurot (4 154,4 + 150). Tegemist on hagejate solidaarnõudega kostja vastu, hagejad on solidaarvõlausaldajad võlaõigusseaduse § 73 tähenduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik 4 Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 5