lg 2 p 2, 3 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta.
Somelarile mõistetavat karistust 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Somelar 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
E. Somelari katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.06.2019 ja käitumiskontrolli kohaldamise algust kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 4.07.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem 2
§-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Elari Somelar tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Elari Somelari ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Elari Somelaril puuduvad distsiplinaarkaristused. Individuaalset täitmiskava ei ole isikule koostatud, kuna ta kannab alla aasta karistust. Alates 12.07.2021 osaleb E.Somelar tööhõives. Vangla kinnitusel omab kinnipeetav põhiharidust. Isiku lähivõrgustiku moodustavad eelkõige ema ja abikaasa. Vabanemisel töökoht puudub, vanglast ennetähtaegse vabanemise korral saab isiku esmaseks sissetulekuks olema töövõimetoetus ja puuetega inimese sotsiaaltoetus. Samuti on Elari Somelari abikaasa nõus isikut vajadusel majanduslikult abistama. 07.09.2021 Täitise väljavõtte kohaselt on isikul täitemenetluses võlgnevusi kokku 1504,44 eurot. 28.09.2021 seisuga Tartu Vangla K-raha andmetel vabanemisfondis 323,15 eurot. Vabanemisel on võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Kohus peab positiivseks, et Elari Somelar on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt ning osaleb tööhõives. Lisaks saab pidada positiivseks, et Elari Somelaril on vabanemisel elukoht ja abikaasa toetus. Erinevalt vangla iseloomustuses märgitust ( mille kohaselt E.Somelaril vabanemise korral töökoht puudub) kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil, et käesolevaks ajaks on olemas ka vabanemisjärgne töökoht - xx xxxxxxxxxxx. Kuigi kohtu käsutuses puudub tööandja kinnitus, ei sea kohus süüdimõistetu väidet tööle asumise võimalikkuse kohta siiski kahtluse alla. Süüdimõistetu väitel on ta hiljuti üle viidud avavanglasse. Ka seda asjaolu ei sea kohus kahtluse alla. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3
MS § 238 lg 2 alusel kestuseni 4 aastat 4 kuud vangistust. Harju Maakohtu 02.10.2017 määrusega vabastati Elari Somelar karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.09.2018. Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsuse sisust nähtub, et veidi enam kui poole aasta möödumisel pani E.Somelar toime uue isikuvastase kuriteo. Seega süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Elari Somelari suhtumine varasematesse karistusesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Varasem vangistus ega käitumiskontrolli nõuded ei ole motiveerinud süüdimõistetut olema õiguskuulekas. Kohus pole veendunud, et varem korduvalt karistatud ja ka pikaajalist reaalset vangistust kandnud süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Elari Somelari tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Elari Somelar rikkus korduvalt Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on teinud Elari Somelarile kirjalikke hoiatusi, kohus on määranud täiendava kohustuse osaleda katseajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kohus on pikendanud katseaega, jättes karistuse täitmisele pööramata. Seega tuli kohus Elari Somelarile vastu ja andis talle veel võimaluse jätkata elu vabaduses. Sellele vaatamata jätkas Elari Somelar alkoholitarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumistega, mistõttu kohus pööras Elari Somelari Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Vangla iseloomustuses on märgitud ning seda ei eitanud E.Somelar ka kohtuistungil, et E.Somelar rikkus käitumiskontrolli nõudeid (alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust) ka eelmisel katseajal. Vangla iseloomustuse kohaselt isiku käitumine on impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus puudub. Kuriteod on toime pandud hetkeemotsiooni- ja situatsiooni pinnalt. Elari Somelar tarvitas kriminaalhooldusperioodil alkoholi suurtes kogustes. Alkoholi kuritarvitades muutus kiiresti ärrituvaks. E. Somelar on perioodil 17.10.2019-11.02.2020 osalenud programmis „Kainem ja tervem Eesti“. 14.09.2020 alustas programmiga „Eluviisitreening“, kus ta arvati välja teisest ja kuuendast tunnist puudumise tõttu (esitatud arstitõend). Iseloomustuse kohaselt soovib Elari Somelar alkoholi tarvitamise täielikult lõpetada, ka peale katseaega jätkata
ket eluviisi. Arvab, et takistuseks võivad osutada tema enda vanemad (ema alkoholi kuritarvitaja) ja sõbrad (alkoholi kuritarvitajad). Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et liialdas vabaduses alkoholiga ja on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Elari Somelar soovib alkoholist hoiduda ja on nõus tegema selle 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.