1-19-6997/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-6997 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kirill Koroljovi (ik 38802182246) kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega mõisteti Kirill Koroljov süüdi KarS § 4231 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 11 kuu ja 27 pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja K. Koroljovile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. K. Koroljovi karistusaeg algas
11. novembril 2019 ja lõppeb
12. mail
14. Viru Vangla esitas
15. septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid K. Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti K. Koroljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. K. Koroljov kannab karistust omastamise ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vabaduses on tal kindel elu- ja töökoht. Vangistuses teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Maakohus ei ole veendunud, et K. Koroljovi puhul on karistuse eesmärgid saavutatud. K. Koroljov on narkosõltlane. Varasemad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Ei ole välistatud, et ta asub taaskord alkoholi või narkootikume tarvitama ja paneb selle tagajärjel toime uusi kuritegusid. K. Koroljov on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu ei ole maakohus veendunud, et tema katseaeg kulgeks probleemideta. Maakohus küll hindab K. Koroljovi pingutusi – majandustöödel osalemist, riigikeele õppimist ja sotsiaalprogrammide läbimist – kuid leiab, et see ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohus ei ole veendunud, et K. Koroljov suudaks vabaduses seaduskuulekalt elada. Seda kinnitab eelkõige tema varasem elukäik korduvate kuritegude ja alkoholi ja narkootikumide tarvitamise näol. Samuti ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimine. K. Koroljovi suhtes on alustatud vangistuses kriminaalmenetlust kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises. Sellele tuginedes leidis maakohus, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Koroljovi kaitsja S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Maakohus ei ole piisavalt veenvalt ja põhjalikult K. Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist motiveerinud. Maakohtu järeldused on ekslikud ja üksteisega vastuolus. K. Koroljovi puhul on ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmine ajal, täidetud, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. K. Koroljov ei samasta ennast subkultuuriga. Tal on küll diagnoositud narkosõltuvus, kuid ta osales programmis „SÜTIK, mis on mõeldud narkosõltlastele.
22. Kaitsja leiab vastupidiselt maakohtu määruses märgitule, et kui korduvalt karistatud isikule ei anta võimalust ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, langeb nende motivatsioon osaleda rehabiliteerivates tegevustes ja sotsiaalprogrammides ning järgida vanglas kehtivaid reegleid. Maakohus leiab, et kinnipeetavale ei ole ennetähtaegne vabastamine garanteeritud. Kaitsja sellega ei nõustu, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 märgitust ja tähendaks, et ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Selleks, et täita karistuse eesmärke, ei ole vajalik karistust tingimata lõpuni kanda, vaid karistus kantakse ennetähtaegse vabastamise korral lõpuni kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Ühtlasi tagaks elektrooniline järelevalve tema üle piisavalt efektiivse järelevalve.
23. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi, mille töös osales aktiivselt. Temas on arenenud sotsiaalsed oskused. Programmi töö käigus jõudis K. Koroljov arusaamani, et narkootikumide tarvitamine on otseses seoses toime pandud kuritegudega. Ta tunnistab enda probleemi ja on valmis eluviise muutma. Programmi läbiviija hinnangul suudab K. Koroljov edaspidiselt elada kainet ja õiguskuulekat elu. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et K. Koroljov on karistusest teinud vastavad järeldused ja tema karistuse eesmärgid on täidetud.
24. Vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, kuid selle hinnangu andmisel keskenduti liigselt kuritegude korduvusele ja ei võetud arvesse K. Koroljovi käitumist karistuse kandmise ajal. 2 RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus nõustub Maakohtuga, et K. Koroljov ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Koroljovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
27. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 1-09-14104, p 21). Ringkonnakohus leiab, et K. Koroljovi kuritegeliku käitumise ohuprognoos on kõrge ja seda hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest.
28. K. Koroljovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu
29. jaanuari
30. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja pärast viie kuu pikkuse vangistuse kandmist allutati ta ülejäänud osas tingimisi kriminaalhooldusele. Talle anti võimalus näidata end usaldusväärsena, kes on võimeline täitma kriminaalhooldustingimusi. Seda usaldust K. Koroljov aga kuritarvitas. Tema suhtes esitati kriminaalhooldusperioodil tervelt neli erakorralist ettekannet, sest K. Koroljov rikkus korduvalt keeldu tarvitada narkootikume, registreerimiskohustust ja kohustust alluda ettenähtud ravile rehabilitatsioonikeskuses. Selle tulemusena pikendati tema katseaega, kohustati teda osalema sotsiaalprogrammis ja alluma sõltuvusravile Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Seda kõike tulemuseta, sest K. Koroljov jätkas kriminaalhooldustingimuste rikkumist ja tema vangistus pöörati täitmisele. Ühtlasi võeti ta enne karistuse täitmisele pööramist vahi alla, sest ta pani muuhulgas toime käesoleva otsuse aluseks olevad kuriteod. Sellega näitas K. Koroljov end ebausaldusväärsena. On ilmne, et sellise isiku taaskordseks usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi K. Koroljov on käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
31. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult oodata, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam ta neid toime ei pane. K. Koroljovi isik, varasem elukäik ja toime pandud kuritegude asjaolud viitavad võrdlemisi kõrgele edasiste kuritegude toimepanemise tõenäosusele. K. Koroljov kannab kohtuotsuste kogumis karistust, nagu eespool märgitud, narkootiliste ainete käitlemise eest, samuti omastamise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega võib temalt n-ö libastumise korral oodata erinevat liiki kuritegusid, sest kuritegude toime panemist on soodustanud nii sõltuvusprobleemid, majanduslikud raskused kui ka reegleid eirav suhtumine. Kuigi tal on vabanedes olemas kindel töökoht, ei ole see tema minevikku arvesse võttes midagi märkimisväärset. K. Koroljovil on olnud erinevaid ametlikke töökohti, kuid tema töösuhtes on jäänud lühiajaliseks, mis tähendab, te tegelikkuses pikaajalist töökogemust- ja harjumust ei ole. Tihti on ta seaduslikul teel tulu teenimise asemel eelistanud sissetulekut hankida kuritegelikul teel. Ei ole välistatud, et vabaduses ei pruugi ta ametliku töökoha säilitamisega hakkama saada või olla rahul saadava töötasu suurusega. See kõik suurendab temast lähtuvat retsidiivsusriski. 3
32. Samuti näitab K. Koroljovi varasem elukäik, et tal on tõsiseid probleeme narkootikumidega. Nimelt on ta narkosõltlane, kes on elu jooksul tarvitanud kõik võimalikke narkootikume. Sealjuures läbi süstimise. Vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele, kohustati teda läbima rehabilitatsioonikeskuses sõltuvusravi. Sellega K. Koroljov hakkama ei saanud, sest rikkus keskuse reegleid ja tema ravi katkestati. Seega ei pidanud K. Koroljov vabaduses enda sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamist prioriteediks, jätkates narkootikumide tarvitamist. Kuigi ta on vangistuses osalenud rehabiliteerivates tegevustes, on oluline, missuguseid samme võtaks kinnipeetav selles osas ette vabaduses. Kuna K. Koroljov on vangistuses viibinud korduvalt, on ta seega ka varasemalt vangistuses enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, kuid on sellest hoolimata jätkanud pärast vangistusest vabanemist narkootikumide tarvitamist. Ja seda isegi hoolimata kriminaalhooldusalasest järelevalvest ja määratud lisakohustustest. Seetõttu on tema edasine prognoos selles osas negatiivne. Nimelt ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et K. Koroljov on ka päriselt motiveeritud narkootikumidest hoiduma ja et ta on tegelikkuses aru saanud, et narkootikumid on tema puhul retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks. Ta on minevikus taolist lubadust – hoiduda narkootikumidest – korduvalt andnud, kuid tulutult.
33. Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu ja seda oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Seda aga asja materjalidest ei nähtu.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
35. oktoobri
36. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4