1-21-4020/21

1-21-4020 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-4020 Kohtukoosseis Sten Lind, Orvi Koik ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2021 määrus, millega tunnistati lubatavaks Kelvin Ave Tammingu (Tamming) suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Södertörni Maakohtu
3. novembri 2017 otsuse nr B 16400-15 täitmine Eesti Vabariigis süüdimõistetu Kelvin Ave Tammingu (ik 36804010232) kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Jätta Harju Maakohtu
5. augusti 2021 määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroo Kull OÜ-le määruskaebemenetluses Kelvin Ave Tammingule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 21,60 eurot (sh käibemaks 3,60 eurot) ning jätta see Kelvin Ave Tammingu kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Kelvin Ave Tammingule eraldi dokumendina. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Kelvin Ave Tamming tunnistati Rootsi Kuningriigi Södertörni Maakohtu
8. novembri 2017 otsusega nr B 16400-15 süüdi selles, et tema hoidis
9. a
10. ja
11. detsembri vahel kokku 386,8 liitrit kanget alkoholi, mis oli olnud salakaubaveoseaduse §-des 3-11 nimetatud kuriteo 1 1-21-4020 objektiks. Nimetatud kogusest hoidis ta 300 liitrit sõidukis XXXXXX, 73,8 liitrit sõidukis YYYYYY aadressil CCC ning 13 liitrit oma elukohas aadressil XXX, Stockholm. Lisaks karistati K. A. Tammingut aktsiisikauba ebaseadusliku käitlemise eest raskendavatel asjaoludel. K. A. Tamming transportis
12. detsembril 2015 Lännas, Huddinges, Stockholmis ning Södertäljes veoautos UUUUU ühiselt ja kooskõlastatult kaaskohtualustega tahtlikult 700 000 sigaretti, mis olid olnud maksukuriteo objektiks. Lisaks hoidis K. A. Tamming
13. detsembril 2015 tahtlikult 540 000 sigaretti ja 4240 grammi suitsetamistubakat kaubikus GAA197 aadressil TTT, Stockholm ning 1 014 600 sigaretti, mis olid olnud maksukuriteo objektiks, veoautos SSSSSS aadressil CCC, Skogasis, Huddinges. Rootsi õiguse kohaselt pani K. A. Tamming nimetatud teod toime raskendavatel asjaoludel, kuna käideldi kaupu, millega hoiduti kõrvale suures ulatuses maksude tasumisest. K. A. Tammingut karistati toimepandud kuritegude eest vangistusega 2 aastat 6 kuud. Tunnistusest nähtuvalt on K. A. Tamming viibinud vahi all
14. detsembrist 2015 kuni
15. jaanuarini
16. Rootsi Kuningriigi kohtuotsus jõustus
17. juunil
19. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas
20. juunil 2021 Harju Maakohtule Rootsi Kuningriigi Vangla ja -kriminaalhooldusametist saabunud taotluse Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja karistuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Justiitsministeerium teavitas kohut, et Rootsi Kuningriigi prokuratuur on teinud K. A. Tammingu suhtes Euroopa vahistamismääruse 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse täitmiseks. Kinnipidamisel avaldas K. A. Tamming, et ei ole nõus enda loovutamisega Rootsi ning soovib karistust kanda Eestis. Lähtuvalt KrMS § 492 lg 1 p 4 ei ole Eestis loovutamise menetlust algatatud.
21. Harju Maakohtu
22. augusti 2021 istungil palus prokurör esitatud taotluse rahuldada, sest kõik otsuse tunnustamise üldtingimused ja kriteeriumid on täidetud. Rahvastikuregistri andmetel on K. A. Tammingul olemas alaline elukoht Eestis. K. A. Tammingule Rootsi Kuningriigis karituseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust vastab karistusele, mida on võimalik Eestis analoogsete kuritegude eest mõista. Mõistetud karistusest tuleb maha arvestada K. A. Tammingu eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 13 päeva tuleb. Seega jääb Eestis kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 17 päeva. Süüdimõistetu K. A. Tamming oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid istungil osaleda ei soovinud. Kaitsja G. Kull esitatud taotlusele vastu ei vaielnud ja leidis, et kohtuotsusega mõistetud karistuse tunnustamise alused ja eeldused on täidetud. Kaitsja märkis, et sai kohtuistungi vaheajal kontakti K. A. Tamminguga ning teavitas kaitsealust sellest, et karistust ei ole võimalik Rootsis täita, kuivõrd K. A. Tamming on Eesti Vabariigi kodanik ja talle mõistetud karistus on vastavalt Euroopa direktiivile Eestis täidetav. Maakohtu määrus
23. Harju Maakohus tunnistas
24. augusti 2021 määrusega K. A. Tammingu suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Södertörni Maakohtu
25. novembri 2017 otsusega nr B 16400-15 mõistetud 2 1-21-4020 vangistuse täitmise Eesti Vabariigis KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks. Maakohus määras täidetavaks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, millest luges kantuks K. A. Tammigu poolt eelvangistuses viibitud aja 1 kuu 13 päeva. Seega on K. A. Tammingu ärakandmata karistus 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust. Maakohus tuvastas, et K. A. Tamming mõisteti Rootsi Kuningriigis süüdi ebaseaduslikus salakauba käitlemises ja aktsiisikauba ebaseaduslikus käitlemises raskendavatel asjaoludel. Maakohus leidis, et täidetud on KrMS 50835 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Maakohus leidis, et K. A. Tammingu poolt toime pandud kuritegude kirjeldus vastab Eesti Vabariigis KarS § 375 lg-s 1 ja § 376 lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisudele. Seega vastab K. A. Tammingule mõistetud karistus Eesti Vabariigis samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetavatele karistustele. Maakohus leidis, et kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused KrMS § 50835 lg 1 ja 2 mõttes on täidetud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine lubatud juhul, kui isikule on kohtuotsuse alusel mõistetud vabaduskaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmeriigile on vajalik sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Kohus leidis isiku sotsiaalse ks rehabiliteerimiseks on karistuse täitmine Eestis võimalik ja vajalik. K. A. Tamming on Eesti Vabariigi kodanik, kellele on Eestis võimalik pakkuda emakeelseid rehabilitatsiooni-, haridusja tööprogramme. Maakohus tõdes, et kuivõrd K. A. Tamming on KrMS § 50836 lg 1 p-s 1 märgitud isik, ei ole KrMS § 50838 lg 1 alusel Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks K. A. Tammingu nõusolek nõutav. Rahvastikuregistri andmetel on K. A. Tammingu registreeritud elukoht XXX, Tallinn, Harjumaa ning registreeritud elukohta Rootsi Kuningriigis ei ole. Maakohus märkis, et kuna K. A. Tammingule mõistetud karistus ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, siis ei kuulu mõistetud karistus muutmisele. Maakohus ei tuvastanud Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid KrMS § 50839, 436, 4896 lg 3 ega KrMS § 477 tähenduses. Maakohus lisas, et KrMS § 50845 lg 2 kohaselt arvatakse karistuse täideviimisel kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga.
26. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. A. Tammingu kaitsja G. Kull, kes palub maakohtu määrus tühistada. Kaitsja selgitab, et kohtuistungi toimumise päeval helistas ta K. A. Tammingule ja küsis, kas ta soovib isiklikult kohtuistungist osa võtta. K. A. Tamming teatas, et ta ei soovi istungist isiklikult osa võtta. Koheselt peale istungit helistas K. A. Tamming kaitsjale ning teatas, et ta soovib karistust kanda Rootsis, kus on tal elamine ja pere. Kaitsja selgitas K. A. Tammingule, et seaduse kohaselt peab Eesti Vabariik tunnustama talle Rootsis mõistetud karistust ning seega kuulub karistus täideviimisele Eesti Vabariigis. Eeltoodule vaatamata teatas K. A. Tamming, et ta soovib karistust kanda Rootsi Kuningriigis. Kaitsja palub määruskaebuses K. A. Tammingu 3 1-21-4020 sooviga arvestada ja rahuldada kaebus. Lisaks palub kaitsja jätta kõik menetluskulud riigi kanda ning hüvitada kaitsja tasu.
27. Ringkonnakohus võttis
28. oktoobri 2021 määrusega K. A. Tammingu kaitsja G. Kulli määruskaebuse menetlusse. Määruskaebemenetluse pooltele seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja raames ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Kaitsja palub arvestada K. A. Tammingu soovi kanda mõistetud karistust Rootsi Kuningriigis. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, millest tulenevalt oleks kohtul põhjust lähtuda sellest, millises riigis K. A. Tamming karistust kanda soovib. Küll on kaitsja märkinud, et K. A. Tammingu sõnul on tal Rootsis „elamine ja pere“. Seega on kaitsja esitanud sisuliselt väite, et K. A. Tammingu tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, vaid Rootsis. Selle väite paikapidamisel ei vastaks K. A. Tamming KrMS § 50836 lg 1 p 1 (ega p 2) tunnustele, mistõttu sõltuks tema suhtes tehtud otsuse täitmine Eestis KrMS § 50836 lg-st 2 ja § 50838 lg-st 2 tulenevalt K. A. Tammingu nõusolekust ning arvestada tuleks ka seda, kas tal on perekondlikke või muid kaalukaid sidemeid Eesti Vabariigiga.
31. Väide, et K. A. Tamming elab Rootsis, on paljasõnaline – ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K. A. Tammingu tegelik alaline elukoht on Rootsis, pole kohtule esitatud. Rootsi Kuningriigi Vangla ja -kriminaalhooldusametist saabunud taotluse lisas on märgitud K. A. Tammingu viimaseks teadaolevaks elukohaks XXX, Tallinn, Eesti. St Rootsi Kuningriigi ametiasutuse andmetel ei ela K. A. Tamming Rootsis. Sellele, et K. A. Tamming ei ela Rootsis, viitab veel Vangla ja -kriminaalhooldusameti
32. mai 2021 otsuses märgitu, et K. A. Tammingu suhtes oli
33. veebruaril 2021 tehtud Euroopa vahistamismäärus ning K. A. Tamming tabati
34. aprillil 2021 Eestis. XXX, Tallinn on K. A. Tammingu rahvastikuregistrijärgne aadress, Rootsis on rahvastikuregistri järgi olnud tema elukoht kuni
35. märtsini
36. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et K. A. Tammingu tegelik alaline elukoht on Eestis ja tulenevalt KrMS § 50838 lg-st 1 pole tema nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav. See, et K. A. Tammingu nõusolek pole nõutav, tähendab, et nõusoleku puudumine ei anna alust Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamisest keeldumiseks.
37. Kuna K. A. Tammingu alaline elukoht on Eesti Vabariigis, ei välista Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamist väide, et K. A. Tammingul on Rootsis pere. See, millises riigis on isikul perekondlikke või muid kaalukaid sidemeid, omab kohtuotsuse tunnustamisel KrMS § 50836 lg 2 kohaselt tähtsust juhul, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis. 4 1-21-4020 Ringkonnakohus märgib siiski, et seegi määruskaebuse väide on paljasõnaline ja vastuolus toimikust nähtuvate asjaoludega. Rahvastikuregistri andmetel on K. A. Tammingu Rootsis sõlmitud abielu lõppenud ning kehtiv on just Eestis
38. aastal sõlmitud abielu. Kui K. A. Tammingule saadeti kutse maakohtu istungile aadressil XXX, Tallinn, võttis selle toimiku kohaselt vastu tema abikaasa tütar. Need asjaolud viitavad sellele, et K. A. Tammingu praegune pere elab just Eestis.
39. Eeltoodut arvestades ei lükka määruskaebuse väited maakohtu järeldusi ümber. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 juhindudes Harju Maakohtu
40. augusti 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
41. K. A. Tammingu kaitsja G. Kull esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 20 minutit, mille eest makstava tasu suuruseks taotleb kaitsja 21,60 euro (sh käibemaks 3,60 eurot) määramist. Taotletud tasu jääb alla „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ §-s 5 sätestatud miinimummäära. Kuivõrd määruskaebuse põhjendus piirdub sisuliselt palvega, et arvestataks K. A. Tammingu soovi kanda karistust Rootsi Kuningriigis, peab ringkonnakohus põhjendatuks tasu määramist just kaitsja taotletud ulatuses. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, tuleb vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 kaitsjatasule vastav summa K. A. Tammingult riigieelarve tuludesse välja mõista. Allkirjastatud digitaalselt 5