← Eesti

1-19-1018/34

Obsah (5)§ 76§ 424§ 74§ 75§ 68

Kriminaalasi nr 1-19-1018 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 04.10.2021) Kriminaalasja number 1-19-1018 Kohtunik Liivi

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Eino Ennistile Tartu Maakohtu 06.02.2019.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1018 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Eino Ennistile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg

  1. Sisse nõuda Eino Ennistilt riigituludesse kaitsetasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 48 senti vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
  2. 1

(4)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.02.2019. a otsusega tunnistati Eino Ennist süüdi

§ 424

lg 1 ja § 423 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrati, et Eino Ennistile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Eino Ennist ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Eino Ennistit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Eino Ennistit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogramm“.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Eino Ennisti eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuste kandmise aja alguseks loeti Eino Ennisti kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Eino Ennisti kriminaalhooldus algas 22.02.2019 ja lõppes 06.08.2020. Tartu Maakohtu 11.09.2020. a määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele Eino Ennistile Tartu Maakohtu 06.02.2019.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1018 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 9 kuud vangistust. Harju Maakohtu 29.03.2021. a kohtumäärusega vabastati Eino Ennist karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrati ta selleks tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 76

lg 5 alusel allutati Eino Ennist katseaja lõpuni

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Eino Ennisti suhtes kohaldati käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Eino Ennisti kriminaalhooldus algas 14.04.2021 ja lõpeb 14.10.

  1. Kriminaalhooldusametnik esitas 30.08.2021 kohtule erakorralise ettekande Eino Ennisti kohta, sest hooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kohustust asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Eino Ennistil on kriminaalhoolduse jooksul tuvastatud kahel korral alkoholi tarvitamine. 01.07.2021 teostatud alkoholi tarvitamise kontrolli tulemus oli positiivne, alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,216 mg/l kohta. Ametnik tegi hooldusalusele kirjaliku hoiatuse. 02.08.2021 teostati alkoholi tarvitamise kontroll, kus alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,168 mg/l kohta. Lisaks sellele ei võtnud Eino Ennist ennast määratud aja jooksul Töötukassas arvele. Esimesel registreerimisel 12.05.2021 selgitas ametnik isikule kohustust asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele. Sellegipoolest võttis Eino Ennist ennast Töötukassas arvele alles 29.06.
  2. 2

(4)Ametniku hinnangul takistab alkoholi tarvitamine kriminaalhoolduse eesmärgipärast läbiviimist ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seetõttu tegi ametnik ettepaneku pöörata Eino Ennistile mõistetud karistus täitmisele. Eino Ennist selgitas kohtuistungil, et tunnistab oma rikkumisi ning kinnitas, et ta on praegu kaine. Ta ei ole valmis minema uuesti vangistust kandma, vaid loodab hoopis minna tööle Soome. Hooldusalune selgitas, et ta on käinud Viljandi haiglas alkoholismiravil ja arvab, et ka praegu oleks mõistlik ravile minna. Samuti selgitas Eino Ennist, et ta on olnud Sakus tööl ning ei elanud kohtu poolt määratud aadressil Põltsamaal, vaid hoopis Sakus. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Kristi Parts, kes jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ametnik selgitas, et lisaks alkoholi tarvitamisele ja Töötukassas hilinenud arvele võtmisele on esinenud ka probleeme Eino Ennistiga kontakti saamisega ja temaga üldise suhtlusega. Kaitsja leidis, et kuna kriminaalhooldus varsti lõpeb ja Eino Ennistil on perspektiiv asuda tööle Soome, siis võiks isikule selle võimaluse anda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Eino Ennisti kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Kõigest mõned kuud kestnud kriminaalhoolduse jooksul on Eino Ennist kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei täitnud ta määratud ajal kohustust asuda tööle või võta end arvele Töötukassas, kuigi kriminaalhooldusametnik seda meelde tuletas ja selgitusi andis. Eeltoodule lisaks on ametnikul isikuga kontakti saamine ja kriminaalhoolduse teostamine olnud keeruline, sest hooldusalune ei pruugi vastata telefonile ega viibida oma elukohas. Kohtuistungil tunnistas Eino Ennist ise, et ta ei olegi elanud kohtu määratud elukohas, vaid hoopis mujal ning ei ole sellest kedagi teavitanud. Kohus peab Eino Ennisti rikkumisi väga rasketeks. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike rikkumistega, mida võiks vabandada inimlik eksimine, vaid kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete pideva ja järjekindla eiramisega. Sealjuures on Eino Ennist olnud väga hästi teadlik, mida tähendab ennetähtaegne vabastamine, millised tingimused kaasnevad kriminaalhooldusega ja millised on tagajärjed nõuete rikkumisel. Sellegipoolest ei ole ta suutnud või soovinud korrektselt käituda. Märkimisväärne on seegi, et Eino Ennistile on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Esialgu mõisteti talle karistus tingimisi. Kuna ta ei tulnud kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega toime, pöörati karistus täitmisele. Seejärel vabastati ta vangistusest enne tähtaega ning anti uus võimalus kanda karistust vabaduses ja pöörata oma elus uus lehekülg. Kahetsusväärselt näitab Eino Ennisti käitumine selgelt, et ta kohtu antud võimalusi ei hinda ning käitumiskontroll ja lisakohustused talle erilist mõju ei avalda. Isik tarvitab jätkuvalt alkoholi, mis on tema puhul olnud kuritegude toimepanemise 3

(4)soodusteguriks, ja täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid oma parima äranägemise järgi. Olenemata kohtuistungil avaldatud tulevikuplaanidest seoses töö ja taaskord ravile asumisega, ei muuda see olematuks süüdimõistetu süstemaatilist kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Täiendavaid kohustusi, mis tema käitumist võiks veel suunata, ei ole võimalik käesolevalt enam määrata, katseaja lõpuni on jäänud vaid loetud päevad. Isiku osas, kes on ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastatud, katseaja pikendamiseks võimalus ka puudub. Lisaks puudub kohtul veendumus, et Eino Ennisti suhtumine ja käitumine võiks edaspidi oluliselt paraneda. Taolisi lubadusi on süüdimõistetu andnud ka varasemalt, kuid on käitunud oma sõnadele vastupidiselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et katseajal toimepandud rikkumised on olnud tõsised ja karistuse eesmärke on Eino Ennisti puhul võimalik saavutada vaid kogu karistuse ära kandmisega ning kriminaalhooldusametniku taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud Eino Ennisti kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.10.2021.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,48 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129,48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Eino Ennistilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.