RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 188lg 2 p 1 ning § 184 lg 21 järgi Tartu Ringkonnakohtu 17.

juuni

1. a otsus Aleksei Ditleri kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg ja Juri Vladimirovi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luuk
2. november 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a ja Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus osas, millega Aleksei Ditler ning Juri Vladimirov tunnistati süüdi

§ 184

lg 21 järgi, ja osas, millega nad tunnistati süüdi

§ 188lg 2 p 1 järgi 2018.

aastal vähemalt 96 kanepitaime kasvatamises. 2. Tunnistada Aleksei Ditler ja Juri Vladimirov süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi 11 587 grammi narkootilise aine (kanepi ning sellest valmistatud marihuaana) ebaseaduslikus käitlemises. 3. Muus osas, sh Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi süüditunnistamises

§ 188lg 2 p 1 järgi selles, et nad kasvatasid 2019.

aastal ebaseaduslikult umbes 500 kanepitaime, ning

§-des 184 ja 188 sätestatud kuritegude eest karistuse ning

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

1. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
2. Aleksei Ditler ning Juri Vladimirov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 188 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. 1-19-7453 2.

§ 188lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse kohaselt leppisid A.

Ditler ning J. Vladimirov hiljemalt

1. a oktoobris kokku selles, et hakkavad nende valduses olevas hoones kasvatama kanepit narkootilise aine käitlemise ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sama aasta lõpus ja järgmise aasta alguses kohandasid nad hoone keldriruume kanepi kasvatamiseks ning käitlemiseks.
2. a alguses panid nad kasvama vähemalt 24 ning seejärel veel vähemalt 72 kanepitaime.
3. a alguses istutasid nad umbes 500 kanepitaime, mida kasvatasid ja hooldasid kuni
4. aprillini 2019, millal politsei need läbiotsimisel leidis. 3.

§ 184lg 21 järgi esitatud süüdistuse kohaselt seadsid A.

Ditler ja J. Vladimirov kanepit kasvatades eesmärgiks suure varalise kasu saamise. Süüdistatavate kasutuses olnud hoone läbiotsimisel leiti kasvavad kanepitaimed, mis kaalusid kuivatatult 12 682 grammi. Samuti leiti kanepilehti ja -varsi, mille mass kokku oli 9565,2 grammi, ning edasiseks käitlemiseks pakendatud kanepit (marihuaanat) kaaluga 1770,04 grammi. Kanepit (marihuaanat) leiti ka A. Ditleri ja J. Vladimirovi elukohtadest ning sõidukist. Kokku käitlesid süüdistatavad 24 269 grammi narkootilist ainet. Tegemist on suure kogusega, sest marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist ainest. Käideldud narkootilise aine jaehinnaga müümisel oleksid süüdistatavad teeninud ligikaudu 485 380 eurot, hulgihinnaga müümisel aga ligikaudu 242 690 – 364 035 eurot. Maakohtu otsus 4. Viru Maakohtu 2. märtsi 2021. a otsusega tunnistati A. Ditler ja J. Vladimirov süüdi

§ 184lg 21 järgi ning neid karistati 7-aastase vangistusega.

Samuti tunnistati nad süüdi

§ 188

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning neid karistati 4-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Ditlerile ja J. Vladimirovile liitkaristuseks 7-aastane vangistus. A. Ditleri karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 5 kuud ja 3 päeva ning loeti ärakantavaks karistuseks 6 aastat, 6 kuud ja 27 päeva vangistust. J. Vladimirovi karistusaja hulka arvati 5 kuud ja 22 päeva ning loeti ärakantavaks karistuseks 6 aastat, 6 kuud ning 8 päeva vangistust. Mõlemalt süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud. Lisaks konfiskeeriti A. Ditlerilt

§ 831lg 2 p 1 ja § 83 lg 1 ning lg 3 p 2 alusel kaks sõiduautot ja sularaha ning J.

Vladimirovilt

§ 832lg 1 alusel 13 174 eurot 35 senti.

Maakohus tuvastas järgmist.

2. aastal omandas süüdistatavatega seotud äriühing kinnistu, millel asuvas hoones hakkasid A. Ditler ja J. Vladimirov kasvatama kanepit. Kanepi kasvatamises leppisid nad kokku hiljemalt
3. aasta oktoobris. Süüdistatavad kohandasid hoones asuvaid ruume ja kasvatasid seejärel
4. ning
5. aastal vähemalt 596 kanepitaime. Esimesel korral kasvatasid nad vähemalt 24, teisel korral vähemalt 72 ja viimasel korral umbes 500 taime. Läbiotsimisel leitud umbes 500 kasvanud taime kaalusid kuivatatuna 12 682 grammi. Samuti leiti süüdistatavate valdusest kanepitaimede lehti ja varsi, mis kaalusid 9565,2 grammi, ning pakendatud marihuaanat. Kokku oli süüdistatavate valduses 24 269 grammi kanepit (marihuaanat).
6. Ebaõige on kaitseväide, mille kohaselt peetakse marihuaanaks kanepi õisikuid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 2 ja sotsiaalministri
7. mai
8. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt on kanep narkootiline aine ning selle käitlemine on keelatud. Kanepit korduvalt kasvatades panid süüdistatavad kaastäideviijatena toime

§ 188lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Käideldud narkootilise aine kogus on suur. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmete kohaselt oli
2. aastal Eesti kuritegelikul turul marihuaana jaemüügihind 20 eurot grammi kohta ning keskmine hulgimüügihind 10–15 eurot grammi kohta. 2

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Käideldud narkootilise aine kogusega oli võimalik ohustada suurt hulka inimesi. Arvesse peab võtma, et kanepi kasvatamine toimus kolmel korral
2. algusest kuni
3. aprillini
4. Pidades silmas, et kanep pole sama ohtlik kui mõni muu narkootiline aine ning süüdistatavad tunnistasid kanepi kasvatamist, jääb mõlema isiku süü allapoole keskmist.
5. J. Vladimirov pole tõendanud, et tema valdusest leitud sularaha on legaalse päritoluga, mistõttu tuleb see konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel.

Apellatsioonid 11. Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Ditleri kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg ja J. Vladimirovi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul. Mõlemad kaitsjad taotlesid enda kaitsealuse õigeksmõistmist

§ 184

lg 21 järgi,

§ 188

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse kergendamist ning menetluskulude jätmist riigi kanda. J. Vladimirovi kaitsja taotles ka arestitud sularaha tagastamist. Ringkonnakohtu otsus

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega tühistati maakohtu lahend A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüditunnistamises

§ 188lg 2 p 2 järgi ning süüdistuse selles osas mõisteti A.

Ditler ja J. Vladimirov õigeks. Maakohtu otsus tühistati ka süüdistatavatelt ekspertiisikulu väljamõistmises ning muudeti menetluskulude jaotust. Muus osas jäi apelleeritud otsus muutmata. Kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus märkis järgmist. 13. A. Ditler ja J. Vladimirov hakkasid kanepitaimi kasvatama 2018. a alguses.

§ 188tunnuste täitmiseks pole oluline tuvastada, mitut taime nad kasvatasid.

Läbiotsimisel leiti kasvavaid taimi ja taimede osi, mille tõttu tuvastati taimede arv hinnanguliselt. Kanepi kasvatamine oli jätkuv kuritegu ning sel põhjusel tuleb A. Ditler ja J. Vladimirov süüdistuses

§ 188lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

14. Süüdistuses ja maakohtu otsuses kasutatakse termineid „kanep“ ning „marihuaana“, lähtudes narkootilise aine ekspertiisiaktis kajastatud uuringu tulemustest. Kaitsjate hinnangul on kasvava taime valdamine hõlmatud kasvatamisega ning seetõttu karistati A. Ditlerit ja J. Vladimirovi alusetult ühe teo eest kaks korda. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Süüdistatavad kasvatasid kanepitaimi ja käitlesid seejärel taimede töötlemise produkte. 3

§ 184

lg 21 järgi, sest kummagi süüdistatava eesmärk oli teenida narkootilise aine käitlemisest

§ 121p-s 2 sätestatud summast mitu korda suuremat tulu.

18. Karistuste kergendamiseks pole alust.

§ 188

puhul vastab karistuse määr mõlema isiku süü suurusele ja neid iseloomustavatele andmetele.

§ 184

puhul jääb karistusmäär tuntavalt alla sanktsiooni keskmise ning tuvastada ei saa ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Ka liitkaristuse moodustamisel oli maakohus piisavalt leebe. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid

1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid J. Vladimirovi ja A. Ditleri kaitsjad.
2. J. Vladimirovi kaitsja taotleb nii maa- kui ringkonnakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuse süüditunnistamises ning karistamises

§ 184

lg 21 järgi, liitkaristuse mõistmises ja sularaha konfiskeerimises, paludes süüdistatava selles teos õigeks mõista ning tagastada talle arestitud vara. Kaitsja põhiväited on järgmised. 21. J. Vladimirovi süüditunnistamisega

§-de 188 ja 184 järgi rikuti ne bis in idem-põhimõtet. Kasvanud taimede kaalu ei saa arvesse võtta

§ 184

järgi esitatud süüdistuse sisustamisel, sest kasvava taime valdamine on hõlmatud kasvatamisega ning see tegu viiakse lõpule saagi valmimisega. Sama teo eest mitmekordne süüditunnistamine ja karistamine kujutab endast põhiseaduse (PS) § 23 lg-s 3 ning

§ 2lg-s 3 sätestatud ne bis in idem-põhimõtte rikkumist ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. 4

§ 184järgi süüdi tunnistada.

1. Tarvitamiseks on mõeldud üksnes kanepi õisikud (marihuaana), millel on erinevalt teistest kanepitaime osadest turuhind. Seda väidet tõendavad nt Tervise Arengu Instituudi veebilehe väljavõte, eksperdi ja süüdistatava ütlused ning läbiotsimise protokollid. Teo ebaseaduslikkuse sisustamise seisukohalt on oluline kanepitaime õisikute kogus. Lisaks ei kajasta prokuratuuri tõend käideldud narkootilise aine hinda õigesti. Tõendist nähtub kannabinoidide hind, kuid kannabinoidid on kanepitaimest isoleeritud aktiivsed ained. Seetõttu pole tegemist lubatava tõendiga.
2. Süüdistatavate ütluste kohaselt on marihuaana hind 10 eurot grammi kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-18-2232/179 p-des 54 ja 58 väljendatud seisukoha järgi tuleb narkootilise aine hinna arvutamise aluseks võtta minimaalne müügihind. Kuivõrd

§ 184

lg 21 sisustamisel on tähtis kanepiõisikute (marihuaana) kogus, kujuneb käideldud narkoaine koguhinnaks 20 226 eurot 80 senti (10 eurot x 2022,68 grammi). Varalise kasu arvutamiseks tuleb saadud kasust maha arvata kinnistu soetusmaksumus või vähemalt pool sellest. 25. Arestitud vara kuulub J. Vladimirovile. Prokuratuur ei tõendanud, et see vara saadi kuriteo toimepanemise tulemusena või niisuguse vara arvel. Kuivõrd pole tuvastatud

§-s 832 sätestatud konfiskeerimise eeldusi, tulnuks jätta konfiskeerimistaotlus rahuldamata. Deklareeritud tulu või legaalse sissetuleku puudumine konfiskeerimiseks alust ei anna. Tõendite kohaselt sai süüdistatav legaalset sissetulekut. 26.

§ 184lg 21 väära kohaldamise tõttu mõisteti süüdistatavale raskem karistus.

Seejuures leidis ringkonnakohus ekslikult, et narkootilise aine käitlemise ahelasse kuulumine süüdistatava süü suurust ei mõjuta. J. Vladimirovile mõistetud vangistus tuleks jätta tingimisi täitmisele pööramata, sest süüdistatav suudab käituda õiguskuulekalt. Seda kinnitab ka tema isikut iseloomustav teave.

1. Täiendavas kirjalikus seisukohas jäi J. Vladimirovi kaitsja kassatsiooni väidete juurde.
2. A. Ditleri kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuse süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 21 järgi, samuti talle liitkaristuse mõistmises, paludes süüdistatava selles teos õigeks mõista ning kergendada karistust. Kaitsja põhiväited on järgmised. 29. Kuivõrd süüdistatavaid karistati kanepi kasvatamise eest

§ 188

alusel, ei saa kasvanud taimede kaalu

§ 184sisustamisel arvesse võtta.

Kasvava taime valdamine on hõlmatud kasvatamisega ning see tegu jõuab lõpule saagi valmimisega. Sama teo eest mitmekordne süüditunnistamine ja karistamine kujutab endast PS § 23 lg-s 3 ning

§ 2

lg-s 3 sätestatud ne bis in idem-põhimõtte rikkumist ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. 30. Kanepitaime varsi ja lehti ei saa müüa ning neid ei käidelda narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

§ 184kohaldamine eeldab narkootilise aine käitlemist.

Kanepitaime potentsiaalseks tuluallikaks on õied, sest need sisaldavad kõige enam narkootilist ainet. Lehtedes 5

§ 184

lg 21 järgi, sest kohtud eksisid käideldud narkootilise aine koguse ja käitlemisest taotletud kasu tuvastamisel. Europoli andmete kohaselt oli aastatel 2017–2019 kanepi hulgimüügihind 6000 eurot kilogrammi kohta. Nii kohtupraktika kui ka KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb hinna arvutamisel lähtuda minimaalsest summast, mida olnuks võimalik saada hulgihinnaga müümisel. Süüdistatavate valdusest leiti 2022,68 grammi marihuaanat. See ainekogus on tähtis

§ 184

lg 21 sisustamisel ning järelikult on käideldud narkoaine hind 12 136 eurot 8 senti (2022,68 g x 6000 €/kg). Sellest summast tuleb maha arvata kanepi kasvatamisega seotud kulud ning jagada saadud tulemus pooleks, kuivõrd süüdistatavad panid kuriteo toime kaastäideviijatena.

§ 184lg 21 objektiivsed ega subjektiivsed tunnused pole täidetud.

1. Maakohtu hinnangul käitlesid süüdistatavad kanepit suures koguses. Prokuratuur selle kohta tõendeid ei esitanud. Narkootilise aine suur kogus on tõendamiseseme asjaolu, mille puhul peab asjasse puutuvatele tõenditele osutama prokuratuur. Ringkonnakohus tugines suure koguse tuvastamisel kohtupraktikale, eirates KrMS § 268 lg 5 nõudeid ja rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
2. Süüdistatavate teo ebaõige kvalifitseerimine mõjutas karistuse raskust. Samuti leidis ringkonnakohus kohtupraktikast irduvalt, et narkootilise aine käitlemise ahelasse kuulumine pole seotud süüdistatava süü suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas nr 3-1-1-38-09, p 9). A. Ditleri süüditunnistamisel tuleks jätta talle mõistetav vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Niisuguse otsustuse kasuks kõneleb süüdistatava õiguskuulekas käitumine kohtumenetluse ajal, kuid ka teda iseloomustav teave. Kassatsioonivastus
3. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust ning kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri hinnangul tunnistati A. Ditler ja J. Vladimirov põhjendatult süüdi

§ 184lg 21 järgi.

Põhilise probleemina tõstatatakse kassatsioonides küsimus sellest, kuidas tuleb sisustada narkootilise aine suurt kogust. Ringkonnakohus pole selles küsimuses talle antud pädevust ületanud. Kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei piirata ka

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist kindlat liiki tõenditega. Seega saab suure koguse narkootilise aine käitlemist muu hulgas tõendada süüdistatavate ütlustega. Ka läbiotsimisel leitud pakendatud narkootilise aine kogus ja kasvanud taimede hulk ei tekita objektiivses kõrvalseisjas kahtlust, nagu ei piisaks käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 35. Kolleegium selgitab kõigepealt, missuguses seoses on

§-s 188 kirjeldatud käitumine ning sellele järgnevad käitlemisteod ja missuguse kuriteokoosseisu järgi tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida siis, kui tema valdusest on leitud nii kasvavaid kanepitaimi kui ka taimedest valmistatud suures koguses narkootilist ainet (I). Nendest selgitustest lähtudes võetakse järgmisena seisukoht küsimuses, kas A. Ditleri ja J. Vladimirovi tegudele antud karistusõiguslik 6

§-ga 188, kaitstakse rahvatervist.

§-s 188 tunnistatakse mh karistatavaks kanepi ebaseaduslik kasvatamine. Niisugune valik on õigustatav sellega, et kanep ja selle töötlemisproduktid on narkootilised ained, v.a juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordiga, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 protsenti. NPALS § 3 lg 2 ls 1 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Mõiste „ebaseaduslik“ on normatiivne koosseisutunnus. Seega peab igal üksikjuhul kindlaks tegema, kas süüdistatav kasvatas kanepit narkootilise aine valmistamise eesmärgil ja kas ta pani sel moel toime keelatud teo. 37. Kanepi kasvatamine

§ 188

mõttes seisneb kanepitaime seemne külvamises või taime arengu soodustamises või tagamises.

§ 188objektiivne koosseis on täidetud kanepitaime seemne külvamisega.

Kui külvaja ka hoolitseb kasvama läinud taime eest, kujutab see endast sama teo jätku, mis lõpeb taime osalise või täieliku mahalõikamisega. Kuigi NPALS § 2 p 3 kohaselt seisneb narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine muu hulgas nende ainete või lähteainete valmistamises ja kasvatamises, pole kanepitaime kasvatamine siiski vaadeldav narkootilise aine käitlemisena

§ 184mõttes.

Seda põhjusel, et seadusandja on

§ 188

kehtestades näinud ette erinormi, mis hõlmab ammendavalt kogu kanepi kasvatamise (külvamisest kuni mahalõikamiseni) ebaõiguse. Lähtudes põhimõttest lex specialis derogat legi generali (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 13.2–13.4), välistab

§ 188

kanepi kasvatamise (täiendava) kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses käitlemise (

§ 184

) või selle katsena (

§ 25

). Vastasel korral kaotaks

§ 188

tähenduse siis, kui taimi kasvatatakse niisugusel hulgal, et nendest saab suure koguse narkootilist ainet, sest kõik selle paragrahvi järgi kvalifitseeruvad teod oleksid niikuinii karistatavad ka narkootilise aine suures koguses käitlemise või selle katsena ehk oluliselt karmimalt sanktsioneeritud kuriteona. Seadust ei tohi aga tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (vt Riigikohtu üldkogu 23. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-18-08, p 14).

§-s 188 sätestatud kuriteo objekt on seega kasvav taim ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni taime mahalõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud narkootilise aine käitlemisest

§ 184tähenduses.

Viimati nimetatud süüteokoosseisu objekt on narkootiline aine, milleks kanep saab karistusõiguslikus mõttes alles pärast eraldamist kasvavast taimest. Niisuguse arusaama põhjendatusele osutab ka eespool refereeritud NPALS § 3 lg-s 2 sisalduv keeld, mille järgi on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega eristatakse ka kõnesolevas normis selgelt kanepi kasvatamist ning kasvatatud taimest narkootilise aine valmistamist kui kasvatamisele ajaliselt järgnevat etappi. Öeldust johtuvalt on toimepanija karistusõigusliku vastutuse piiritlemise seisukohalt oluline kindlaks teha, kas ta käitles kasvavat või siis maha lõigatud taime või taimeosi või nendest valmistatud narkootilist ainet. 38. Nii maa- kui ka ringkonnakohtute praktikast järeldub, et nendel juhtudel, mil isik on kasvatanud kanepit ja käidelnud seejärel sellest kanepist valmistatud suurt kogust narkootilist ainet, tavatsetakse niisugust tegu sageli käsitada

§-des 188 ning 184 sätestatud kuritegude reaalkogumina (vt nt Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus nr 1-21-3061/6, Viru Maakohtu 7

§ 184

järgi, mitte aga

§-des 184 ja 188 ette nähtud süütegude kogumina. Osutatud juhul on

§ 188

käsitatav subsidiaarkoosseisuna, mis tuleb kohaldamisele alles siis, kui primaarkoosseisu (

§ 184) ei kohaldata (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

veebruari

1. a otsus asjas nr 3-1-1-92-07, p 6.1 ja
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 13.3).

§-dega 188 ja 184 kaitstakse sama õigushüve, s.t rahvatervist. Mõlema normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju. Sisuliselt kujutab

§-s 184 kirjeldatud tegu käsitletaval juhul endast süüdlase tegevuse hilisemat staadiumi, millega ohustatakse kaitstavat õigushüve intensiivsemalt kui kanepi kasvatamisega. Eelkirjeldatud olukorras hõlmab

§ 184

kui oluliselt suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud kanepitaime kasvatamise

§ 188

tähenduses ning seetõttu puudub üldjuhul vajadus kõnesolevat kuriteokoosseisu süüteo kvalifikatsioonis eraldi kajastada. Ühtlasi ei moodusta

§-s 188 kirjeldatud käitumine

§ 184lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat tunnust, s.t korduvust.

40. Öeldut kokku võttes peab

§ 188

järgi kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa mahalõikamisega. Taime või selle osa mahalõikamisele järgnenud suure koguse narkootilise aine valmistamisele ja käitlemisele suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul kvalifitseerida

§ 184järgi.

II

1. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud ja pole vaidlust selle üle, et süüdistatavad kasvatasid ühiselt ja kooskõlastatult kanepit.
2. ja
3. aastal kasvatasid nad kokku vähemalt 596 kanepitaime: läbiotsimisel leiti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest umbes 500 kasvavat taime, vähemalt 96 taime oli selleks ajaks maha lõigatud. Kasvanud taimed kaalusid pärast kuivatamist 12 682 grammi. Samuti leiti süüdistatavate valdusest kuivama pandud kanepilehti ja -varsi, mis kaalusid 9565,2 grammi, ning pakendatud marihuaanat. Kõik kokku kaalus 24 269 grammi. Kuivõrd süüdistatavate valdusest leiti nii kasvavaid kanepitaimi, kuivatatud taimeosi kui ka kanepi töötlemise produkte (marihuaanat), peab hinnangu andma sellele, missugustele kuriteokoosseisudele niisugune käitumine tervikuna vastab, missuguses koguses narkootilist ainet käideldi, kas tegemist on suure kogusega ning kas tegu pandi toime suure varalise kasu saamise eesmärgil.
4. Kaitsjad leiavad, et A. Ditlerit ja J. Vladimirovi ei saa

§ 184

järgi süüdi tunnistada umbes 500 kasvanud kanepitaime kui narkootilise aine käitlemises. See väide on põhjendatud. 43. Käesoleva otsuse p-s 37 väljendatud seisukoha järgi välistab

§ 188

erinormina kanepi kasvatamise kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses käitlemise (

§ 184) või selle katsena.

Seetõttu vastab A. Ditleri ja J. Vladimirovi tegevus umbes 500 kanepitaime kasvatamisel

§ 188

lg 2 p 1 tunnustele, s.o grupis toimepandud kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele. Kasvavad taimed kaalusid kuivatatuna 12 682 grammi. Sellise ainekoguse käitlemises ei saa süüdistatavaid äsja märgitud põhjusel

§ 184järgi süüdi tunnistada. Sõltumata sellest, kas 8

§-s 184 sätestatud kuriteo objekti, s.t narkootilise ainega. Järelikult kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades A. Ditleri ja J. Vladimirovi

§ 184

järgi muu hulgas süüdi nende veel kasvavate kanepitaimede käitlemises, mis menetleja maha lõikas ja millest ekspert sai kuivatades 12 262 grammi kanepit. 44. Ülejäänud taimed, mida oli vähemalt 96, olid süüdistatavad aga ise maha lõiganud ja valmistanud nendest narkootilist ainet. Järelikult on süüdistatavate kogu tegevus – nii taimede kasvatamine kui ka hilisem käitlemine –, mille objektiks olid kõnesolevad 96 kanepitaime ja viimastest saadud narkoaine, kvalifitseeritav

§ 184järgi.

Kooskõlas käesoleva otsuse p-des 39 ja 40 märgituga ei saa A. Ditlerit ning J. Vladimirovi nende taimede kasvatamises

§ 188järgi süüdi tunnistada.

1. Kassaatorite ühe põhiväite kohaselt tuleb käideldud narkootilise aine koguse tuvastamisel aluseks võtta pakendatud marihuaana hulk, sest tarvitamiskõlblik on üksnes kanepitaime õisik, mitte taime ülejäänud osad. Kolleegium niisuguse seisukohaga ei nõustu.
2. Sotsiaalministri
3. mai
4. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt on nii kanep kui ka selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) narkootilised ained. Erandi moodustavad Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC-sisaldus ei ületa 0,2 protsenti. Eeltoodust tulenevalt on väär väide, mille kohaselt saab narkootilise ainena käsitada vaid mingit osa kuivatatud kanepitaimest. Kehtiva määratluse kohaselt pole kanepi käsitamist narkootilise ainena seatud sõltuvusse sellest, missugune taime osa tarvitamiseks või müümiseks kõlbab, vaid oluline on taime THC-sisaldus ning see, kas tegemist on keelatud sordiga. Ekspertiisiaktile toetudes tehti kindlaks, et kogu ekspertiisiks esitatud taimne materjal sisaldas narkootilist ainet THC. Ka kanepitaimede lehtedes ja vartes oli THC-sisaldus lubatust tunduvalt suurem, s.o 0,89–1,9 protsenti. Niisiis pole käideldud narkootilise aine koguse tuvastamisel põhjendatud lähtuda pelgalt pakendatud marihuaana kogusest, vaid lisaks tuleb arvesse võtta ka kuivatatud kanepitaimede lehtede ning varte kaalu (9565,2 grammi). Öeldust johtuvalt on põhjendatud ja seaduslik kohtute järeldus, et A. Ditlerile ning J. Vladimirovile saab ette heita 11 587 grammi kanepi ja marihuaana käitlemist (24 269 g – 12 682 g = 11 587 g).
5. Samuti ei nõustu kolleegium kassaatorite väitega, et ringkonnakohus rikkus süüdistatavate käideldud narkootilise aine kogust

§ 184mõttes suureks lugedes kriminaalmenetlusõigust.

1. Vastab tõele, et prokuratuur pole süüdistusaktis ega kohtulikul arutamisel osutanud NPALS § 31 lg-s 3 kirjeldatud eelduste täitmist kinnitavatele tõenditele, millest nähtuks, et süüdistatavate käideldud narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Teokirjelduses märgitakse vaid, et marihuaana puhul algab narkootilise aine suur kogus 7,5 grammist. Riigikohtu praktika järgi on narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus KrMS § 62 p 2 kohaselt tõendamiseseme asjaolu, mille olemasolu või puudumine tuleb kriminaalmenetluses igal üksikjuhul tuvastada ning KrMS § 7 lg 2, § 14 lg 1 ja § 154 lg 2 p 4 kohaselt peab niisugustele asjasse puutuvatele tõenditele osutama ning need kohtule esitama prokuratuur. Ometi on lubatav, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel tuginetakse ka kohtupraktikale, kui viidatavast kohtulahendist nähtuvad andmed, mis võimaldavad teha järeldusi mitteõiguslike eriteadmiste rakendamise kohta narkootilise aine mõju uurimisel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p-d 11.2 ja 12.) 9

§ 184

lg 21 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmisest kõneleda vaid juhul, kui toimepanija taotleb narkoainet käideldes isiklikult varalist kasu

§ 121p-s 2 sätestatud summat ületavas määras (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.

novembri

1. a otsus nr 1-18-5815/389, p 39 ja
2. aprilli
3. a otsus nr 1-18-2232/179, p 55). Kohtute hinnangul oleksid süüdistatavad saanud 24 269 grammi narkootilise aine müümisest 485 380 eurot.
4. Kolleegium nõustub kohtute veenvalt põhjendatud järeldusega, mille kohaselt käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil (vt käesoleva otsuse p-d 7 ja 16). Õige pole aga kohtute hinnang, mille järgi taotleti kuriteost varalist kasu

§ 121p-s 2 sätestatud summat ületavas määras.

1. Narkootilise aine hinna kindlakstegemisel toetusid kohtud Politsei- ja Piirivalveametilt saadud andmetele ning leidsid, et süüdistatavad oleksid teeninud marihuaana ühe grammi müümise eest 20 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti kirjale lisatud tabel kajastab kannabinoidide hinda, viimased kujutavad endast aga kanepitaimes leiduvaid keemilisi ühendeid. Koostoimes politsei kaaskirjaga on siiski võimalik järeldada, et kannabinoidide all peetakse silmas kanepitaime töötlemissaaduse ehk marihuaana hinda. Võtmata lõplikku seisukohta osutatud tõendi lubatavuse kõigi aspektide suhtes, märgib kolleegium järgmist.
2. Käesoleva otsuse p-des 43 ja 46 tõdetu kohaselt tunnistasid kohtud A. Ditleri ning J. Vladimirovi

§ 184järgi põhjendamatult süüdi 24 269 grammi narkootilise aine käitlemises.

Tegelikult saab neile kõnesoleva süüteokoosseisu järgi ette heita 11 587 grammi kanepi ja selle töötlemisproduktide käitlemist. Suuremast käideldud ainekogusest lähtumise tõttu on väär ka kohtute seisukoht, mille kohaselt oleksid süüdistatavad teeninud narkootilise aine käitlemisest 485 380 eurot kasu. Kolleegium asub erinevalt maa- ja ringkonnakohtust seisukohale, et

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ei saa kõrvaldamata kahtlusteta jaatada. 54. Suure varalise kasu arvutamisel lähtuti nii süüdistuses kui ka kohtuotsustes kogu kasvatatud ja käideldud taimemassist ning võeti aluseks Politsei- ja Piirivalveameti kirjale lisatud tabelis kajastuv hind. Kaitsjad on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et narkootilise aine hinna määramisel peab aluseks võtma üksnes pakendatud marihuaana koguse, sest marihuaanaks peetakse kanepiõisikuid, viimased moodustasid aga käideldud narkootilise aine kogumassist vaid ühe osa. Kohtuistungil üle kuulatud ekspert selgitas seevastu, et marihuaanaks peetakse nii taime õisikuid kui ka lehti, mõnikord isegi varsi. Niisugused ütlused veenavad, et kanepi töötlemisproduktiks oleva marihuaana valmistamiseks kasutatakse eeskätt suurima 10

§ 121

p-s 2 nimetatud summat ületava – varalise kasu saamise eesmärki (vt eespool osutatud otsus asjas nr 1-18-2232/179, p-d 55 ja 56). 56. Kanepitaimede lehtede ja varte puhul ei saa aga veenvalt tuvastada, kas ning missugust osa sellest taimemassist sai tarvitada ja marihuaanana käsitada. Eksperdi arvamuse kohaselt oli lehtedes ja vartes narkootilise aine sisaldus märkimisväärselt väiksem kui nt kasvanud ning kuivatatud taimedes keskmiselt (vastavalt 0,89–1,9 protsenti ja 9,2 protsenti). Seegi näitab, et tegemist on kanepitaime vähem väärtuslike töötlemisproduktidega, mille eest saadav hind ei pruugi vastata Politsei- ja Piirivalveameti tõendis kajastatud turuhinnale. Niisiis ei saa kindla veendumusega väita, et kasvõi osa vartest ja lehtedest olnuks võimalik müüa marihuaana jaemüügihinnaga. Lähtudes KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo-põhimõttest tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks ja asuda seisukohale, et nende käitumises ei saa

§ 184lg-s 21 sätestatud karistatava teo tunnuseid tõsikindlalt tuvastada.

Osutatud põhjusel pole vajalik analüüsida kaitseväiteid selle kohta, missuguse ametiasutuse andmetest tuleb narkootilise aine hinna kindlaksmääramisel lähtuda ja missuguse hinna peab aluseks võtma. Samuti pole tarvis vastata argumentidele, mis puudutavad taotletud varalisest kasust narkootilise aine käitlemiseks tehtud kulutuste mahaarvamist. Kokkuvõtlikult saab süüdistatavatele grupilise kuriteo ja suure koguse narkootilise aine käitlemise tõttu ette heita

§ 184lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist.

Nagu eespool märgitud, on sellega hõlmatud ka vähemalt 96 kanepitaime kasvatamist puudutav süüdistuse osa. III 57. Süüdistuses kirjeldatud tegudele antud karistusõigusliku hinnangu osaline muutmine ei tingi siiski A. Ditlerile ja J. Vladimirovile mõistetud karistuse ega liitkaristuse kergendamist.

§ 188

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul jäävad nende karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmise, mis tähendab, et kasvatatud kanepitaimede suurt hulka silmas pidades on süüdistatavate karistusõiguslik kohtlemine olnud pigem leebe. Teo tehiolusid ja selle tunnistamist arvesse võttes vastab 4-aastane vangistus kummagi isiku süü suurusele. 58.

§ 184järgi mõistetud karistus jääb samuti tunduvalt alla sama paragrahvi 2.

lõike sanktsiooni keskmist. Võttes arvesse süüdistatavate tegevuse kestust, käideldud narkootilise aine hulka ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, on sellegi teo puhul A. Ditlerit ning J. Vladimirovi koheldud pigem leebelt. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka liitkaristuse moodustamisel juhinduti süüdistatavate jaoks soodsaimast, s.o karistuste neeldumise põhimõttest. Karistuse täiendavat kergendamist kolleegium põhjendatuks ei pea. 59. A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistuse ning liitkaristuse seaduslikkust ei mõjuta kaitsjate väide, mille kohaselt ei kuulunud süüdistatavad narkootilise aine käitlemise ahelasse. Ringkonnakohus on sellele väitele vastates asjakohaselt tõdenud, et niisugusel juhul tulnuks süüdistatavatele mõista 11

§ 832

lg-le 1, sedastades kokkuvõtlikult, et süüdistatava legaalse sissetuleku kohta puudub vähimgi usaldusväärne teave. Ringkonnakohus selgitas tõenditega seostatult täiendavalt, miks on

§-s 832 sätestatud laiendatud konfiskeerimise eeldused täidetud. Kassaator nõuab sisuliselt selle tuvastamist, et konfiskeeritav vara pärineb käimasoleva menetluse esemeks olevast kuriteost. Niisuguse asjaolu tuvastamist

§ 832kohaldamine ei eelda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

märtsi

1. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16, p 19). Sisuliselt kordab kassaator selles küsimuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsusega veenvalt kummutatud kaitseväidet, mille kohaselt on süüdistatav konfiskeeritud vara legaalset päritolu tõendanud. Seega jääb J. Vladimirovi vara konfiskeerimist puudutav kriitika tagajärjetuks. V
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a ja Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsuse osas, millega A. Ditler ning J. Vladimirov tunnistati süüdi

§ 184lg 21 järgi.

Samuti tuleb vaidlustatud otsused tühistada osas, millega süüdistatavad tunnistati süüdi

§ 188lg 2 p 1 järgi 2018.

aastal vähemalt 96 kanepitaime kasvatamises. Uue otsusega tuleb nii A. Ditler kui ka J. Vladimirov tunnistada süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi 11 587 grammi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.

Muus osas, sh A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüditunnistamises

§ 188lg 2 p 1 järgi selles, et nad kasvatasid 2019.

aastal ebaseaduslikult umbes 500 kanepitaime, samuti karistuse ja liitkaristuse mõistmises, jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsjate kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 12