Obsah (6)

§ 199§ 120§ 64§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6530 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

§ 199

lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 120

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus karistust Pärnu Maakohtu 18.02.2020.

a otsusega mõistetud kandmata 1 karistuse 1 aasta 4 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 26 päeva vangistust karistuse kandmise algusega alates 14.09.

1. Kohtuotsus jõustus 01.10.
3. Tartu Vangla saatis 23.09.2021 Tartu Maakohtule materjalid Tony Rei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
4. Tartu Vangla ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
5. Tartu Maakohus jättis 22.10.
6. a määrusega Tony Rei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
7. Esmalt leidis maakohus, et materjalidest on näha, et Tony Reid on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, millest üheksa karistust on küll arhiveeritud, ja reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Tony Rei on toime pannud erinevaid kuritegusid, sh nii varavastaseid, kui vägivallakuritegusid, ka seksuaalkuriteo. Viimati karistati teda varguste ja ähvardamise eest. Maakohus leidis, et Tony Rei senist elukäiku hinnates tuleb järeldada, et isikul on õigusvastast käitumist aktsepteeriv ellusuhtumine ning soovimatus või suutmatus oma senisest väärast käitumisest õppida. 3.
8. Maakohus nentis, et kinnipeetav on küll vangistuses täitnud oma individuaalset täitmiskava ja osalenud erinevates tegevustes, kuid samas on ta ka varasemate karistuste kandmise ajal erinevaid programme läbinud, mis kahjuks püsivaid positiivseid muudatusi kaasa toonud ei ole. Uusi asjaolusid arvamaks, et seekordne vangistus on Tony Reile soovitud mõju avaldanud, ei ole. 3.
9. Maakohus leidis, et Tony Rei vabastamist ei võimalda ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetav asub vabanemise korral elama X linna varjupaigas, 8-12 inimesega ühes toas. Varjupaika ei saa ennetähtaegse vabastamise kontekstis pidada selliseks kindlaks ja stabiilseks elukohaks, mille olemasolu räägiks isiku vabastamise kasuks. Tony Reil puudub ka kindel töökoht, tal on pelgalt vaid mõned variandid, kuhu ta võiks tööle saada. Süüdimõistetu lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane, üks pikaajaline tuttav, kriminaalkorras karistatud vend ja kriminaalkorras karistatud tädi. Nii vangla materjalide kui kohtuistungil avaldatu kohaselt loodab Tony Rei suurel määral just elukaaslase peale. Maakohus tõi välja, et silmas tuleb pidada seda, et tema varasemates paarisuhetes on esinenud probleeme ja praegust karistust kannab Tony Rei muuhulgas oma endise elukaaslase ähvardamise eest. Seega ei ole alust arvata, et toetav elukaaslane uute kuritegude toimepanemise riski märkimisväärselt maandab. Maakohus jõudis seisukohale, et Tony Rei satuks vangistusest vabanedes väga keerulisse ja ebastabiilsesse olukorda: tal ei oleks püsivat elukohta, kindlat töökohta ega tugevat tugivõrgustikku. 3.
10. Maakohus märkis, et kuigi süüdimõistetu puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, näiteks distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses ja soov asuda vabaduses tööle, ei ole need piisavalt kaalukad, et kinnipeetavat vangistusest vabastada. Tema senist elukäiku ja vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates ei ole oht uute kuritegude toimepanemiseks piisavalt väike, pigem tuleb pidada seda suureks. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 22.10.
12. a määruse peale esitas määruskaebuse Tony Rei kaitsja 2 vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub eelnimetatud määruse tühistada ja vabastada Tony Rei vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
13. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et isikul on õigusvastast käitumist aktsepteeriv ellusuhtumine ning soovimatus või suutmatus oma senisest väärast käitumisest õppida. Maakohtu seisukoht on vastuolus Tony Rei käitumisega vangistuses, kus isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb tööhõives, on täitnud individuaalset täitmiskava ja osalenud erinevates tegevustes, mis väljendab muutusi isiku ellusuhtumises ning soovi jätkata õiguskuuleka eluga. Võrreldes varasemaga esinevad uued asjaolud ning süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Maakohus on jätnud arvestamata need positiivsed asjaolud, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. 4.
14. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et vabanemisel puudub isikul elukoht. Vabanemine varjupaika, on esimene võimalus, mida Tony Rei kasutab. Kuigi vabanemisjärgne elukoht ei ole püsiv, on Tony Reil võimalik, olles kriminaalhoolduse all, leida endale kindel elukoht, samuti töökoht. Tony Rei uue kuriteo toimepanemise riski vähendavad ka toetava elukaaslase olemasolu, tööoskused ning töövariandid. 4.
15. Kaitsja arvates ei ole maakohtu poolt määruses esitatud põhjendused piisavad selleks, et olla veendunud Tony Rei poolt vabaduses kuritegude toimepanemise jätkumises. Tegemist on KrMS § 339 lg 2 rikkumisega. Miks ei peaks uskuma muutusi tema käitumises, kui see nähtub nii iseloomustusest kui ka ütlustest kohtuistungil. Tony Rei ei soovi enam ennast siduda kuritegevusega ega sattuda vanglamüüride taha, soovib elada õiguskuulekat elu ning näidata üles usaldust tema vastu.
16. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.
17. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.11.
18. Nimetatud tähtajaks täiendavad seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Tony Rei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on välja toonud nii Tony Reid iseloomustavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, programmide läbimine vanglas ja osalemine tööhõives, lähedaste olemasolu), samas põhjendades, millest tingituna ei taga see süüdimõistetu õiguskuulekust ega maanda temast tulenevaid riske, kui ka negatiivsed asjaolud (kindla elu- ja töökoha puudumine, korduv karistatus). Sisuliselt on maakohus toonud välja kõik need tegurid, mille alusel tuleb otsustada Tony Rei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning nende põhjal teinud järelduse, et uute kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt liiga kõrge.
3. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76

lg 5 lause 2 kohaselt allutatakse süüdlane 3 katseajaks alati käitumiskontrollile, kuid seda mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Vangla iseloomustuse järgi Tony Reil kindel elukoht puudub – saaks minna varjupaika. Elukaaslane ei ole üüripinda leidnud ning sotsiaalpinda süüdimõistetule ei anta varasemate üürivõlgade tõttu.
3. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et varjupaika ei saa pidada püsivaks elukohaks – tegemist on ajutise ööbimiskohaga isikutele, kes ei ole võimelised endale ööbimiskohta leidma. Seega ei ole võimalik Tony Rei suhtes

§ 75

lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet kohaldada, sest isikut ei saa kohustada elama varjupaigas. Kas ja millal Tony Rei endale püsiva elukoha leiab, ei ole teada ning ei ole välistatud, et Tony Rei ei kvalifitseeru varjupaigateenusele või tekib olukord, kus ta ei mahu sinna ööbima. Kuna Tony Rei kaitsja ei ole määruskaebuses märkinud elukohta, kuhu kinnipeetav vabanemisel saaks asuda elama, ei ole see asjaolu võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga muutunud. Seetõttu jääb Tony Rei juba ainuüksi elukoha puudumise tõttu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui Tony Reil oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine ikkagi põhjendatud. Järgnevalt toob ringkonnakohus lühidalt välja asjaolud, millest tulenevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega vastaks kohtupraktikale.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
3. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kiiduväärt, et Tony Rei on vanglas käitunud õiguskuulekalt – puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangladistsipliinist kinnipidamine ei kindlusta, et vabaduses suudab inimene samuti järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Seda kinnitab ka asjaolu, et Tony Reil on kuus kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema kuuenda reaalse vangistusega. Seega ei ole vangistus varasemalt Tony Reile mõju avaldanud – ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures on ta enda sõnul varasemad vangistused kandnud lõpuni. Tony Rei suhtes on varasemalt vangistus asendatud üldkasuliku tööga (kriminaalasjades 1-13-9037, 1-19-9792, 1-20-1078) ning ta on kandnud tingimisi mõistetud vangistust (1-18-9182), mis näitab, et ka kriminaalhoolduslike meetmetega ei suudetud maandada temast tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske.
2. Tony Rei kannab karistust isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuivõrd ta on toime pannud mitmeid vargusi, oleks äärmiselt oluline, et vabanedes saaks ta koheselt tööle. Paraku puudub Tony Reil kindel töökoht. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et elus ei ole kõik asjad kindlad ja stabiilsed ka õiguskuulekatel inimestel, kui erinevalt neist on Tony Rei puhul stabiilse elukorralduse puudumine soodustanud jätkuvalt uute kuritegude toimepanemist. Tony Rei tunnistas ka ise maakohtu istungil, et ta on kergesti mõjutatav ning ei oska öelda „ei“. Pelgalt soovist muutuda, mida varasem elukäik ei toeta, jääb sellises olukorras ilmselgelt väheseks, et uskuda Tony Rei poolt varasema käitumismustri hülgamist. 4
3. Ringkonnakohtu hinnangul on erinevate programmide ja vestluste läbimine, samuti osalemine tööhõives, positiivne ning tuleb kindlasti Tony Reile kasuks. Paraku on maakohtul õigus, et need ei ole siiani taganud tema õiguskuulekust. Tony Reil on toetav elukaaslane, kuid ka seda ei saa pidada kuritegude toimepanemise riski vähendavaks teguriks, sest varasemalt ei ole see kuritegude toimepanemist takistanud, lisaks on teda karistatud mh endise elukaaslase ähvardamise eest.
4. Neil asjaoludel tuleb Tony Rei poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust pidada jätkuvalt suureks. Seda ei maandaks piisavalt ka käitumiskontrolli nõuded ja kohustused, kuivõrd varasemad karistused ega katseaeg ei muutnud Tony Rei käitumist, uue kuriteo pani toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Uusi asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et Tony Rei suhtes on toimunud püsivad muutused, ei ole.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas