← Eesti

1-19-9886/20

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-19-9886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistungid toimusid 04.10.2021 ja 29.11.2021) Kriminaalasja number 1-19-

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Ain Kossi eelvangistus 14.09.2019, s.o 1 päev vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistus oli 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et Ain Kossile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub täitmisele 6 kuud vangistust, millise kandmise algust arvestati alates Ain Kossi saabumisest kinnipidamiskohta. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Ain Koss 3 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

alusel määratud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Ain Kossi käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati 1

(3)Ain Kossi käitumiskontrolli ajal läbima sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Ain Kossi alates koheselt kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Ain Koss katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Ain Kossilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Ain Kossi kriminaalhooldus algas 29.01.2020 ja lõppeb 13.01.2023. Kriminaalhooldusametnik esitas 23.04.2021 kohtule erakorralise ettekande Ain Kossi kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on jätkuv alkoholi tarvitamine, mis takistab kriminaalhoolduse läbiviimist. Ametnik asus seisukohale, et isikule tuleks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 03.05.2021 kohtumäärusega määrati Ain Kossile

§ 74

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 2 alusel katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldusametnik esitas 13.09.2021 uue erakorralise ettekande Ain Kossi kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Ain Koss pärast kohtumääruse tegemist rikkunud kolmel korral registreerimiskohustust, jättes registreerimisele tulemata. Hooldusalune on seda põhjendanud arusaamatuste või sisse magamisega. Ain Koss on kohustatud tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Isik esitas CDT näidud 07.09.2020 (CDT 1,9%); 30.11.2020 (2,4%), 08.04.2021 (1,8%) ja peale alkoholikeelu määramist 02.06.2021 (1,3%) ja 07.09.2021 (1,4%), mis näitab seda, et isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Ametniku hinnangul tuleks karistus pöörata täitmisele. Kohtuistungil 04.10.2021 selgitas Ain Koss, et ta ei ole tõesti alati registreerimistel käinud, kuid põhjused on olnud nii ootamatud, et ta ei ole saanud kriminaalhooldajat teavitada. Alkoholi tarvitamise kohta selgitas Ain Koss, et tarvitas viimati juunis onu matustel. Hooldusalune kinnitas, et ta soovib kontrollnõudeid ja kohustusi edaspidi korralikult täita. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Roomet Viira, kes avaldas, et viimastel registreerimistel on Ain Koss käinud korralikult kohal. Samuti on ta minemas koolitusele ja psühhiaatri vastuvõtule. Kohus otsustas anda võimaluse Ain Kossile oma käitumise parandamiseks ja lükkas asja arutamise edasi. 2

(3)Kohtuistungil 29.11.2021 avaldas Ain Koss, et tal on vahepealsel perioodil läinud väga hästi, ta on käinud korrektselt registreerimas ja kindlasti ei ole tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametnik Roomet Viira andis ülevaate Ain Kossi käitumisest. Ta on täitnud kontrollnõudeid väga hästi. Alkoholi tarvitamist on kontrollitud viiel korral, mis kõik on osutunud negatiivseks. Samuti on kahel korral kontrollitud CDT näitu, mis on olnud normi piires. Eeltoodule lisaks on Ain Koss osalenud MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskuse programmis ja käinud vaimse tervise õe vastuvõtul. Ametnik leidis, et kuna Ain Koss on ennast kokku võtnud, siis võiks kriminaalhooldust jätkata. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Süüdimõistetul Ain Kossil on käesoleval aastal esinenud arvukalt probleeme talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Isegi pärast kohtu poolt selle aasta mais tehtud määrust, millega määrati Ain Kossile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, ei suutnud hooldusalune ennast kokku võtta ja kõiki nõudeid korrektselt täitma asuda. Suve jooksul rikkus ta registreerimiskohustust kokku kolmel korral. Samuti jätkas ta alkoholi tarvitamist, mida kohtuistungil ka ise möönas. Eelmärgitud negatiivsetest asjaoludest hoolimata ei ole karistuse täitmisele pööramine käesolevalt siiski põhjendatud. Ain Koss on pärast erakorralise ettekande esitamist ja esimese kohtuistungi pidamist oma käitumist oluliselt muutnud. Ta on kõik kontrollnõudeid ja kohustusi täitnud korrektselt, sh on ta hoidunud alkoholi tarvitamisest, mis on tema puhul olnud märkimisväärseks riskiteguriks. Ka registreerimiskohustuse täitmisega ei ole rohkem probleeme esinenud. See näitab, et Ain Koss on võimeline kriminaalhooldusele alluma ja ta on suuteline täitma kõiki nõudeid, mida karistuse kandmine vabaduses kaasa toob. Ka kriminaalhooldusametnik asus viimasel kohtuistungil seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik. Karistuse täitmisele pööramine kui raskeim

§ 74

lg 4 sätestatud tagajärg hooldusaluse rikkumistele on kohtu hinnangul põhjendatud juhul, kui karistuse eesmärkide saavutamine ei oleks tõenäoliselt võimalik muul moel ja seega ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Praegusel juhul, arvestades positiivseid muutusi Ain Kossi käitumises, on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kriminaalhoolduse jätkamisega. Hooldusaluse suhtumist ja hiljutist käitumist ning kriminaalhooldusametniku hinnangut arvestades on põhjust uskuda, et Ain Kossi korrektne käitumine jätkub ka edaspidi. Juhul, kui see siiski nii ei lähe ja uued rikkumised esinevad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.