1-20-7052/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-7052 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Risto Raudbergile Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Risto Raudbergi (Raudberg; isikukood 38805045244) ja tema kaitsja Gerda-Johanna Pello määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Pallo & Partnerid advokaat Gerda-Johanna Pello poolt Risto Raudbergile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 32 eurot 40 senti.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Risto Raudbergilt Eesti Vabariigi kasuks välja 194 eurot 40 senti.
11. Risto Raudbergil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Viru Maakohus karistas Risto Raudbergi 02.10.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7052 KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel pööras koheselt täitmisele 5 kuud vangistust karistuse kandmise algusajaga 23.06.
14. Ülejäänud 2 aastat 1 kuu vangistust jäi kandmiseks tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga koos KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 5 sätestatud kohustusega mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning alluda alkoholismivastasele ravile. Kohus kohustas Risto Raudbergi registreerima end kriminaalhooldajaga kooskõlastatult programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja osalema programmis ning esitama programmi läbimise kohta tõendi kriminaalhooldajale. KarS § 75 lg 4 alusel võttis süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates vangistusest vabanemisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus Risto Raudbergilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 20.10.
15. 1.
16. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 11.12.2020 erakorralise ettekande, kuna Risto Raudberg avaldas soovi programmi vahetamiseks. Viru Maakohus jättis 14.12.
17. a määrusega erakorralise ettekande läbi vaatamata, kuna kriminaalhooldaja loobus esitatud taotlusest. Kohtumäärus jõustus 30.12.
18. 1.
19. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 12.03.2021 teise erakorralise ettekande, kuna Risto Raudberg ei täitnud nõuetekohaselt kohustust seoses vereproovide näitudega, kuivõrd teistkordsel kontrollil oli tema CDT analüüsi näit 6,0% (esimene kord oli 1,2%). Kriminaalhooldaja palus pikendada Risto Raudbergi katseaega 1 kuu võrra. Viru Maakohus rahuldas 24.03.
20. a määrusega Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ning pikendas Risto Raudbergile mõistetud katsega 1 kuu võrra, s.o kuni 02.05.
22. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 27.05.2021 kolmanda erakorralise ettekande, milles taotleb Risto Raudbergile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune jättis tähtaegselt andmata laboratoorse vereproovi (CDT näidu tuvastamiseks) ning rikkus registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
23. Viru Maakohtu 05.
24. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati Risto Raudbergile Viru Maakohtu 02.10.
25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7052 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 1 kuu vangistust, täitmisele. 3.
26. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Risto Raudberg käis kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel viimati 29.03.2021 ning 07.09.2021 kohtuistungil teatas kriminaalhooldaja, et hooldusalune käis 15.07.2021 registreerimisel, kuid peale seda ei ole ta hooldusalust rohkem näinud. Ka 16.09.2021 kohtuistungil teatas kriminaalhooldaja, et Risto Raudberg pidi registreerimisele ilmuma 15.09.2021, kuid kohale ta ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise põhjustest. Lisaks tuvastas maakohus, et Risto Raudberg pidi minema 17.04.2021 andma laboratoorset vereproovi, kuid kuna ta viibis välismaal, lubas minna seda tegema 30.04.
27. Isik lubatud kuupäeval seda tegema ei läinud. Seega on Risto Raudberg rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustusi, sealhulgas viibinud kriminaalhooldusametniku nõusolekuta välismaal. Kriminaalhooldaja esitas 10.08.2021 täiendavad dokumendid, et Risto Raudberg on 29.07.2021 ületanud piiri ning on 27.09.2021 kell 04.19 Tallinnas olnud tugevas narkojoobes. 3.
28. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et hooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega kohaldatud registreerimiskohustust ja endale võetud kohustust käia teatud aja tagant 2 laboratoorset vereanalüüsi andmas ning isik on seda ka tunnistanud. Risto Raudberg oli kõigil kordadel teadlik kohtuistungite toimumise aegadest, kuid ühelegi istungile pole saanud ilmuda, kuna on olnud haige. Kuigi Risto Raudberg esitas haigestumiste kohta kohtule väljavõtte haiguslehtedest, tekkis maakohtul kahtlus selles, kas Risto Raudberg ka reaalselt haige oli, kuivõrd ühtegi töövõimetuslehte ta tööandjale kinnitamiseks ei saatnud. Ka 06.09.2021 seisuga on varasemad, s.o 19.05.2021-16.06.2021 ja 29.06.2021-07.07.2021, töövõimetuslehed tööandjale kinnitamiseks edastamata. Lisaks nähtus maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et Risto Raudberg käis kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel viimati 15.07.2021 ning viimasel kohtuistungil teatas kriminaalhooldaja, et olenemata asjaolust, et hooldusalune enda sõnul end kodus ravib, ei ole kahel korral kodukülastusel kriminaalhooldusametnikele keegi ust avanud. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et Risto Raudberg hoidub teadlikult ja tahtlikult kõrvale talle kohtuotsusega pandud kohustuste täimisest ning kohtuistungile ilmumisest. 3.
29. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et soovib karistust vabaduses kanda ning lubas edaspidi kontrollnõudeid ja kohustusi täita, on maakohtu hinnangul isiku lubadused paljasõnalised. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et isiku käitumine näitab seda, et ta ei ole motiveeritud karistust kandma vabaduses. Risto Raudberg rikkus KarS §- 75 ettenähtud nõudeid, registreerimiskohustust ja viibis ilma kriminaalhooldusametniku nõusolekuta välismaal, lisaks rikkus endale võetud lisakohustust anda vereanalüüs teatud aja tagant. Ka varasemalt on isik rikkunud registreerimiskohustust ja lisakohustust, mistõttu pikendati Viru Maakohtu 24.03.
30. a määrusega Risto Raudbergile kohtuotsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 02.05.
31. Eelmisel korral pikendas kohus kriminaalhooldaja taotlusel Risto Raudbergi käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra põhjendusel, et hooldusalune saaks võimaluse näidata oma motiveeritust läbida katseaeg probleemideta, samuti selleks, et isik saaks näidata, et suudab edaspidi kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Käesolevast erakorralisest ettekandest aga nähtub, et isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Määruskaebus
32. Viru Maakohtu 05.10.
33. a määruse peale esitas määruskaebuse Risto Raudberg, kes palub asendada karistus Lootuse Küla sõltuvusraviprogrammiga või Jämejala sõltuvusravi kinnise programmiga. 4.
34. Risto Raudberg leiab, et kohus on hinnanud asjaolusid valesti, ta ei ole tahtlikult kohtupidamisest eemale hoidunud, kuna oli pidevas vestluses kohtunik Kristel Vedroga. Samuti oli ta haige eelnevatel kohtuistungiaegadel, mille kohta on esitanud arstitõendid. Vale on väita, et arstitõendid on kaheldava väärtusega, kuna ta ei saanudki neid tööandjale esitada, vaid pidi esitama kohtusse, oli kaotanud töö selleks ajaks. Ei saanud minna vereproovi 30.04.2021 andma, kuna 29.04.2021 saabus Rootsi Kuningriigist ning pandi karantiini. Uus registreerimise aeg oli 10.05.2021, kui temal oli pilet tagasi Rootsi 09.05.2021, millest teavitas ka kriminaalhooldajat. Seejärel teda Rootsi enam ei lubatud ja ta kaotas töökoha. Uus aeg oli 17.05.
35. Vahepeal oli haige, millest olid tingitud registreerimisele ja kohtusse mitteilmumised, tõendid esitas kohtule. 2 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramine on liiga karm. Ta vajab sõltuvusravi, mitte vanglat. 4.
36. 27.07.2021 tarvitas alkoholi ja narkootikume, milleni viis töökoha kaotus, rahaprobleemid, stress ja masendus. 29.07.2021 ületas riigipiiri ja läks Soome tööle, kuna Eestis tema jaoks tööd ei ole ja töö hoiab eemale sõltuvusainete tarvitamisest. Kui kuulis septembri lõpus, et on tagaotsitavaks kuulutatud, võttis kohe ühendust kohtunik Kristel Vedroga. Ka ei saadetud talle 3 16.09.2021 istungile kutset. Seejärel leppis uueks registreerimisajaks 05.10.2021 ning tuli 01.10.2021 Eestisse, mille järel ta vahistati. Ta töötas välismaal juba enne kuriteo toimepanemist. Samuti see, kui kriminaalhooldaja kord lubab ja siis mitte, ei tekita kindlustunnet. Vereproovide andmine oli võetud lisakohustusena ning ta tõenditega põhjendas, miks ta ei saanud seda teha. Kriminaalhooldaja pani tema veel raskemasse olukorda nii majanduslikult kui ka eluliselt, mis soodustab tal pöördumist kriminaalsesse ellu.
37. Ringkonnakohus võttis 22.10.
38. a määrusega määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele aega kuni 02.11.2021 seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 5.
39. Risto Raudbergi õde Kairi Raudberg edastas Risto Raudbergi palvel 02.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule e-kirjavahetuse Risto Raudbergi ja kohtunik Kristel Vedro vahel ning e-kirja (lisatud ka e-kiri kriminaalhooldusosakonda), milles esitab enda seisukohad.
40. Tartu Ringkonnakohus andis 26.10.
41. a määrusega Risto Raudbergile riigi õigusabi.
42. Risto Raudbergi kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello esitas 02.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu 05.10.
43. a määruse peale. Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus Risto Raudbergile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta ning kohaldada KarS § 75 lg 2 p 9 alusel elektroonilist valvet. 7.
44. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on vajalik karistuse reaalne ärakandmine ning jätnud piisaval määral arvestamata kaebuse esitaja põhjendused. Karistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas – Risto Raudberg ei kujuta ohtu ühiskonnale ega ole katseaja jooksul toime pannud uut tahtlikku kuritegu. Rikkumistele isik vastu ei vaidle, küll oli tal olemas mõjuv põhjus mitteilmumiseks kriminaalhooldusesse, mis on kajastatud Risto Raudbergi määruskaebuses piisava põhjalikkusega. Ta ei olnud kättesaamatu. 7.
45. Karistuse kandmine vangistuses ei täidaks kaebuse esitaja puhul eripreventiivseid eesmärke, mis on karistuse puhul olulisim kriteerium. Karistus peab mõjutama isikut nii, et viimane ei paneks edaspidi toime kuritegusid. Risto Raudberg kahetseb teo toimepanemist ega ole katseaja vältel ühtegi kuritegu toime pannud. Risto Raudberg on oma tegudest aru saanud ja on otsustanud teha oma elus olulised muutused, et hakata elama seaduskuulekat elu. Ta on aru saanud ühiskonnas kehtivate normide järgimise olulisusest ning saab aru, et vastupidine ei ole ühiskonnas tolereeritav. Tegemist peaks olema viimase abinõuga. Risto Raudberg ei ole tahtlikult kõrvale hoidunud ei kohtust ega kohtumisest kriminaalhooldajaga, ta on esitanud tõendid, miks ta ei saa tulla. Kui isik panna karistust kandma vanglasse, siis ei saa ta teenida elatist, millega ta on tegelenud seni katseaja jooksul pidevalt. Seetõttu on oluline võimaldada isikule töö tegemine, mida ta soovib ja teeb, ning kohaldada muid meetmeid, mida seadus ette näeb. 7.
46. Kaitsja leiab, et kohus saab kohaldada KarS §-s 75 lg 2 p 9 toodud elektroonilist valvet, mis annakas isikule võimaluse teha tööd ja elada edasi seaduskuulekat elu ning kanda vabaduses enda karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
47. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Risto Raudbergile Viru Maakohtu 02.10.
48. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas. 4
49. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Risto Raudbergi õe Kairi Raudbergi seisukohad jäävad tähelepanuta, kuna tegemist ei ole menetlusosalisega. Küll aga arvestab kohus tema poolt süüdlase palvel esitatud tõenditega.
50. Erakorralisest ettekandest on näha, et Risto Raudbergile heidetakse ette seda, et tema ei ilmunud 10.05.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja ei andnud laboratoorset vereproovi hiljemalt 30.04.
51. Erakorralise ettekande menetlemise ajal tuvastas politsei 27.07.2021 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumise ning 29.07.2021 lahkus Risto Raudberg Eesti Vabariigist. Pärast 15.07.2021 kohtumist kriminaalhooldusosakonnas ta rohkem, s.o 10.08.2021, 17.08.2021, 15.09.2021, registreerimisele ei ilmunud, kuigi pidi kord kuus seda tegema. 10.
52. ja 17.08.2021 teostati kodukülastused, kuid isik ei vastanud ei koputamisele ega ka telefonile. Ka ei käinud ta tegemas laboratoorseid vereanalüüse.
53. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevalt ei ole vaidlust selles, et Risto Raudberg tarvitas katseajal narkootilisi aineid – seda tunnistas ta ise ning selle kohta on teabe esitanud politsei. Ka puudub vaidlus selles, et ta lahkus 29.07.2021 ilma kriminaalhooldusametniku nõusolekuta Eesti Vabariigist. Ringkonnakohus leiab, et stress ja töökoha kaotus ei vabanda narkootilise ainete tarvitamist. Ka ei ole mõjuvaks põhjuseks riigist lahkumiseks narkootilistest ainetest ja sõpradest hoidumine ega töökoha puudumine Eesti Vabariigis. Nimelt tuleb katseajal käitumiskontrolli nõuetele allutatud süüdimõistetul järgida kõiki nõudeid korrektselt ning arvestada sellega, et kohtu poolt määratud kohustuste täitmine on esmaseks eelduseks kanda karistust vabaduses. Risto Raudberg ei oleks tohtinud Eesti Vabariigist lahkuda ilma kriminaalhooldaja loata. Alusetu on süüdistada töökoha kaotuses kriminaalhooldust: Risto Raudberg ei osanud hinnata talle kriminaalhooldaja poolt varem antud võimalust töötada väljaspool Eestit, vaid asus krminaalhoolduse nõudeid rikkuma. Seega tõi tema enda käitumine kaasa olukorra, mille tõttu ta kaotas töö. Kuna objektiivsed takistused kontrollnõude järgimata jätmiseks puudusid, rikkus Risto Raudberg KarS § 75 lg 2 p-s 21 ja § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kontrollnõuet ja kohustust.
54. Risto Raudberg võttis endale KarS § 75 lg 4 alusel kohustuse käia laboratoorseid vereanalüüse andmas alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ning seda mitte tihedamalt kui kord kuus, aga mitte harvemini kui kord kahe kuu jooksul. Kuivõrd Risto Raudberg käis 17.02.2021 vereproovi andmas, tuli tal hiljemalt 17.04.2021 minna uuesti vereproovi tegema. Kriminaalhooldajaga kokkuleppel lükati see edasi kuni 30.04.2021, kuna Risto Raudberg viibis Rootsis. Risto Raudbergi sõnul ei saanud ta vereanalüüsi andma minna, kuna pandi isolatsiooni – kriminaalhooldajale esitas tõendina sõnumite väljavõtte selle kohta, et on broneerinud koroonatestimise aja ning proovi tulemus oli negatiivne. Risto Raudbergi sõnul ei olnud temal pärast raha, et vereproovi minna tegema. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjaolu, et Risto Raudberg võttis vabatahtlikult kohustuse anda laboratoorseid vereanalüüse, ei tähenda, et ta ei peaks seda kohustust täitma korrektselt. Ka KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustusi tuleb kriminaalhooldusalusel täita samaväärselt teistega. Ringkonnakohus on seisukohal, et Risto Raudbergil puudusid mõjuvad põhjused kohustuse täitmata jätmiseks. Kohustuse võtmisel oli ta teadlik, et vereproovi andmise eest tuleb maksta. Kui Risto Raudbergil ei olnud võimalik isolatsiooni tõttu vereproovi andma minna, mille kohus loeb mõjuvaks põhjuseks, oleks tulnud tal seda teha esimesel võimalusel. Seda ta aga teinud, mistõttu on rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust.
55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Risto Raudberg on rikkunud registreerimiskohustust. Esmalt jättis Risto Raudberg 10.05.2021 kriminaalhooldusosakonda 5 ilmumata, kuna pidi sõitma sel päeval Rootsi tööle. Uueks ajaks lepiti kokku 21.05.2021, mil ta ei saanud ilmuda haiguse tõttu. Seejärel käis ta registreerimas
56. a juunikuus ja 15.07.
57. Järgnevatel registreerimisaegadel, s.o 10.08., 17.
58. ja 15.09.2021, Risto Raudberg kohale ei ilmunud. Risto Raudberg on selgitanud, et oli haige ning seetõttu ei saanud kriminaalhooldusosakonda minna. Kohtutoimikus on tõend selle kohta, et Risto Raudberg on haiguslehel alates 15.05.2021 (kd 3, tl 6) ning portaali www.eesti.ee Risto Raudbergi töövõimetuslehtede väljavõtted (kd 3, tl 28, 60), milliste andmetel viibis ta haiguslehel 19.
59. – 16.06.2021, 29.
60. – 07.07.2021, 09.
61. – 30.08.
63. Ülaltoodud andmete põhjal on võimalik tuvastada, et Risto Raudberg rikkus registreerimiskohustust 10.
64. ja 15.09.2021, kuivõrd ülejäänud kuupäevadel viibis ta haiguslehel. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et www.eesti.ee portaalis saavad olla vaid haiguslehed, mis on avatud ja suletud terviseteenuse osutaja poolt, seega ei ole võimalik kahelda nende usaldusväärsuses ilma, et sellele viitaks otseselt mõni muu tõend. Praegu see nii ei ole ning 10.
65. ja 17.08.2021 rikkumiste osas on Risto Raudbergil olemas mõjuv põhjus. Seega rikkus Risto Raudberg KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust vähemalt kahel korral.
66. Eeltoodu aga ei tähenda, et maakohtu määrus kuuluks tühistamisele. Risto Raudberg on katseaja jooksul näidanud, et ta suhtub ükskõikselt karistuse kandmisega kaasnevatesse nõuetesse. Nii on ta jätnud ilmumata registreerimisele, tarvitanud narkootilisi aineid, lahkunud Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta ning rikkunud kohustust anda laboratoorseid vereanalüüse. Arvestades seda, et tegemist on mitme kuu jooksul erinevate rikkumistega ning kriminaalhoolduse läbiviimise takistuseks ei olnud ainuüksi Risto Raudbergi korduv haiguslehel viibimine, võib öelda, et selle aja jooksul on kriminaalhooldus kulgenud probleemselt. Risto Raudberg on kriminaalhooldusametnikule 28.09.2021 kirjas (kd 3, tl 84) selgitanud, et lisaks haigusele hoidis ta eemale ka seetõttu, et kartis kinni minna. Ta leidis, et probleemid algasid kevadel kui kaotas töökoha ning lisaks on narkootiliste ainete tarvitamise probleem ja sõbrad, mida kinnitas ka 05.10.2021 kohtuistungil.
67. Erakorralise ettekande arutamiseks toimus maakohtus viis istungit – 29.06., 10.08., 30.08., 07.
68. ja 16.09.2021 –, millistest kahele viimasele Risto Raudbergile kutset ei saadetud, kuivõrd maakohus kohaldas sundtoomist. Ringkonnakohus möönab, et esimese kolme kohtuistungi ajal viibis Risto Raudberg haiguslehel. Samas oli Risto Raudberg teadlik, et kohtus on tema suhtes arutusel karistuse täitmisele pööramine, alates 31.08.2021 ei viibinud ta ka haiguslehel ning oli teadlik kohustusest olla kriminaalhooldajale kättesaadav, kuid vaatamata sellele ta ei tulnud pärast terveks saamist tagasi Eesti Vabariiki ega tundnud kriminaalhoolduse vastu vähimatki huvi. Risto Raudbergi hoolimatust katseajaga kaasenevate kohustuste täitmise vastu näitab seegi, et ühendust nii kohtu kui kriminaalhooldusametnikuga võttis ta alles siis, kui sai teada, et on tagaotsitavaks kuulutatud. Sealjuures oli tal täitmata nii registreerimiskohustus kui ka kohustus anda laboratoorseid vereproove. Vastupidi, ka 15.09.2021 kohtumisele ta taaskord ei ilmunud, mõjuvate põhjuste kohta tõendeid esitanud ei ole.
69. Ringkonnakohus on seisukohal, et Risto Raudbergi suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine. Ta ei ole suutnud täita neid nõudeid, mis vangistuse tingimisi kandmisega seni kaasnesid, mistõttu ei ole alust arvata, et ta tahab ja suudab järgida muid kohustusi. Seda enam, et ta ei olnud suuteline isegi vabatahtlikult võetud kohustust täitma. Risto Raudbergi taotlus vangistuse asendamiseks raviga ei ole võimalik, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. Elektrooniline valve võiks tagada süüdlase viibimise enda 6 elukohas, kuid arvestades Risto Raudbergi isikut on tõenäoline, et rikkumised jätkuvad ning see ei ole piisav nende ärahoidmiseks. Katseaega on korra juba pikendatud, kuid ka see ei motiveerinud teda oma käitumist muutma: Risto Raudbergil on vabandusi rohkem kui soovi käitmiskontrollile alluda. Seetõttu on maakohus igati põhjendatult pööranud Risto Raudbergile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.
70. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 05.10.
71. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
72. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks maakohtu määruse, Risto Raudbergi määruskaebuse ja materjalidega tutvumiseks 120 minutit ning kaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 194,40 eurot, sh käibemaks 32,40 eurot. 19.
73. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Risto Raudbergilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 7 Aarne Sarjas