2-19-16941/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-16941 Tsiviilasi A.A. hagi I.K. vastu elatise saamiseks 2430 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant/kostja: I.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/hageja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata.
7. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud I.K. kanda.
9. Määrata A.A. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot ning mõista I.K.lt A.A. kasuks välja 144 eurot (käibemaksuga) menetluskulude katteks.
10. Kohustada I.K.d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt A.A.le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
11. Hageja esitas
12. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja vanemate kooselu lõppes
13. augustil 2019, hageja elab koos ema ja vanavanematega vanavanemate korteris. Kostja on hageja isa. Hageja ülalpidamiskulud on 746,50 eurot kuus. Hageja ema töötasu on 771,71 eurot kuus (neto). Hageja saab peretoetust, kostja on ajavahemikul
14. november 2019 kuni
15. august 2020 tasunud ebaregulaarselt elatist kokku summas 1200 eurot. Kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei esine perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 ettenähtud alust kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Registrite andmete kohaselt on kostja omandis 2 maja ning tema töökohad võimaldavad tal reaalselt kasutada igakuiselt summat 1 079,68 eurot. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hageja nõutud elatise maksmisega võiks kostja ise sattuda hagejaga võrreldes raskemasse olukorda. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimummääras.
16. Kostja märkis, et hageja ema ei ole kostja poole elatise nõudes pöördunud. Kostja oli hageja ainus ülalpidaja kuni hageja 4-aastaseks saamiseni. Viru Maakohtus on pooleli vaidlus hageja hooldusõiguse küsimuses kostja ja hageja ema vahel. On ilmne, et hageja ema soov kostja ja hageja suhtlust piirata on seotud elatise nõudega. Kostja soovib osaleda vahetult hageja ülalpidamiskulutustes ja hagejaga regulaarselt suhelda, mida takistab hageja ema. Kostja hinnangul on hageja märgitud kulud liialdatud ja ebatäpsed. Põhjendatud on hageja kulud ühes kuus: kommunaalkulud ja toit 168,90 eurot, hügieen 4,10 eurot, keemia 1,44 eurot, tervis 6,54 eurot, huviringid ja õppimine 182,08 eurot, meelelahutus 0 eurot, transport 30 eurot, kultuur 11,80 eurot, riided ja jalatsid 63,87 eurot, raamatud ja õppimine 0 eurot, kõik kokku 468,73 eurot. Kostja tegi kompromissettepaneku tasuda hagejale igakuiselt elatist 250 eurot. Lõppseisukohana palus kostja endalt välja mõista elatise summas 200 eurot kuus. MAAKOHTU OTSUS
17. Viru Maakohus rahuldas
18. oktoobri
19. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest
20. oktoobril 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o
21. juulini 2033, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
22. Kostjast lahus elava alaealise lapsena on hagejal PKS §-dest 96–100 tulenevalt kostja vastu materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et 2 elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 11). Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
23. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
24. jaanuarist 2019 oli töötasu alammäär 540 eurot, millest ½ on 270 eurot. Alates
25. jaanuarist 2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
26. Maakohus selgitas, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus selgitas, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.
27. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks töövõimetu või tal oleks lisaks hagejale veel alaealisi lapsi või et tal on mõni muu mõjuv põhjus, mille tõttu oleks põhjendatud elatise alla miinimummäära vähendamine. Kostja ei ole väitnud ega tuginenud ka sellele, et ta ei ole tema muid kohustusi ning varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale miinimummääras ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohtule esitatud selgitustest, esitatud ja kogutud tõenditest nähtus, et kostja varalist seisundit ei saa hinnata halvaks. Maakohtu hinnangul oli kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Puudusid mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
28. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja märgitud vajadused summas u 746 eurot kuus ei ole ilmselt eluliselt usutavad, kuid hageja vajadused miinimummääras kuus on iseenesest põhjendatud ning seadusega kooskõlas. Maakohus ei pidanud vajalikuks hageja vajadusi täiendavalt hinnata, kuivõrd neid tuleb hinnata vaid juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise.
29. PKS § 116 lg-st 1 tulenevalt peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust eelduslikult võrdselt. Arvestades hageja ema sissetulekut ning seda, et perekond elab koos hageja 3 vanavanematega ühes korteris, on eluliselt usutav, et ka hageja ema saab lapse peale kulutada miinimumelatise kuus. Lisaks saab hageja ema igakuiselt lapsetoetust summas 60 eurot. Kostja on menetluses taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta, et elatist taotleva lapse vajadused on kaetud riiklike toetustega. Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hageja seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Maakohus märkis, et lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele, olenemata nende tegelikust vajadusest. Maakohtu hinnangul puudus seega alus vähendada välja mõistetavat elatist alla miinimummäära põhjusel, et hagejale tasutakse lastetoetust. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostjalt tuleb elatis välja mõista miinimummääras.
30. Maakohus selgitas pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ning kostjal vähendamist. Arvestades vaidluse sisu ning olemust ning asjaolu, et kostja on korduvalt soovinud sõlmida kompromissi, jättis maakohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
31. Kostja esitas
32. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
33. oktoobri
34. a otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist või saata tsiviilasi maakohtule uuesti arutamiseks tagasi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leidis, et elatise väljamõistmine temalt täies ulatuses on põhjendamatu, kuivõrd hageja ema takistab tal hagejaga suhtlemast ning hageja eest hoolt kandmast. Hageja ema ei täida tsiviilasjas nr 2-19-12169 määratud suhtluskorda. Kostja on andnud hageja huvidest lähtuvalt hageja emale kasutada sõiduautot, mis tähendab, et hageja vajadused on osaliselt kaetud. Kostja hoolitseks hea meelega hageja eest ilma ema vahenduseta, kuivõrd on alust arvata, et elatist ei kasutata sihtotstarbeliselt hageja jaoks, mida näitab see, et hageja ema on hageja vajadusi näidanud tegelikust suuremana. Kostjal on kodus X olemas kõik tingimused hageja jaoks, sh on hagejal seal oma tuba. Kostjale jääb arusaamatuks hageja hoidmine kõrge Covid-19 nakkusriskiga Ida-Virumaal.
35. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonkaebuse menetlemisest tingitud poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja kulutuste kohta, mis võiks olla aluseks hageja ülalpidamiseks makstava miinimumelatise vähendamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja täitis ülalpidamiskohustust muul viisil. Kostja ettevõttele kuuluvat sõiduautot, mis seisis hageja ja tema ema elukoha juures, ei saa kuidagi arvestada elatise suuruse määramisel. Hageja ema nimetatud sõiduautot ei vaja, kuna tema valduses on tema vanemate ja tema tööandja sõiduautod. Valed ja asjakohatud on kostja väited, et hageja ema takistab kostjal hagejaga suhelda. Samuti on alusetu kostja väide, et hageja ema ei kasuta väljamõistetavat elatist hageja jaoks. Asjakohatu on ka kostja väide, et käesoleval ajal ei ole kõrge viirusnakkusriskiga Ida-Virumaa lapsele elukohana sobiv. Kostja soovib eksponeerida end hoolitseva lapsevanemana, kuid ei ole enne kohtuvaidlusi väljendanud huvi lapse vajaduste vastu ega ole kunagi tegelenud lapse 4 kasvatamisega. Pärast perekonna purunemist jättis kostja hageja ülalpidamiseta ega andnud hageja emale hageja asju (riideid, mänguasju). Elatist hakkas kostja tasuma alles käesoleva menetluse käigus, kuid ebaregulaarselt ja nõutavast väiksemas summas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
37. Apellatsioonkaebuses taotleb kostja kas 1) hagi rahuldamata jätmist; 2) elatise väljamõistmist väiksemas summas; 3) asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Millises summas kostja oleks nõus elatist tasuma, seda kaebusest ei nähtu. Maakohtu menetluses oli kostja kompromissi korras nõus tasuma elatist 250 eurot kuus (lk 30).
38. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et kuna tal on takistatud lapsega vahetu suhtlemine ja ta on andnud hageja emale auto kasutada, siis puudub alus elatise väljamõistmiseks. Maakohus ei saanud hageja elatise nõude suuruse põhjendatuse hindamisel arvestada hageja vanemate omavaheliste kokkulepete ega varasuhtega. Kui hageja vanemad jõuavad hageja suhtluskorra osas kokkuleppele või on selles osas täitmiseks kohustav määrus, siis saab kostja juures veedetud aega tulevikus arvestada elatise suuruse muutmise põhjendatuse hindamisel. Hageja esitas hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks minimaalses seaduses sätestatud määras, seetõttu ei oma hageja ema sissetulekud asjas määravat tähtsust. Kostja ei ole menetluses kordagi tuginenud väitele, et tal puuduvad vahendid hagejale minimaalses suuruses elatise tasumiseks. Kostja ei too ka apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal puuduvad vahendid maakohtu poolt määratud summas elatist tasuda. Kostja tugineb sellele, et esineb muu alus elatise vähendamiseks ja selleks asjaoluks on auto kasutusse andmine, lapsega suhtlemise takistamine hageja ema poolt. Nimetatud väited ei anna alust maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust muuta.
39. Ringkonnakohus märgib, et lapsega kooselav vanem on üldjuhul ainupädev otsustama, millised kulutusi on vaja lapsele teha. Kostja soov hoolitseda hageja eest, sh osta riideid ja toitu, on mõistetav, kuid arvestades hageja vanemate omavahelisi suhteid, tuleb kostjal need kulutused hageja emaga kooskõlastada. Kostjal on kohustus kohtulahendis määratud summas igakuiselt tasuda elatist ning tal ei ole õigust ühepoolselt otsustada, milliste kulutuste tegemise ta elatisest maha arvestab.
40. Hageja on kinnitanud, et alates hagi esitamisest kuni maakohtu lahendi tegemiseni tasus kostja kokku elatist 1200 eurot. Nimetatud summas on kostja kohtulahendi täinud. Samuti tuleb täitmiseks lugeda ka pärast maakohtu lahendi tegemist tasutud summad. Kui kostja ei täida elatise tasumise lahendit vabatahtlikult ja hageja pöördub kohtutäituri poole, siis tuleb tasutud summadega arvestada ka kohtulahendi sundtäitmisel.
41. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja/apellandi kanda. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning TsMS § 177 lg 4 järgi viivise tasumiseks. 5 Hageja esindaja menetluskulude nimekirja koheselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele 2,58 h. Ringkonnakohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 järgi on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja apellatsioonkaebus on formaalne, ei sisalda ühtegi õiguslikku põhjendust ega tugine veenvale argumentatsioonile. Sellisele kaebusele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud vajalik aeg on üks tund. Hageja esindaja deklareeris oma õigusabi tunnihinnaks 120 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 120 eurot, millele lisandub käibemaks ning menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist alates kohtulahendi jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi