lg 1 järgi ning karistati vangistusega 10 (kümme) kuud.
lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 8 kuud 29 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Vjatšeslav Filippovile liitkaristuseks 3 1 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.06.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 2-1 - mitte tarvitama narkootikume;
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vanglast vabanemisel;
lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Vjatšeslav Filippov esitas kohtule motivatsioonkirja, kus teatab, et ta ei hakka vabaduses tarvitama alkoholi ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta kahetseb tehtut. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammid ja vestlused. Vanglas ta on hõivatud tööga. Vabaduses alustab tööd. Valdab eesti keelt B1 tasemel. Õpib inglise keelt. Tal on neiu, kes toetab teda. Palub anda temale võimalust olla vabaduses ja näita end parimast küljest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Vjatšeslav Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Vjatšeslav Filippovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 28.10.2021 kohtuistungil avaldas Vjatšeslav Filippov, et ta tahab vabaneda ennetähtaegselt. Ta on kindel, et ta ei hakka nii alkoholi kui narkootikume tarvitama. Suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vabaduses tahab töötada või õppida. Soovib omandada autotehniku, elektrimeister või teede ehitaja erialasid. Suhted lähedustega taastuvad. Individuaalne täitmiskava, erinevad sotsiaalprogrammid ja vestlused kriminaalhooldajaga ja ametnikega tõid temale kasu. Tal on soov edaspidi osaleda sotsiaalprogrammides. Oktoobrist viibib motivatsioonisüsteemis. Töötab xxx. Ta on valmis mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökohta. Kaitsja toetas ennetähtaegse vabastamise taotlust. Kaitsja leidis, et iseloomustusest võib teha järelduse selle kohta, et individuaalne täitmiskava tänaseks päevaks on täidetud, kuna on näha suuri positiivseid muudatusi, mis on seotud mõtteviisiga, elumõtte arusaamisega. V. Filippovil on olemas eesmärk, millega ta tegeleb ja on olemas ka plaan. Pikaajaperioodi jooksul tegeleb Filippov erineva tööga ja jätkab töötamist juba praegu xxx. V. Filippov on saanud motivatsioonisüsteemi osalejaks ning sai juba mitu positiivset boonust. Seetõttu kaitsja on arvamusel, et Filippov on tõepoolest asunud õiguskuulekale teele. Kaitsja palub arvestada seda, et need kuriteod, mille eest Filippov kannab karistust, olid sooritatud alaealisena ja viibib vanglas juba pikaajaperioodi. Samuti tuleks arvestada seda, et isiku tuvastamise periood oli tema jaoks mitte väga kerge. Tuleb arvestada ka seda, et alates 12.aastast ta on sattunud xxx, kus viibis kaks aastat. Vaatamata sellele, iseloomustusest näha, et need omadused, mida ta omandanud vanglas just tema poolt olid tehtud jõupingutused ja neid oskusi ta kasutab enda edaspidises elus. Positiivsena tuleb märkida ka seda, et paremaks on muutunud suhted lähedastega. V. Filippov õppis vanglas eesti keelt ja ta räägib eesti keeles. Ta iseseisvalt helistas nii Prismasse kui ka Maximasse ja on uurinud, kas on olemas vabad kohad. Distsiplinaarkaristused on olemas, kuid kohtuistungi toimumise ajaks osa neist on 2 juba kustutatud. Kui vaadata käskkirju, siis kaitsjal tekkis mulje, et need olid lapseteod. V. Filippov on valmis mitte tarvitama alkoholi. Kaitsja palub anda võimalust ja vabastada V. Filippov ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Käesoleval juhul Viru Maakohtu 03.06.2019 kohtuotsusega nr 1-19-3254 tunnistati Vjatšeslav Filippov süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 10 (kümme) kuud.
lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega mõistetud karistuse (3 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust) ärakandmata osa 2 aasta 8 kuud 29 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Vjatšeslav Filippovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.06.2019. Kohtuotsus jõustus 19.06.2019. Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2229 tunnistati Vjatšeslav Filippov süüdi
lg 1 p 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.05.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 14 (neljateist) päeva võrra (11.04.2018 seisuga on karistusest kantud 2 kuud ja 16 päeva) ning mõisteti Vjatšeslav Filippovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.01.2018 kuni 24.01.2018, s.o 22 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 22 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 11.04.
lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (
lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
Kuna Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega tunnistati Vjatšeslav Filippov süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest, oli V. Filippov kuritegude toimepanemise ajal alaealine, siis formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
-1 lg 1 p-st 2.
-1 lg 1 p 2 alusel võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vjatšeslav Filippov on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui pool temale mõistetud karistusest, mis on rohkem, kui 4 kuud, mistõttu on täidetud
Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. 3 Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vjatšeslav Filippovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub V F ja Vjatšeslav Filippovile. Korteri kommunaalmaksete osas võlgnevusi ei ole. Olemas kõik eluks vajalik. Antud aadressile elavad käesoleval ajal V. Filippovi ema V Z ja ema õetütar K P , kes on alates 10.12.2018 ema eestkostetav. Väärtuslik on see, et Vjatšeslav Filippov on karistuse kandmise aja jooksul osalenud oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. 23.04.2018-27.04.2018, 30.04.2018-04.05.2018, 07.05.201811.05.2018 on toimunud vestlused psühholoogiga emotsionaalsest toimetulekust. Psühholoogi hinnangul on kinnipeetaval raskusi emotsioonide tundmise ja väljendamisega. 27.04.201822.04.2019 osales programmis „Mitmedimensiooniline pereteraapia“ (MDFT). Selles ajavahemikus toimusid aktiivsed individuaalsed ja ühised perekohtumised. Pereterapeut tegi koostööd kõigi pereliikmetega, aidates omavahelisi suhteid parandada. Suhted olid paranenud, hetkel suhtleb emaga lühiajalise kokkusaamise ja telefoni teel. 07.08.2019-02.11.2018 osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. 08.07.2019, 11.07.2019, 02.08.2019, 05.09.2019, 09.09.2019 läbis kriminaalhooldusametnikuga riskipõhised vestlused viha juhtimise teemal. Kriminaalhooldaja hinnangul õppis kinnipeetav toime tulema emotsioonidega ja viha kontrollimisega. 31.01.2020, 13.02.2020, 05.03.2020 läbis kontaktisikuga riskipõhised motiveerivad vestlused hoiakute ja kuritegelikust käitumisest loobumise teemal. Kinnipeetav leidis, et austab ainult kriminaalset käitumist pooldavaid isikuid ja teistesse inimestesse suhtub ükskõikselt. Vanglas töötamisse suhtus ükskõikselt, leidis, et kui asub tööle ei austa ta iseennast. Motiveerivate vestluste käigus analüüsis kinnipeetav töötamise plusse ja miinuseid ning tagajärgi. Hiljem oma suhtumist töötamise muutis ja asus vanglas tööle. 18.05.2020, 28.05.2020, 01.07.2020, 29.07.2020, 03.08.2020, 09.08.2020, 14.10.2020, 04.11.2020, 14.12.2020 29.01.2021 läbis kriminaalhooldusametnikuga ja kontaktisikuga riskipõhised motiveerivad vestlused hoiakute ja kuritegelikust käitumisest loobumise teemal. Kinnipeetav muutis suhtumist töötamisse ja asus tööle vaatamata algsele keeldumisele. 04.06.2020-29.07.2020 osales programmis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Kriminaalhooldusametniku hinnangul oli programmi lõppedes kinnipeetav kaalutlemise staadiumis, tundides osales aktiivselt, mõtles kaasa, 4 arutles ja analüüsis, vajadusel aitas ka teistel osalejatel mõtet lahti seletada. 05.01.2021, 12.01.2021, 14.01.2021, 22.01.2021 läbis kriminaalhooldusametnikuga ja kontaktisikuga riskipõhised vestlused kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seos kuritegevusega (tegevus tagajärg analüüsimine). Käesoleval ajal on kinnipeetav motiveeritud analüüsima positiivseid väärtusi ja eluhoiakuid. Leiab, et tuleb lõpetada suhtlemine nendega, kes ei lase tal muutuda. Kinnipeetava väitel õige sõber toetab õiguskuulekat elustiili ega vii halvale teele. Teadvustab muutuse vajalikkust ning planeerib vabanemisel minna tööle, mitte tarvitada alkoholi ega suhelda kriminaalsust toetava suhtlusringkonnaga. Toob välja, et muutus tuleb nii temale endale, kui ta lähedastele kasuks. 12.03.2020-25.02.2021 töötas majandustöödel xxx. Töötas kohusetundlikult. 01.04.2021-23.04.2021 toimusid kriminaalhooldusametnikuga sotsiaalprogrammis õpitu kinnistamise vestlus. Korrati üle kõik läbitud teemad, kinnipeetav tõdes, et tarvitamise juures meenub hea, kuid ununeb halb. Leidis, et tuleb meeles pidada ka halb, see aitab püsida säilitamisel faasis. 18.06.2020-26.05.2021 töötas xxx. 02.06-2021-09.07.2021 töötas xxx. 26.07.2021- 12.08.2021 toimusid kriminaalhooldusametnikuga sotsiaalsete oskuste kinnistamise vestlused. Positiivseks loeb kohus ka seda, et V. Filippov omandas K –J T G põhihariduse. Ta on motiveerinud riigikeelt edasi õppima. Ta on omandanud A2 ja B1 riigikeele tasemed. Vanusega suhtumine töösse on muutunud, osales vangla tööhõives xxx, xxx ja xxx. Vabanemise korral on V. Filippov valmis ennast võtma Töötukassas töötuna arvele ja nõus aktiivselt tööd otsima, näiteks Prismas ja Maximas abitöölisena. V. Filippovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend. Ema on valmis poega materiaalselt toetama. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Vjatšeslav Filippov on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. V. Filippovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vjatšeslav Filippovi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad 11 distsiplinaarkaristust seaduslikele korraldustele allumatuse ja töödistsipliini rikkumise eest, vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest, teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamise eest, ebaviisaka käitumise ja korraldusele mitteallumise eest, vanglariietuse kandmise korra rikkumise eest, töökohustuse rikkumise eest, vangla seaduse ja vangla kodukorra rikkumise eest, mittekuluva eseme hoidmise eest. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vjatšeslav Filippov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab V. Filippov neli kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib vanglas teist korda. Kinnipeetavat on varem karistatud varguste eest, vägivaldse käitumise eest võimuesindaja vastu. V. Filippov kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja kinnipidamiskohas massilise korratuse toimepanemise eest. Soodusteguriks on sotsiaalsete oskuste puudumine, vaimne tervis, mõjutatavus, vabaduses alkoholi kuritarvitamine ja teravate elamuste otsimine. Viru Maakohtu 03.06.2019 kohtuotsusest on Vjatšeslav Filippov tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt V. Filippov, olles kinnipeetav kinnipidamisasutuses, s.o Viru Vanglas, leppis kokku teiste isikutega massilise korratuse 5 toimepanemise ning osales vastavalt eelnevalt kokkulepitule Viru Vangla sisekorra vastastes toimingutes. Oma teoga tekitas Vjatšeslav Filippov R K AS-ile varalist kahju summas 164,99 eurot. Kohus moodustas
lg 2 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 11.04.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. V. Filippovi käitumine, sh uue kuriteo toimepanemine kinnipidamisasutuses, rohkete distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Vjatšeslav Filippovil puudub majandusliku toimetuleku oskus. Ta ei ole motiveeritud uut kutset omandama. 03.09.2019-28.09.2019 õppis I –V K xxx eriala. Kinnipeetav loobus, kuna ei sobinud eriala. 30.09.2019-01.10.2019 õppis I –V K xxx eriala. Kinnipeetav pani koolis toime rikkumise, kinnipeetav eemaldati koolist. 01.09.2020-06.10.2020 õppis I –V K xxx eriala. Kinnipeetaval huvi eriala vastu kadus, väitis, et antud erialal ei hakka ta kunagi tööle, mistõttu loobus kooli minemast. Viru Vangla andmetel seisuga 13.09.2021 tasumata nõudeid on summas 5 473,69 eurot, väljavaated võlgade tasumiseks on kasinad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vjatšeslav Filippovi iseloomustuse kohaselt tarvitas ta alkoholi ja narkootikume. Alkoholi hakkas tarvitama alates 11.eluaastast, tarvitas nii lahjat, kui kanget alkoholi. Alkoholi mürgitusega on viibinud haiglas 2017.aastal. Vanglas on hinnatud alkoholi kuritarvitajaks. Kinnipeetav on enamuse vägivaldseid kuritegusid pannud toime alkoholi joobes, neist viimane 2018.aastal. Teda korduvalt karistati väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Samuti kriminaalhooldusel olles rikkus V. Filippov alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusel olles läbis ta 04.09.2017-09.11.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid alkoholi tarvitamine jätkus. 04.06.2020-29.07.2020 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnipeetav väitis, et kasutab kindlasti programmis omandatud teadmisi, ta teadlik oma riskiolukordadest ning suudab hoiduda selliste olukordade tekkimisel sõltuvusainete tarbimisest. V. Filippov tunnistas, et tarvitas kanepit ja amfetamiini. Tarvitas kanepit 13-aastaselt. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 15-1 alusel. Kohus peab neid faktoreid (alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kriminaaltaustaga inimestega suhtlemine, eriala omandamisest loobumine) uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetava Vjatšeslav Filippovi iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne ja vägivaldne. Tal on puudulikud probleemlahendusoskused ning enesekontrolli oskus. Kordab sageli vanu vigu, ei leia alternatiive. Kuritegeliku käitumise ja selle tagajärgede mõju teistele inimestele ei näe, tavaliselt süüdistab ja näeb teiste süüd. Eesmärgid elus puuduvad. Oma tegudele leiab alati õigustusi, manipuleerib ametnikega. Ametnikesse suhtumine valdavalt negatiivne. Puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimuvaid reegleid, lähtub ainult enda heaolust. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Vjatšeslav Filippovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos V. Filippovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu V. Filippov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Ennetähtaega vabaneda isik ei soovi. 6 Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu V. Filippovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 180,36 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Sõidukulud on põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu V. Filippovilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja I. Žurina tasu summas 180,36 eurot riigi kanda. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Filippovi temale 03.06.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.