Obsah (10)

§ 378§ 383§ 132§ 657§ 659§ 377§ 173§ 666§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3355 Tsiviilasi L.K. hagi Ü.K. vastu ühisvara jagam

) § 378 lg 1 p 2 alusel XXX OÜ ja osaühingu XXX osade arestimiseks ning käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks äriregistris. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja käitunud menetluse kestel hageja suhtes pahauskselt. Kostja asus ühisvara väärtust vähendama

1. a märtsikuus. Kui hagi esitamise aja seisuga kuulus poolte ühisvarasse OÜ XXX 100% osalus, siis kostjapoolse osadega manipuleerimise tulemusel kuulub tänaseks poolte ühisvarasse ettevõtte 100% osaluse asemel vaid 7,5% osalus. Kuigi OÜ XXX 100% osa kuulus tehingute tegemise ajal poolte ühisvarasse, ei teavitanud kostja menetluses hagejat ega kohut, et kostja on ühisvara koosseisu menetluse kestel muutnud. Hagejale teadaolevalt pani kostja
2. a kevadel müüki poolte ühisvarasse kuuluva ettevõtte XXX OÜ. Ettevõtte müügikuulutus on jätkuvalt aktiivne. Kostja ei ole XXX OÜ müügiplaanist hagejat teavitanud ega küsinud ettevõtte võõrandamiseks hageja nõusolekut. Hageja hinnangul on vajalik hagi tagada, kuna tagamata jätmine muudab kohtuotsuse täitmise võimatuks. Poolte ühisvarasse kuulub osalus XXX OÜ-s ja osaühingus XXX. Hagejal on kostja senist tegevust hinnates alust arvata, et hagi tagamata jätmisel muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks, sest kostja võõrandab ühisvarasse kuuluvad ettevõtted. Ettevõtete osade arestimine tagab, et kostja ei võõrandaks ettevõtteid hageja nõusolekuta menetluse kestel. Ettevõtete võõrandamist ei ole võimalik takistada muul viisil kui käsutuskeelu seadmisega. Hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat põhjendamatult, kuna kostja ei tohi perekonnaseaduse (PKS) § 28 lgst 1 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt teha hageja nõusolekuta ühisvarasse kuuluvate ettevõtetega tehinguid. Hageja leidis, et ühisvara jagamise nõue ei ole rahaline nõue. Seega ei pea hagi tagamise avalduselt tagatist tasuma. Hageja taotles, et kohus saadaks määruse registripidajale täitmiseks. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. septembri
5. a määrusega hagi tagamise avalduse ja arestis kostjale kuuluva XXX OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ja osaühingu XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot hageja kasuks ning kandis käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks keelumärked äriregistrisse. Maakohus saatis määruse registripidajale täitmiseks. Hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja hagi tagamise vajalikkust. Hageja esitatud põhistatud asjaolude alusel on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest kostja võõrandab ühisvarasse kuuluvad ettevõtted. Kostja iga tegevus näitab välja soovimatust hüvitada ettevõtete väärtus hagejale. Taotletav hagi tagamise abinõu on kohane ja kostjat mitte liigselt koormav, sest hagi tagamine taotletud viisil ei piira ettevõtete XXX OÜ ning osaühingu XXX igapäevast majandustegevust ja oma vahendite eesmärgipärast kasutamist ning käsutuskeeld hoiab ära olukorra, kus kostjal 2 on võimalik ühisvarasse kuuluv ettevõte seadusvastaselt võõrandada ning soovi korral kasutada ettevõtte müügist saadud tulu vaid enda huvides. Vastavalt

§ 378

lg 1 p-le 2 on põhjendatud hagi tagamise abinõuna arestida kostjale kuuluva XXX OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ja osaühingu XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot hageja kasuks ning kanda käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks keelumärked äriregistrisse.

§ 383

lg 12 kohaselt kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Kohus nõustus hageja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole ühisvara jagamise nõue rahaline nõue, st nõude sisu on mittevaraline.

§ 132lg 4 p 5 loeb ühisvara jagamise nõude mittevaraliseks ka hagihinna tähenduses.

Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud jätta tagatis hagejalt nõudmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus tagatise nõudmata jätmise osas ja määrata hagejale tähtaeg hagi tagamise tagatise tasumiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud ebaõigeid faktiväiteid seoses XXX OÜ osa müüki panemisega. XXX OÜ osaluse müüki paneku otsus langetati juba aprillis
2. a. Kostja oli XXX OÜ osaluse müüki paneku hagejaga kooskõlastanud. Seega on kohus lähtunud määruse tegemisel tõele mittevastavatest faktiväidetest, mistõttu tagas kohus ebaõigesti hagi. Hagi tagamise eeldused on täitmata. Hageja ei ole põhistanud, et hagi tagamata jätmisega kaasneks hagejale mistahes reaalne ja objektiivne oht, et hilisem kohtuotsuse täitmine on võimatu. Kui XXX OÜ osa müüakse, siis selle eest saab vastu raha. Nimetatud raha on samamoodi ühisvara. Alternatiivselt tuleb maakohtu määrus tühistada tagatise nõudmata jätmise osas. Kohtupraktikas ja erialakirjanduses on kinnistamist leidnud põhimõte, et

§ 383

lg 11 on imperatiivne säte, s.o kui kohtule esitatakse rahaline nõue ja avaldus selle tagamiseks, siis peab kohus nõudma hagejalt ka hagi tagamise tagatist. Kohtul siinkohal diskretsiooniõigus puudub. Hageja nõuab hagis ühisvara jagamist, sh selliselt, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise (väidetavalt enamsaadava ühisvara eest). Seega oma sisult on tegemist varalise nõudega. Isegi kui lugeda, et ühisvara jagamise nõue on mittevaraline, siis sellest hoolimata ei välista

§ 383

lg 1 tagatise nõudmise.

§ 383lg 11 sätte järgi tuleb tagatist maksta vähemalt 5% nõudesummalt.

Tagatis tuleb kostjale arusaadavalt arvutada XXX OÜ ja XXX OÜ bilansilise väärtuse pealt. 4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja ei ole mitte kunagi kooskõlastanud hagejaga XXX OÜ osa müümist. Hageja hinnangul on hagi tagamise eeldused täidetud. Hageja on selgitanud, et hagi tagamise eesmärgiks on säilitada ühisvaras oleva vara koosseis. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada ühisvara koosseis muutumatuna ning takistada kostjal ühisvarasse kuuluvate ettevõtetega tehingute tegemine ilma hageja nõusolekuta. 3 Hageja on esitanud abielu lahutamise ning ühisvara jagamise nõude. Mõlemaid nõudeid loetakse

§ 132lg 4 p 5 tähenduses mittevaraliseks.

Maakohus on õigesti jätnud tagatise nõudmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (

§ 657

g 1 p 21 ja

§ 659

). 6.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine vararegistrisse. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 6.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on

§ 377lg 1 järgi täidetud.

Hageja taotluses nimetatud asjaolud võimaldavad järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada antud asjas tehtava hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks. Kuna hageja ja kostja vaidlevad ühisvarasse kuuluva vara väärtuse ja ühisvara jagamise viisi üle, siis on hageja taotlusel hagi tagamine äriühingu osade arestimise ja käsutamise keelamise näol põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib asuda vähendama ühisvarasse kuuluva vara koosseisu ja väärtust. Hageja väitel on ühisvarasse kuuluv ettevõte XXX OÜ osalus müügis ning hagejal on kahtlus, et kostja võib ettevõtte müüa ilma tema nõusolekuta, mis muudab ühisvarasse kuuluva vara koosseisu. 6.2. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on õigustatud ka

§ 377

lg 2 alusel, mille kohaselt võib kohus mittevaralise nõudega hagi tagamisel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, mh omavoli vältimiseks. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et XXX OÜ ja osaühingu XXX osad kuuluvad poolte ühisvarasse. PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, mis tähendab seda, et abikaasad võivad ühisvaraga seotud tehinguid teha ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Järelikult saab kostja võõrandada ühisvarasse kuuluvaid esemeid üksnes hageja nõusolekul. Hageja on välja toonud ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja plaanib võõrandada ühisvarasse kuuluva XXX OÜ osaluse. Kuigi kostja on väitnud, et tal oli hageja nõusolek osa müüki panekuks, saab isegi kostja väidete õigsust eeldades järeldada sellest üksnes hageja nõusolekut osale ostja leidmise protsessi alustamiseks, mitte konkreetse osa võõrandamistehingu sõlmimiseks. Seega on põhistatud, et esineb oht, et kostja võõrandaks omavoliliselt ja seadusevastaselt ühisvarasse kuuluva äriühingu osaluse. Hagi tagamine selle ohu tõkestamiseks on põhjendatud. Kuigi kostja eitab plaane võõrandada osaühingu XXX osa, on ringkonnakohtu hinnangul ka selle arestimine põhjendatud. Olukorras, kus kostjal on plaan võõrandada omavoliliselt üks ühisvarasse kuuluv ese, on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et esineb oht ka teise äriühingu osa võõrandamiseks. Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud ei saa kostjat ka ebaproportsionaalselt kahjustada, kuna tal ei ole nagunii seadusest tulenevalt õigust ühisvarasse kuuluvaid osaühingu osasid üksi 4 käsutada.Äriühingute osade arestimine ja käsutamise keelamine takistab kostjal üksnes osade võõrandamist, kuid takistatud ei ole äriühingute igapäevase majandustegevuse jätkumine. 6.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud diskretsiooni piire jättes hagejalt tagatise nõudmata.

§ 383

lg 1 järgi on tagatise nõudmine kohtu diskretsiooniotsus ning hagi tagamise määrusest peab nähtuma vastav kohtu otsustus. Üldjuhul peab kohus muu kui rahalise nõude tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel hindama ja määruses põhjendama, kas esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Juhul, kui hagi taganud kohus ei ole põhjendamiskohustust täitnud, saab hagi tagamisele esitatud määruskaebust lahendav kõrgema astme kohus selle rikkumise kõrvaldada ja vastavad põhjendused esitada. Maakohus on vaidlustatud määruses hagejalt tagatise nõudmata jätmist küll põhjendanud, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb selles osas täiendada. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle nõude puhul tegemist rahalise nõudega hagiga

§ 383lg 11 mõttes, mille tagamisel on kohustuslik nõuda tagatist.

Ringkonnakohus märgib, et nii maakohus kui ka kostja on ekslikult samastanud rahalise nõude ja varalise nõude mõisted. Hageja nõue on suunatud olemasoleva ühisvara jagamisele, mitte kostjalt mingi rahasumma väljamõistmisele. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja soovib kostjalt saada hüvitist jagamise tulemusena enamsaadud ühisvara eest. Hageja nõude sisuks on sellele vaatamata olemasoleva vara jagamine. Arvestada tuleb ka seda, et kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik ühisvara jagada selliselt, et kostjale pannakse vastu tema tahtmist enamsaadud ühisvara eest hüvitise tasumise kohustus, mis näitab, et tegemist ei ole tavapärase rahalise nõudega. Kuivõrd hageja ei ole esitanud rahalist nõuet, ei ole käesoleval juhul tagatise nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel kohustuslik, kuid kohus võib

§ 383lg 1 alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud tagatise nõudmine. Kohus võib hagi tagamise teha sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (

§ 383lg 1).

Seega on tagatise andmise eesmärgiks lihtsustada kostja võimalike hagi tagamisest tingitud kahju hüvitamise nõuete rahuldamist. Tagatise nõudmise aluseks saab seega olla see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine ettenähtav või tõenäoline. Ringkonnakohus märkis eespool, et kostjal on perekonnaseadusest tulenevalt keelatud teha ühisvaraga seotud tehinguid ilma abikaasa nõusolekuta, sh ühisvarasse kuuluvate osade võõrandamine. Kuna kohaldatud hagi tagamise abinõu kindlustab vastava kohustuse täitmise ning kostjal ei ole ka ilma hagi tagamiseta õigust üksi ühisvarasse kuuluvaid esemeid võõrandada, siis ei ole hagi tagamise abinõude rakendamisel kahju tekkimine kostjale ettenähtav ega tõenäoline. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti jätnud hagejalt tagatise nõudmata. 7. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja sisulises lahendis. 8. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

9.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata 5 üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuigi praegusel juhul on tagatava hagi hind alla 100 000 euro, on jagatava ühisvara väärtus hagiavalduse kohaselt sellest oluliselt suurem (hagi kohaselt on ainuüksi vaidlustatud määruse alusel arestitud osade väärtus kokku 350 000 eurot), mistõttu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt nt Riigikohtu 7. detsembri 2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-182982, p 17). /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 6