Obsah (6)

§ 178§ 150§ 663§ 651§ 175§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20387 Kohtuasi Tallinn, Pae

) § 178 lg 4 riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamine ei ole menetluskulude hüvitamine

§ 178lg 4 tähenduses.

Riigilõivu tagastamist reguleerib

§ 150

.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral määruskaebuse esitajale riigilõiv, kui seda ei 3 2-19-20387 jäeta mõne teise menetlusosalise kanda. Seega on puudutatud isikul õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes osas, milles maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas esitatud juriidiliste konsultatsioonide ajakulu ning majadamiskulude arvutuste analüüsi ajakulu ei kuulu põhjendatud ja vajalike menetluskuludena hüvitamisele. Puudutatud isiku määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning ringkonnakohus rahuldab selle osaliselt ning tühistab vastavas osas maakohtu määruse. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
5. Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuse väidetega ning leiab, et maakohtu määrus on puudutatud isiku ja tema esindaja nõupidamiste arvestamata jätmise ning majandamiskulude arvutuste analüüs ajakulu arvestamata jätmise osas põhjendamatu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kollegiumi hinnangul on juriidiliste konsultatsioonide ajakulu siiski 2 tunni ulatuses ülepaisutatud. Praeguse asja sisu ja mahtu arvestades peab kolleegium puudutatud isiku ja tema esindaja juriidilisete konsultatsioonide ajakulu põhjendatuks 2 tunni (kaks ühetunnilist nõupidamist) ulatuses 4 tunni asemel. Kuna praeguses asjas vaieldi korteriühistu majandamiskulude ning nende hüvitamise kohustuse üle, siis on mõistetav, et puudutatud isiku lepinguline esindaja pidi esindamiseks ja oma seisukohtade kujundamiseks vaidlusaluste majandamiskulude kujunemist analüüsima. Seega on majandamiskulude arvutuste analüüsi ajakulu 2 tunni ulatuses ehk tervikuna põhjendatud ning tuleb meneltuskuluna hüvitada.
8. Kokkuvõttes tuleb avaldajalt välja mõista täiendavad menetluskulud kokku 4 tunni (2 tundi nõupidamist ja 2 tundi majandamiskulude arvutamise analüüs) ulatuses ning seega mõista avaldajalt täiendavalt välja 400 eurot (4 tundi x 100 eurot). 4 2-19-20387
9. Vastuseks määruskaebuse taotlusele tagastada puudutatud isikule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna puudutatud isiku hinnangul ei piira

§ 178

lg 4 riigilõivu tagastamist ning riigilõivu tagastamine ei ole menetluskulude hüvitamine, märgib kolleegium järgmist.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluna menetluskulude alaliik ning seega laieneb ka sellele

§ 178lg 4.

Seda seisukohta on kinnitatud ka õiguskirjanduses (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 150 lg 1 p 5 kommentaarid, lk 732–733, p 3.2.5.1.). Kuna tegemist on menetluskuluga, siis ei kuulu ka riigilõiv menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tagastamisele ning puudutatud isiku sellekohane taotlus tuleb rahuldamata jätta. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 5