1-17-9970/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9970 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Martin Villemsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Villems (ik 37102282734), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Martin Villems süüdi KarS § 4181 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti M. Villems süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõisteti M. Villemsile liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati osaliselt Harju Maakohtu
9. augusti
10. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse võrra ja M. Villemsile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat ja 1 kuu vangistust. Sellest arvati maha kohtuotsuse tegemise hetkeks kantud 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti M. Villemsile 6 aastat ja 9 kuud vangistust.
11. Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a määrusega suurendati M. Villemsile Tartu Maakohtu
14. septembri
15. a otsusega mõistetud vangistust temale Hispaania Kuningriigi
16. veebruari
17. a otsusega mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse võrra. M. Villemsile mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 1 kuu vangistust. Sellest arvati maha Hispaania Kuningriigi
18. veebruari
19. a kohtuotsuse alusel kantud 2 aastat ja 29 päeva vangistust ning Tartu Maakohtu
20. septembri
21. a otsuse alusel kantud 6 aastat ja 1 kuu vangistust. M. Villemsile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust. M. Villemsi karistusaeg algas
22. novembril 2017 ja lõpeb
23. oktoobril
25. Tartu Vangla esitas
26. juunil
27. a Tartu Maakohtule taotluse M. Villemsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
28. Tartu Maakohtu
29. oktoobri
30. a määrusega jäeti M. Villems vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
31. Vabanemise korral asub M. Villems elama MTÜ Haapsalu Samaria Misjoni turvakodusse, kus tal on võimalik läbida rehabilitatsiooniprogramm. Pärast selle läbimist soovib elama asuda vanemate juurde. M. Villemsi vangistus ei ole kulgenud probleemideta. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on kolmel korral karistatud temale mitte ettenähtud kambris viibimise eest, sellest kahel korral noomitusega ja ühel korral tingimisi kolmepäevase kartseriga. M. Villems peab esmatähtsaks ennekõike enda vajadusi ja jätkab reeglite eiramist, leides õigustusi enda käitumisele. Kriminaalhooldusalane järelevalve ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine eeldavad aga paremat suhtumist. M. Villemsi käitumine vangistuses ei anna lootust, et ta oleks vabaduses suuteline reegleid järgima ja absoluutse täpsusega täitma kriminaalhooldusnõudeid.
32. M. Villemsit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta teistkordselt. Tema kuriteod on etteplaneeritud. M. Villemsile on kuritegelik käitumine omane. M. Villems on pika vangistusaja jooksul osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, kuid tema motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks on keskmine, kohati isegi kaheldav. Tema käitumine on mõneti üleolev ja enesekeskne. Vangla hinnangul on M. Villems seisukohal, et ühiskond peab kohanema tema normide järgi, mitte vastupidi. Ta on enesekeskne ja tegutseb omakasu eesmärgil. Lisaks on ta vaidlushimuline, manipuleeriv ja veendunud, et suudab oma sõnaosavusega oskuslikult inimesi mõjutada, et enda tahtmist saada. Isiku puhul, kes teeb koostööd üksnes juhul, kui see on talle kasulik ja kes järgib reegleid valikuliselt, ei ole kriminaalhooldus tulemuslik.
33. Väljavaateid õiguskuulekaks eluks ei suurenda ka M. Villemsi vabanemisjärgne töökoht. Tema tulevane tööandja on kriminaalkorras karistatud, kellel on tugevad alkoholi liigtarvitamise probleemid. Teisisõnu jätkaks M. Villems suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel on sõltuvusprobleemid. Selline elukorraldus koosmõjus tema kehva majandamisoskusega võib M. Villemsi viia taas tulu teenimisele läbi ebaseaduslike meetmete. M. Villemsil puudub ka toetav vabanemisjärgne suhtlusringkond. Tal on küll head suhted emaga, kuid ülejäänud perekonnaga ta suhtleb harva. Seega ei suuda M. Villemsi perekond talle vabanemisel pakkuda piisavalt tuge, et tal säiliks motivatsioon vanglas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Ja nagu eespool märgitud, ta jätkaks suhtlemist ka kriminaalse taustaga isikutega, kes on sõltuvusainete tarbijad.
34. Maakohus ei ole kindel, et M. Villemsi käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks maandada kuritegude toimepanemisega seotud riske. M. Villemsi kohtus antud selgitustest ja viimase aja käitumisest vanglast ei ilmne, et temas oleks ka tegelikkuses toimunud olulised muudatused seaduskuuleka elu suunas, mis võimaldaksid loota, et praegune vangistus saab olema tema viimane. 2 MÄÄRUSKAEBUS
35. Maakohtu määruse peale kaebuse M. Villems, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
36. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et õige pea pärast seda, kui keelati teistes kambrites käimine, pandi vangla pandeemia tõttu n-ö lukku ja kinnipeetavaid ei lastud isegi jalutama. Seega oli keeld rikkumiste ajal veel üsna värske, sest varasemalt ei olnud see mõju avaldanud. Nõustamistegevus tähendab, et teised kinnipeetavad kutsuvad teda appi mingisugust dokumenti või pöördumist koostama/tõlkima. Selle käigus astus ta harjumusest või hajameelsusest võõrasse kambrisse. Üks episood on seotud kambriga, mis asub pingpongi laua kõrval. Seega võis rikkumine olla seotud sellega, et ta käis mängu ajal kambrisse veerenud palli ära toomas. Seetõttu on maakohtu järeldused distsiplinaarkaristuste osas ebapädevad ja tegelikke asjaolusid mitte arvesse võtvad. Enne neid rikkumisi ei olnud tal neli aastat mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Tema tulevase tööandja alkoholiprobleem on minevik. Praegu ei luba tervis tal enam alkoholi tarvitada. Samuti on tema kriminaalkaristus arhiveeritud ja seda ei tohi arvesse võtta. Ekslik on maakohtu seisukoht ka selles, et tal puudub toetav suhtlusringkond. Ta soovib tulevikus kogemusnõustajaks hakata ja on vanglas aastaid vabatahtlikult nõustajana töötanud. Maakohus ei selgita, miks ei maanda tema rehabilitatsioonikeskusesse asumine ühes elektroonilise järelevalvega võimalikke riske. Talle oleks võimalik järelejäänud karistusajaks, milleks on aasta, elektroonilise järelevalve seade paigaldada. Kõige suurema retsidiivsusriskiga on need kinnipeetavad, kes vabanevad ilma igasuguse kontrolli ja järelevalveta. Tema järkjärguline vabanemise pärast pikka vangistusaega võimaldaks paremini ühiskonnaeluga kohaneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et M. Villems ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna vähimalgi määral alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
39. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Teisisõnu ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine võimalik, kui kohus ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
40. Esmalt on maakohus on õigustatult viidanud M. Villemsi kehtivatele distsiplinaarkaristustele, millest saab järeldada, et M. Villems käitub jätkuvalt reegleid eiravalt ja seda isegi range järelevalve tingimustes (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Praeguse määruskaebemenetluse hetkeks on M. Villemsil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. M. Villemsi määruskaebusest on arusaadav, et ta väljendab jätkuvalt rahulolematust enda distsiplinaarkorras karistamise osas. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ei kuulu distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevad asjaolud ümberhindamisele, s.o kinnipeetaval 3 on võimalik seda vaidlustada halduskorras. Kohus lähtub ennetähtaegse vabastamise menetluse raames faktist, et kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud. Seega on tema ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, täitmata. Siinkohal nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga selles, et M. Villemsi vanglakorda eirav käitumine tekitab tõsiseid kahtlusi sellest, kas ta oleks vabaduses üleüldse suuteline kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täitma.
41. Karistusregistri andmetel on M. Villemsil kolm kehtivat karistust. Teda on karistatud väga eriliigiliste kuritegude toime panemise eest alates narkootiliste ainete käitlemisest kuni tulirelvade ebaseadusliku käitlemiseni. Samuti karistati teda Hispaanias kelmuse ja võltsitud dokumentide kasutamise eest. Kuritegude toime panemist on soodustanud nii majanduslik kasu, sõltuvusprobleemid kui ka grupi mõju. Kuna M. Villems on kuritegusid toime pannud läbi mitme kümnendi, sealhulgas välisriigis, ei ole tal pikaajalist töökogemust- ja harjumust. Seega ei olnud tema vaba aeg sisustatud mõtestatud tegevusega, mis on lisaks eespool märgitud kuritegudele viinud ka narkootikumide tarvitamisele. Kuigi vangistuses M. Villemsil töötamisega probleeme ei ole ja tal on vabaduses olemas garanteeritud töökoht, ei ole ringkonnakohus veendunud, et vabaduses ametliku tööga teenitav tulu on selline, mis oleks M. Villemsile n-ö piisavalt rahuldust pakkuv. M. Villemsi varasem elukäik näitab, et ta on ametliku tööga teenitava sissetuleku teenimise asemel eelistanud kiiret tulu läbi kuritegude toime panemise. Saades seda siis kas läbi piiriülese relvaäri, narkootikumide käitlemise või kelmuse teel.
42. M. Villemsi edasises seaduskuulekas elus tekitab kahtlusi ka tema varasem narkootikumide pikaaegne tarvitamine. Asja materjalidest nähtub, et ta on tarvitanud nii kanepit kui ka kokaiini. Enda sõnul ei võimalda tervis tal narkootikume enam tarvitada, kuid samas väljendab poolehoidu kanepi kasulikkusele meditsiinilisel eesmärgil ja poolehoidu selle legaliseerimisele. Märgitu ei tekita ringkonnakohtus kindlust, et M. Villemsil on ka tegelikkuses olemas tahe ja motivatsioon vabaduses narkootikumide tarvitamisest täielikult hoiduda, s.o kriminaalkolleegium ei ole hetkel veel veendunud, et ta selleks tegelikkuses ka suuteline on, sest kõik see oli pikalt tema jaoks n-ö igapäevaelu.
43. Ka M. Villemsi kuritegelikud hoiakud ja mõttemallid ei räägi tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Asja materjalidest tulenevalt ei ole M. Villems teiste poolt nii väga mõjutatav, vaid hoopis tema oli see, kes teisi kuritegude toime panemisele manipuleeris. Seega ei ole M. Villemsil probleeme mitte enesekindluse puudumisega, vaid ta lähtub enesekeskselt üksnes enese vajaduste rahuldamisest, mille nimel on varasemalt korduvalt toime pannud ühiskonnaohtlikke kuritegusid. Tal on välja kujunenud kindel arvamus ühiskonnas toimuvast, arvates, et ainult temal on õigus, mistõttu võib ta edaspidiselt ühiskonnas kehtivaid norme järgida üksnes valikuliselt.
44. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et M. Villems oleks suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toime panemisest.
45. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
46. oktoobri
47. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4