← Eesti

2-21-7542/71

Obsah (11)§ 179§ 230§ 459§ 164§ 138§ 144§ 175§ 218§ 34§ 143§ 148

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-21-7542 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.november 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi C. E. G.i hagi T. I. G.i

§ 179lg-d 5, 6 , 9) 9.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

  1. Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
  2. Hageja C. E. G. esitas 11.05.2021 oma esindajate kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse T. I. G. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Hageja vanemate abielu sõlmiti 24.05.2019 (lisa 1 – abielu tõend). Poolte vahel kehtib abielu sõlmimisel valitud varalahususe režiim.
  3. Alates 08.09.2020 elavad hageja vanemad lahus. Nad ei suhtle omavahel. Abielusuhted nendel puuduvad.
  4. 11.03.2021 sündinud C. E. G. elab ema juures ja on ema täielikult ülalpidamisel (lisa 2 – sünni tõend). Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Hageja ema järjepidevatele nõudmistele elatise tasumise kohta vastas kostja põhjendamatu keeldumisega. Seetõttu nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt (ajavahemiku 11.04.2021 – 10.05.2021 eest).
  5. Hageja igakuised vajadused on järgmised: Korteri üür (1/2) 75 Kommunaalkulud 50 Toidukulud 150 (laps on kunstlikul söötmisel) Transpordikulud 50 Mähkmed ja salvrätikud 100 Riided, hooldusvahendid 100 Massaaž 20 Hügieenitarbed 20 Ravimid ja vitamiinid 20 Mänguasjad, raamatud, arendamine 20 Kokku: 605 eurot. Hageja palus: 1) Mõista T. I. G.’ilt (isikukod xxx) C. E. G.’i (isikukood xxx) kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 11.05.2021 kuni C. E. G.’i täisealiseks saamiseni (so. kuni 11.03.2039). 2) Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so. iga kuu elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1-ks kuupäevaks K. G.’i pangakontole EExxx või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“. 3) Mõista T. I. G.’ilt (isikukod xxx) C. E. G.’i (isikukood xxx) kasuks välja ajavahemikus 11.04.2021 – 10.05.2021 tekkinud elatise võlg summas 292 eurot. 4) Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses.
  6. Kostja T. I. G. vaidles hagile vastu. Oma 27.05.2021, 30.05.2021, 06, 06.2021, 10.06.2021, 16.06.2021, 27.06.2021, 19.07.202121.07.2021, 28.07.2021, 30.07.2021, 14.08.2021, 07.09.2021, 13.09.2021, 10.10.2021 vastustes ja avaldustes selgitas kostja, et on olnud mõned kuud töötu, ta oli sunnitud advokaadi jaoks ja majalaenu tasumiseks sugulastelt raha laenama. Kostja soovis ühisvaraks olnud maja müüa, kuid hageja seaduslik esindaja ei allkirjastanud müügilepingut. Hageja seadusliku esindaja vaimne seisund on raseduse ajal muutunud ja kostja soovib saada psühholoogi aruannet hageja seadusliku esindaja vaimse olukorra suhtes. Hageja lepinguline esindaja tegeleb väljapressimisega. Hageja seadusliku esindaja tegevuse tõttu jäid kostja ja tema vanemad haigeks. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist töötuna vähemalt 50 euroga kuus ja Lapse ema nõustus sellega. Kostja ei pidanud lapse ülalpidamiseks 50 euort kuus tasuma, sest ta kandis juba 2020 märtsikuus lapse emale üle 8000 eurot. Kokku on K. saanud 8100 eurot, so peaaegu 28 kuu lapsetoetuse. Kostjal oli lapse emaga kokkulepe, et kostja tasub majalaenu ja lapse ema kanda jäävad lapse ülalpidamiskulud. Kostja kahtleb, kas hageja põlvneb temast.
  7. 27.09.2021 toimunud kohtuistungil jäid hageja esindajad hagis toodud seisukohale. Kostja jäi oma vastuse juurde. Maakohus täpsustas hagi eset ja vastas kostja vastustes esitatud küsimustele ja taotlustele. Hageja seaduslik esindaja eitas tema ja kostja vahelist kokkulepet, et kostja tasub eluasemelaenu ja lapse ema kanda jäävad lapse ülalpidamiskulud. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja kandis tema arvele 8000 eurot, et lapse ema saaks tasuda ära oma laenu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  9. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejate isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagi esitati kohtule 10.06.
  11. Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust, kuid väidab, et oma ülalpidamiskohustust täitnud läbi tema ja lapse ema vahelise kokkuleppe, kus kostja tasus maja ostmiseks võetud laenumakseid ja lapse ema pidi last ülal pidama. Samuti väidab kostja, et on käesoleval ajal seoses töötusega maksejõuetu. 7.

§ 230

lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi: Hageja emale kuulub : 1) Sõiduauto Kia Sorento; 2) Ta on saanud perioodil 01.07.2020-30.06.2021 tulu 6577,76 eurot. Kostjale kuulub osa OÜ-s X; Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. Käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020 ja 2021.a 292 eurot lapse kohta). PKS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel Perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus tuvastas kostja varalise seisundi kontrollimisel järgmist: Kostja tegeleb ettevõtlusega- talle kuulub osa OÜ-s X. 25.06.2021 seisuga on kostja 09.12.2020 töötuna arvele võetud ja talle on määratud osaline töövõime perioodiks 18.05.2020-17.05.2025 ning talle on teostatud töövõimetoetuse väljamakseid. Maksu-ja Tolliameti 18.06.2021 vastuse kohaselt on taotlejale ajavahemikul 01.06.2020 – 31.05.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist tehtud väljamakseid 20 085,59 eurot, s.o keskmiselt 1673,80 eurot kuus. Taotlejal on arvelduskontod: 1) AS-is X, mille jääk seisuga 31.05.2021 on 175.45 eurot. 2) AS-s X mille jääk seisuga 16.06.2021 on 731,5 eurot (viimase nelja kuu sissetulek 32 477,99 eurot. s.o keskmiselt 8119,50 eurot kuus). 3) Kolm arvelduskontot AS-s X, mille saldod seisuga 18.06.2021 on 0 eurot; 225,65 eurot (viimase nelja kuu sissetulek 6367.72 eurot, s.o keskmiselt 1591,93 eurot kuus); 452,36 eurot (viimase nelja kuu sissetulek 3183,90 eurot, s.o keskmiselt 796 eurot kuus). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud elatishagi menetlemise ajal erinevatele isikutele suuri väljamakseid: 1) 08.juunil 2021 AS-le X 19607,25 eurot; 2) 08.06.2021 eraisik A. B. 8500 eurot selgitusega „Schuldenrueckzahlung“. Kostja ei suutnud anda mõistlikku selgitust, mis alusel ja miks oli vaja väidetavad võlgnevused AS-X ja eraisikule A. B. 08.06.2021 tagasi maksta, so menetluse ajal on kostja oma kontodelt raha kolmandatele isikutele üle kandnud. Samas tõendab see asjaolu, et elatishagi menetlemise ajal oli kostjal vara elatise tasumiseks. Tõendamist ei leidnud kostja vastuväide, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel oli olemas kokkulepe, mille kohaselt kostja kanda jäi eluasemelaenuga seotud kulud ja selle arvelt pidi hageja seaduslik esindaja last üksi ülal pidama. Elatise väljamõistmisel ei saa maakohus arvestada B. B. G.i ja M. R. P. G.i kirjalikke tunnistusi selle kohta, et märtsis 2020 olid nad koos oma poja T. I. G.i ja K. G.iga, ning poeg kinnitas, et tasub ära K. G.i võla ning K. G. tuli välja ideega, et kasutab raha tulevikus lapse huvides, sest: 1) hageja sündis alles 11.03.2021; 2) nimetatud selgitused ei kinnita kostja väidetavat kokkulepet hageja emaga; 3) tunnistusest järeldub, et kostjal oli soov tasuda lapse ema võlgnevus. 8. Maakohus on seisukohal, et kostja on tegelikult vaatamata oma osalisele töövõimele suuteline tasuma lapsele elatist 232 eurot kuus. Kostja on teadlikult püüdnud oma majanduslikku olukorda halvemana näidata, kandes menetluse ajal oma kontodelt raha üle kolmandatele isikutele. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et osa lapse ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega 60 eurot kuus. 9. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 10.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt

§ 164

lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 11. Kostja esitas kohtule 10.10.2021 tõendi, mille kohaselt on Lillo ja Lõhmus Advokaadibüroo poolt kostjale perioodil 14.10.2020 – 06.10.2021 osutatud õigusabiteenuseid 16,5 tunni ulatuses. Tõendikohaselt on kostjat nõustatud elatise nõudega seoses 2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasjas kostja poolt esitatud dokumentidest, et kostja oleks reaalselt õigusabi saanud või talle osutatud õigusabiteenus oleks olnud põhjendatud ja vajalik. Kostja on menetluses esitanud Google tõlkega tõlgitud vigaseid dokumente ja toonud elatise vaidluses esile asjaolusid ja vastuväiteid, mis ei oma käesolevas vaidluses tähendust (nt kinnisvara jagamine ja lahutus endise abikaasaga, psühhiaatrilise ekspertiisi taotlemine endisele abikaasale jms). Hageja menetluskulud 12.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Vassili Kosteitšuk, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

  1. 27.09.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 480 eurot (4 h), s.o:  180 eurot (1,5 tundi) hagi koostamine;  180 eurot (1,5 tundi) kostja vastuste analüüs ja seisukohtade nende osas koostamine;  120 eurot (1 tund) kohtuistungil esindamine.
  2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
  3. Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
  6. oktoobri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
  8. oktoobri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. 16.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. 17. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, et millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetluse ajalise kestvusega, menetluse keerukusega ja menetlusosalise kohtus esindamisega. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 4 tundi) põhjendatud ja vajalikud. Seega on kohtu hinnangul käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 480 ( 4 x 120) eurot põhjendatud ja vajalik. 18. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot. 19.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tõlkekulud

  1. Kostja on menetluses esitanud 10.06.2021 menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks. Kohus jättis 25.06.2021 määrusega kostja taotluse rahuldamata, kuna kostja sissetulekud ja finantsolukord olid piisavad, et tasuda menetluses tõlkekulude eest.
  2. Vastuseks kostja korduvatele tõlgi tagamise taotlustele tagas kohus 27.09.2021 toimunud kohtuistungile kostjale eesti-saksa-eesti suunal tõlketeenust osutava tõlgi. Tõlketeenust osutas menetluses OÜ Virumaa Näitused. OÜ Virumaa Näitused esitas 28.09.2021 kohtule arve nr 202175 summas 270 eurot, s.o 27.09.2021 suuline tõlge Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, suunal eesti-saksa-eesti kestvusega 2,5 tundi, tunnitasumääraga 88 eurot, kokku 220 eurot ja kirjalik tõlge eesti keelest saksa keelde kestvusega 1 tund, hinnaga 50 eurot tund.
  3. Kohtu koosseisuvälise tõlgi kasutamisel makstakse tõlgile tema ülesannete täitmise eest tunnitasuna vastavalt kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale. Korra § 6 lg 1 kohaselt koosseisuvälisele tõlgile makstakse suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär ja lg 2 kohaselt kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse poolt 19.12.2019 vastu võetud määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine lg 1 kohaselt on alates
  4. jaanuarist
  5. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Eeltoodu alusel ning tõlgi kvalifikatsiooni ja tõlketeenuse keerukust arvestades, leiab kohus, et tõlkekulud summas 270 eurot on vajalikud ja põhjendatud. 23.

§ 34

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlgi kaasamine toimub üldjuhul tõlki vajava menetlusosalise kulul. Nimelt moodustavad tõlgikulud osa asja läbivaatamise kuludest (

§ 143

p 1), mille tavaliselt tasub see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad (

§ 148lg 1).

Tõlkekulud mõistetakse kostjalt välja

§ 179

lg 1 alusel, mille lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 24. Kostjale ei ole käesolevas menetluses menetlusabi antud, seega pidi kostja olema teadmise juures, et kohus tõlketeenuse kulusid käesolevas menetluses riigi kanda ei jäta. Menetlusabi taotluse lahendamisel tehtud kohtupäringute vastuste kohaselt ja menetluses kinnitust leidnud asjaoludel, on kohus seisukohal, et kostja on suuteline tõlkekulusid kandma. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

§ 179alusel kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja tõlkekulud summas 270 eurot.

Kohus määrab, et kostjal tuleb määratud summa tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 25.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu võivad esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Viivitamatu täitmine
  2. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.