Obsah (4)

§ 449§ 657§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-18256 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 449lg 3 jätab kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu.

Sellest tulenevalt ei käsitlenud kohus teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid. 3 Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas 19.12.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada Pärnu Maakohut menetlusega sisuliselt jätkama.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt selgus kahju hüvitamiseks kohustatud isik alles 08.01.2019 Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-18-
3. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata kostja 23.08.2018 kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 08.08.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
4. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ning et liiklusõnnetuse toimumise ajal 20.02.2018 täitis kostja tööülesandeid. Hageja nõuab kostjalt liiklusõnnetusega hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Kuna poolte vahel oli tööleping ja kostja täitis liiklusõnnetuse toimumise ajal tööülesandeid, siis kohaldub kahju hüvitamise nõudele muuhulgas TLS §
2. Nimetatud paragrahvi lõige 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
3. Maakohus tuvastas, et hageja sai liiklusõnnetusest teada samal päeval ehk 20.02.
4. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik selgus alles 08.01.2019, kui Harju Maakohus jättis rahuldamata kostja kaebuse väärteoasjas. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Hageja ei ole sisuliselt põhjendanud oma seisukohta, et ta sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada alles Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse tegemisest väärteoasjas. Hageja ei ole selgitanud, miks oli kuni 08.01.2019 kahju põhjustanud isik tema jaoks teadmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud käesolevas asjas asjaolusid, mis annaksid alust väita, et kahju tekitaja isik selgus hageja jaoks alles 08.01.
5. Kuna liiklusõnnetuse põhjustas kostja ja hageja sai liiklusõnnetusest teada 20.02.2018, siis sai hageja samal päeval teada nii kahju tekkimisest kui ka kahju tekitanud isikust. 4
6. Hageja on hagis nõudnud ka 20.02.2018 seisuga tulevikus tekkivat kahju. Riigikohus on 22.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-53081 (p 19) selgitanud, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (Riigikohtu
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 12). Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (Riigikohtu
9. märtsi
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 10). Hageja on leidnud, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik selgus alles 08.01.2019, kuid ei ole väitnud, et käesoleval juhul ei saa lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. Samuti ei ole hageja esile toonud, et esinesid erandlikud asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Seega tuleb käesoleval juhul hageja nõude aegumist arvestada alates 21.02.2018, mistõttu kahju hüvitamise nõue aegus 21.02.
11. Hagiavaldus on kohtule esitatud aga alles 21.11.2019, mistõttu on hagi aegunud.
12. Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5