) § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-10110 välja kuulutanud A. Š.i pankrot 08.07.2021.a kell 12.00. Ühtlasi on kohus määranud nimetada A. Š.i pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Pankrotimäärus on jõustunud 24.07.2021.a. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Võttes arvesse, et kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lahendit teinud, siis tuleb kostja vastu esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse
S § 43 lg 2 koosmõju alusel läbi vaatamata. Tulenevalt hagi läbivaatamata jätmisest tühistab kohus toimuma määratud kohtuistungi aja (
Kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Üldjuhul oleks hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude kandmise kohustus hagejal. Samas leiab kohus, et pärast hagi esitamist oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Antud juhul ei saa hagejale ette heita seda, et ta oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördus. Samas ei saa kostjale teha etteheiteid, et ta esitas taotluse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tsiviilasjas menetluse algatamisel ei ole hagejal võimalust kontrollida vastaspoole menetluslikku käitumist ega piirata vastaspoole pankrotiavalduse esitamise õigust. Erinevalt äriühingutele kohalduva pankrotiavalduse esitamise kohustusest (nt äriseadustiku § 180 lg 51 ja § 306 lg 31) ei näe seadus ette füüsilisel isiku kohustust enda pankrotiavaldus esitada. Kohus lähtub menetluskulude jaotusel
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
2 2-19-128862 Kohus tagastab hagejale käesoleva määruse jõustumisel tsiviilasjas tasutud riigilõivu 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.