2-17-7138/96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7138 Tsiviilasi P Pi hagi If P&C Insurance AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 17 855,75 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2020 ja kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P P (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: S S (isikukood xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman (e-post: aleksei.forstiman@narlex.com) Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) Kostja lepinguline esindaja Paul Paas RESOLUTSIOON 1. Jätta P Pi hagi If P&C Insurance AS-i vastu kahju hüvitamise rahuldamata.

Määrata kindlaks menetluskulude jaotus.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda.

3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist 2-17-7138 kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. Hageja on alaealine laps, kes on alates 31.12.2014 kinnisasja aadressil xxx omanik. Alates 2006 on elamu kindlustatud kindlustusseltsis IF P&C Insurance AS (kostja) juures: kindlustusvõtjaks on hageja seaduslik esindaja S S (isa). 08.01.2015 väljastas kostja perioodiks 16.01.2015 kuni 15.01.2016 kindlustuspoliisi nr x oma- vastustusega 200 eurot. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustuskaitse ulatus – kogurisk, kindlustustingimused on vormistatud eraldi. Kodukindlustuse koguriskipaketi tingimuste TH-A-20131 kohaselt on olemas ehitusvigade kindlustuskaitse.

Xi x Narva kinnistul asuv elamu küttesüsteem oli maaküte ehk maasoojuspumbasüsteem.

05.01.2016 edastas hageja vanem kostjale kahjuteade, et kindlustusobjektil Xx Narva maaküttesüsteem koos kompressori ja elektrisüsteemiga lakkas töötamast. Kostja keeldus 06.05.2016 kahju hüvitamast, selgitades, et tegemist on ehitusveaga.

Hagejate nõue ja seisukohad 2. Hagiavalduse kohaselt oli Xi x Narva kinnistul asuv elamu küttesüsteem maakütte ehk maasoojuspumbasüsteem. 05.01.2016 edastas hageja vanem kostjale kahjuteade, et kindlustusobjektil Xi x Narva maaküttesüsteem koos kompressori ja elektrisüsteemiga lakkas töötamast.

Kostja keeldus 06.05.2016 kahju hüvitamast, kuna tegemist on ehitusveaga. Kostja leides, et kahju põhjustas ebakvaliteetne ehitustöö vähem kui 5 aastat tagasi majandustegevuse registris registreerimata ehitusettevõtja poolt, seetõttu puudub kostjal alus kahju hüvitamiseks (THA-A20131 punktide 9, 10, 12). Kindlustustingimustes THA-A-20131 punktide 11 ja 11.2 kohaselt punktis 10 nimetatud piirang (et ehitusviga kindlustuskaitse kehtib, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks oli olemas ehitusluba või omavalitsuse nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris) ei kehti juhul, kui ehitustöö on tehtud enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis kostja 06.05.2016 otsus kahju hüvitamata jätmisest on põhjendamatu. Kostja taganes 31.10.2016 avaldusega VÕS § 441 lg 1 alusel kindlustuslepingust. Kostja teatas kirjas, et alternatiivselt ta ütleb kindlustuslepingu üles 05.12.2016. Samas kirjas teatas kostja, et ta on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 496 lg 2 alusel. x OÜ 06.01.2016 hinnapakkumise kohaselt on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurus 15 596 eurot.

3.Hageja hinnangul on tegemist kindlustuskaitse suhtes usalduse kuritarvitamisega. Tavaline inimene ei saa eeldada, et asjaoludel, kui perekond kingib kindlustatud elamu alaealisele tütrele, kuid jätkab elamus elamist, võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest ainult põhjusel, et kinkimisest ei ole kindlustusandjat teavitatud. Võõrandaja või omandaja kohustus teata2 2-17-7138 ma võõrandamisest kindlustusandjale, ei ole antud juhul piisavalt äratuntav. Seoses kinnisasja omaniku vahetamisega võõrandajatelt (hageja vanemate) omandajale (hagejale, lapsele) kinnisasja kasutamise tingimused pole muutunud.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitise 15396 eurot ja 1227,30 eurot viiviste katteks perioodi 07.05.2016 kuni 05.05.2017 eest. Samuti välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (15396 eurot) alates 06.05.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

4.Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastuväidetele 19.09.2017. Soojussüsteemi rajamiseks on Narva linnavalitsuse nõusolek 07.09.2011 väljastatud. Kindlustustingimustes nr THAA-20131 punktide 11 ja 11.2 kohaselt punktis 10 nimetatud piirang ei kehti juhul, kui ehitustöö on tehtud enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva lLinnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on kostja vastuväide, mille kohaselt tal kahju hüvitamise kohustust ei ole, alusetu. Hageja isa nagu tavaline inimene ei saa eeldada, et juhul, kui vanemad kingivad oma kindlustatud elamu oma alaealisele tütrele ning jätkavad elamus elamist, võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest ainult põhjusel, et kinkimisest ei ole kindlustusandjat teavitatud. Võõrandaja või omandaja kohustus teatada võõrandamisest kindlustusandjale ei ole antud juhul piisavalt äratuntav. Seoses kinnisasja omaniku vahetamisega, ei ole kinnisasja kasutamise tingimused muutunud ega kindlustusrisk suurenenud. Hageja eeldab, et kostja esitatud x OÜ 05.05.2016 kalkulatsioon ei sisalda kõigi vajalike tööde maksumust, mistõttu ei saa selle kalkulatsiooni alusel tuvastada kahju suurust.

5.Hageja esitas 16.01.2018 täpsustatud nõuded, mille kohaselt palub mõista välja kostjalt Swedbank AS kasuks kindlustushüvitise 15396 eurot ja 1227,30 eurot viiviste katteks perioodi 07.05.2016 kuni 05.05.2017eest. Samuti välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (15396 eurot) alates 06.05.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6.Hageja lõplike seisukohtade kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kes on kindlustuslepingu mõttes soodustatud isik, milline on kinnistu taastamisväärtus ja kas on kostja kohustatud tasuma hagejale hüvitist. Hageja hinnangul on hageja kindlustushüvitise nõude osas täidetud järgmised eeldused: 1) poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta: 2) hageja on kindlustatud ehitise omanik ja soodustatud isik Swedbank AS; 3) on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum; 4) ehitise kindlustusväärtusena on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud ehitise taastamismaksumusele vastava kahjuhüvitise nõudmise eeldused. Seoses nimetatuga pooled vaidlevad, millega on määratud ehitise taastamismaksumus, kui suur see peaks olema kes on soodustatud isikuks.

Kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on kostja vastuväide, mille kohaselt tal pole kahju hüvitamise kohustust, alusetu.

Kuna pärast kinnisasja aadressil Xi x Narva hagejale kinkimist jätkas hageja perekond seal elamist (hageja elas ema ja isaga elamus enne ja pärast temale kinnisasja kinkimist), on välistatud kostja jaoks riskide suurenemine seoses kinnisasja omandamisega hageja poolt. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid hagile, mis välistaksid hageja nõude rahuldamist. Hageja palub kohtul määrata kahju suuruse ja rahuldada hagi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas ja sellega seotud viivise nõue ning jätta menetlusku3 2-17-7138 lud kostja kanda.

Kostja vastuväited 7. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt vaatas Xi x maaküttesüsteemi 16.03.2016 üle x OÜ. Ülevaatusel tuvastati, et maakontuur on purunenud vale materjali kasutamise ja pinnase ebapiisava tihenduse tõttu. Maakontuuri juures on kasutatud vasktoru, mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena toimus freooni leke. Maakontuuri lekke tõttu on kahjustunud ka soojuspump. Kostja tegi 06.05.2016 kahju hüvitamisest keelduva otsuse. S S teatas 05.10.2016 pretensioonis, et ta on Xi x kinnistu võõrandanud 14.01.2015 hagejale. Kinnistule, millel asub kindlustatud hoone on seatud hüpoteek Swedbank AS-i kasuks 108 000 eurot. Hüpoteegipidajal on õigus kindlustushüvitisele. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hüpoteegipidaja on andnud nõusoleku hüvitise ülekandmiseks talle.

Kindlustuslepingu sõlmimisega ei lähe kõik riskid üle kindlustusandjale. Kindlustuslepinguga on piiritletud kindlustusjuhtumid ja kindlustatavad riskid ning välistused. Kindlustusteenuse puhul on üheks olulisemaks kindlustusmakse suurust mõjutavaks teguriks kindlustuskaitse ulatus. Kindlustuslepingu tingimustega on piiratud ehitusveast põhjustatud kahjude hüvitamine.

Tingimuste TH-A-20131 p 10 kohaselt kehtib kindlustuskaitse, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks (sh remont, renoveerimine) oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris. Maaküttesüsteemi paigaldas S Si tellimisel G OÜ perioodil 15.03.2011 kuni 15.12.2011. Vaidlus puudub selles, et maaküttesüsteemi purunemise hetkeks ei olnud ehitustööst möödunud 5 aastat. G OÜ ei olnud tööde teostamise ajal registreeritud majandustegevuse registris vastava töö tegemiseks pädeva ettevõtjana. Käesoleval juhul on tegemist kahjuga, mis on põhjustatud ehitusveast, mis tõi kaasa soojuspumba ja süsteemi juhtimisautomaatika mittetöötamise. Maakontuuri juures on kasutatud vasktoru (vale materjal), mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena lekkis freoon. Küttesüsteemi maakontuuri purunemise teiseks põhjuseks on pinnase ebapiisav tihendamine (ebakvaliteetne ehitustöö). Maakontuuri lekke tõttu on kahjustunud ka soojuspump. Kuivõrd kahju on tekkinud vale materjali kasutamise ning ebakvaliteetse ehitustöö tulemusena, mis toimus vähem kui 5 aastat tagasi majandustegevuse registris registreerimata ehitusettevõtja poolt, siis puuduks kostjal tingimuste TH-A-20131 p 9, 10, 12 alusel kahju hüvitamiseks.

8.S S tõi 05.10.2016. a pretensioonis välja, et ta võõrandas Xi x kinnistu 14.01.2015 hagejale. Tingimuste TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest (müümine, kinkimine jm).

Arvestades seda, et kinnistu võõrandati 14.01.2015 ja hageja pidi sellest viivitamata kostjale teatama, siis alates 15.02.2015 toimunud kindlustusjuhtumite osas on kostja vabanenud täitmise kohustusest. S S ega hageja ei teatanud asja võõrandamisest viivitamatult kostjat. Hageja püüab näidata, et kinnistu võõrandamine (perekonnaliikmete vahel) ei oma mingit sügavamat tähendust kindlustuslepingu kontekstis. Kostja ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Tingimuste TH-A-20131 p 11 kohaselt on ehituspraak kindlustuskaitse all, kui ehitustöö on tehtud üle 5 aasta tagasi või enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kostja on võtnud ehituspraagi kaitse alla sellisel juhul kui ehituspraagiga töö on tellinud kinnisasja varasem omanik. Sellises olukorras ei saa hilisemale omanikule ette heita, et ta ei kontrollinud piisava põhjalikkusega ehitustöö teostaja nõuetele vastavust ja pädevust. S S tugineski oma 05.10.2016 pretensioonis väitele, et kuivõrd ehitustöö on teostatud enne võõrandamistehingut ja kahju tekkis tema alaealise tütre omanikuks olemise ajal, siis peaks kostja kahju tingimuste TH-A-20131 p 11 alusel hüvitama. Kinnisasja võõrandamisest mitteteatamine mõ4 2-17-7138 jutab otseselt kindlustuskaitse ulatust ning seega ka kindlustusandja õigusi ja kohustusi. Maaküttesüsteemi parandamise kulude kohta on esitanud x OÜ kalkulatsiooni 11 980.44 eurot.

Lähtuvalt kindlustuslepingu tingimustest kuulub hüvitisest maha arvamisele omavastutus 200 eurot. Juhul kui hagiavaldus oleks põhjendatud siis kujuneb kindlustushüvitise suuruseks 11 780.44 eurot.

9.Kostja täiendavad seisukoha kohaselt hageja väidetega ei nõustu. Omandi üleminek oli formaalne. Tegelikult vana omanik (hageja isa) teostab uue omaniku kohustusi elades kindlustusobjektil edasi ja seetõttu oli teadlik ehituspraagist, st sisuliselt kinkis oma lapsele puudustega elamu, mille eelnevalt kindlustas. Kuid ehituspraagist tingitud kahju kindlustus ei hüvita.

Kinkija (hageja isa) kindlustuslepingu sõlmjana oli teadlik, et ehituspraagi olemasolu korral ehituspraagist põhjustaud kahju ei kuulu hüvitamisele kindlustuse poolt. Hageja püüab näidata, et kinnistu võõrandamine (perekonnaliikmete vahel) ei oma mingit sügavamat tähendust kindlustuslepingu kontekstis. Kostja ei saa sellise seisukohaga nõustuda.

Kostja on võtnud ehituspraagi kaitse alla sellisel juhul kui ehituspraagiga töö on tellinud kinnisasja varasem omanik. Sellises olukorras ei saa hilisemale omanikule ette heita, et ta ei kontrollinud piisava põhjalikkusega ehitustöö teostaja nõuetele vastavust ja pädevust. S S tugineski oma 05.10.2016 pretensioonis väitele, et kuivõrd ehitustöö on teostatud en-ne võõrandamistehingut ja kahju tekkis tema alaealise tütre omanikuks olemise ajal, siis peaks kostja kahju tingimuste TH-A-20131 p 11 alusel hüvitama. Hageja on ise seega pretensioonis välja toonud, et kinnisasja võõrandamine mõjutab kindlustusandja täimise kohustust. Kinnis-asja võõrandamisest mitteteatamine mõjutab otseselt kindlustuskaitse ulatust ning seega ka kindlustusandja õigusi ja kohustusi. Kindlustusvõtjalt võetakse võõrandamisest mitteteatamisega võimalus otsustada, kas ta soovib uue omanikuga kindlustuslepingut jätkata ning millistel tingimustel. Kinnisasja võõrandamisest mitteteatamise tagajärjeks on seega VÕS § 496 lg 2 kohaselt täitmise kohustusest vabanemine. Hageja on sisuliselt keeldunud vastamast kostja küsimusele, kas hageja on taastanud kahju ja tasunud selle eest. Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks ainult ühe pakkumise. Maaküttesüsteemi parandamise kulude kohta on kostja esitanud x OÜ kalkulatsiooni 11 980.44 eurot. Lähtuvalt kindlustuslepingu tingimustest tuleb hüvitisest maha arvata omavastutus 200 eurot. Juhul kui hagiavaldus oleks põhjendatud siis kujuneb kindlustushüvitise suuruseks 11 780.44 eurot.

10.Kostja leiab oma 19.01.2018 seisukohas, kuna hageja ei ole vaatamata korduvalt kohtu nõudele hagiavalduses toodud nõudeid täpsustamata, siis 16.01.2018 dateeritud hagi täiendamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

11.Kostja lõplike seisukohtade kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist endale, kuna soodustatud isikuks on Swedbank AS. Kinnistule, millel asub kindlustatud hoone on seatud hüpoteek Swedbank AS-i kasuks 108 000 eurot. Hüpoteegipidajal on õigus kindlustushüvitisele (VÕS §

500). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hüpoteegipidaja on andnud nõusoleku hüvitise ülekandmiseks talle. Kindlustuslepingu sõlmimisega ei lähe kõik riskid üle kindlustusandjale. Kindlustuslepinguga on piiritletud kindlustusjuhtumid ja kindlustatavad riskid ning välistused. Kindlustusteenuse puhul on üheks olulisemaks kindlustusmakse suurust mõjutavaks teguriks kindlustuskaitse ulatus. Kindlustuslepingu tingimustega on piiratud ehitusveast põhjustatud kahjude hüvitamine. Maaküttesüsteemi paigaldas S Si tellimisel G OÜ perioodil 15.03.2011 kuni 15.12.2011. Vaidlus puudub selles, et maaküttesüsteemi purunemise hetkeks ei olnud ehitustööst möödunud 5 aastat. G OÜ ei olnud tööde teostamise ajal registreeritud majandustegevuse registris vastava töö tegemiseks pädeva ettevõtjana. Käesoleval juhul on tegemist kahjuga, mis on põhjustatud ehitusveast, mis tõi kaasa soojuspumba ja süsteemi juhtimisautomaatika mittetöötamise. Maakontuuri juures on kasutatud vasktoru (vale materjal), mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena lekkis freoon. Küttesüsteemi maakontuur 5 2-17-7138 purunemise teiseks põhjuseks on pinnase ebapiisava tihenduse tõttu (ebakvaliteetne ehitustöö). Maakontuuri lekke tõttu kahjustus ka soojuspump. Kuivõrd kahju on tekkinud vale materjali kasutamise ning ebakvaliteetse ehitustöö tulemusena, mis toimus vähem kui 5 aastat tagasi majandustegevuse registris registreerimata ehitusettevõtja poolt, siis puuduks kostjal tingimuste TH-A-20131 p 9, 10, 12 alusel kahju hüvitamiseks. S S tõi oma 05.10.2016 pretensioonis välja, et ta on Xi x kinnistu võõrandanud 14.01.2015 hagejale. Tingimuste TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata kostjale teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest (müümine, kinkimine jm).

Hageja väidab, et soojussüsteemi rajamiseks andis Narva linnavalitsus 07.09.2011 kirjaliku nõusoleku. Samas ehitisregistri andmetel on ehitise seisundiks 2014 ja 2017. aastal märgitud „ehitamisel“. Ehitise vastuvõtmise ja kasutusloa väljastamise kohta ehitisregistris andmed puuduvad ja hageja pole ka ise selle kohta tõendeid esitanud. Järelikult ehitist pole keegi ametlikult vastu võtnud ja kasutusluba väljastanud. Narva linnavalitsuse poolt 07.09.2011 antud kirjalik nõusolek soojussüsteemi rajamiseks ei sisalda ega asenda mingit kinnitust soojussüsteemi nõuetekohase väljaehitamise kohta.

Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt maakontuuri juures oli kasutatud vasktoru (vale materjal), mis maa sees on oksüdeerunud ning selle tulemusena lekkis freoon. Küttesüsteemi maakontuur purunemise teiseks põhjuseks on pinnase ebapiisava tihenduse tõttu (ebakvaliteetne ehitustöö). Kohalik omavalitsus ei ole väljastanud nõusolekut soojussüsteemi paigaldamiseks, kus kasutatakse vale materjali ja töid tehakse ebakvaliteetselt. Kostja on kindlustustingimustes lähtunud hea usu põhimõttest, mille kohaselt ehitisprojekti olemasolul ehitise ehitamisel kasutatakse õigeid materjale ja ehitustöö tehakse kvaliteetselt.

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuistung 12. 12.04.2018. a kohtuistungil leidis hageja, et asjas on vaja läbi viia ekspertiis ning jääb esitatud nõuete juurde.

Menetluse käik 13. Kostja esitas 26.08.2018 vastuväited ekspertiisi teostamiseks, kuna hageja palus kohtul korraldada ekspertiis, mille käigus riiklikult tunnustatud ekspert tuvastab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suuruse. Ekspertiisi teostamiseks palub hageja kohtul määrata ekspertiisi teostajaks kohtu poolt valitud sõltumatu riiklikult tunnustatud eksperdi. Kostja ei nõustu hageja taotluses märgitud küsimusega. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt hüvitist maaküttesüsteemi taastamiseks tuginedes x OÜ 06.01.2016 hinnapakkumisele. Kostja on koos esimese vastusega hagiavaldusele esitanud x OÜ kalkulatsiooni. Järelikult on üheks vaidlusobjektiks maaküttesüsteemi taastamise kulude suurus, mitte aga kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurus.

14.Kohus küsis riiklike ekspertide käest nõusolekut ekspertiisi läbiviimiseks ning määras tähtaja ekspertiisitasu maksmiseks. Hageja ei nõustunud määratud summat tasuma, kohus kohustas hagejat eksperti nimetama.

15.07.03.2019 teavitas hageja, et ei ole leidnud eksperti, kes teeks ekspertiisi sobiva hinna eest ning leib, et vaidlusaluse asjaolu on võimalik tõendada tõenditega, mille esitab kuu aja jooksul.

6 2-17-7138 Kohus andis täiendava tähtaja hagejale tõendite esitamiseks, kuna viimane ei olnud esitanud tõendeid tähtaja jooksul. Hageja taotles tähtaja pikendamist, mille kohus jättis rahuldamata ning kohustas esitama tõendid hiljemalt 26.06.2019. Hageja tõendeid ei esitanud, vaid soovis jätkuvalt ekspertiisi läbiviimist ning esitas taas sama eksperdi andmed, mille oli kohus 2018. aastal pakkunud ning ettemaksu nõudnud. Kohus andis uue tähtaja ekspertiisitasu ettemaksu teostamiseks. Hageja ettemaksu ei teostanud.

Kohtuistung 16. 24.09.2020. a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde, selgitades, et soovitakse jätkuvalt teha ekspertiisi, kuid kahjuks ei ole ekspertiisi maksumus reaalne. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kohtul määrata tähtajad. Kostja jääb esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde, selgitades, kui ekspertiis maksumuseks ei ole raha, siis ei saa seda ka teha. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 17. Kohus tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega, esitatud nõudega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

18.Esmalt märgib kohus, et hageja on viimasel istungil märkinud, et ekspertiisi tegemiseks puudub raha. Kohus hoiatas hagejat, et ettemaksu tegemata jätmisel jäetakse toiming tegemata.

Kuna hageja esindaja on istungil kinnitanud, et puuduvad vahendid ettemaksu sooritamiseks, loeb kohus seda kui taotlusest loobumiseks.

19.Poolte vahel puudub vaidlus:          Hageja on alates 31.12.2014 kinnistu omanik (dtl. 8).

S S on kostjaga sõlminud kodukindlustuse lepingu, mille kohta väljastati 08.01.2015 kindlustuspoliis nr x1 kindlustusperioodiga 16.01.2015 – 15.01.2016 (dtl 9-30).

Kodukindlustuse lepinguga kindlustati Narva linnas Xi x kinnistul asuv elamu.

Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused TG-20131 ja koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20131.

Kindlustusvõtja on hageja seaduslik esindaja (dtl 6).

Kostja on lepingust 31.10.2016 taganenud (dtl 31).

Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks Swedbank AS.

Ehitustööd tegi G OÜ perioodil 15.03.2011 kuni 15.12.2011.

Maaküttesüsteemi purunemise ajaks ei olnud ehitustöödest viit aastat möödas.

20.Poolte vahel on vaidlus:  Kas hagejal on õigus nõuda endale kahju hüvitist.  Kas kostjal on kohustus kahju hüvitada kinnisvara omaniku muutuse tõttu.  Kas tegemist on kindlustusjuhtumiga.  Kui suur on kahju.

Kohus annab hinnangu soodustatud isiku osas 21. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja endale välja mõista kahju. Kostja esitas juba oma esimeses vastuses 12.06.2017 seisukoha, et hagejal ei ole õigust nõuda kindlustushüvitist endale. Kohus kohustas hagejat esitama oma seisukohti seoses kostja vastusega. Järgnesis hageja esindaja korduvate täiendavate tähtaegadega taotlused. Kohus pikendas tähtaega, 7 2-17-7138 milleks kostja nõusolekud puudusid. Hageja täiendas haginõuet 16.01.2018, milles palub mõista välja kostjalt Swedbank AS kasuks kindlustushüvitis summas 15396 eurot ja 1227,30 eurot viiviste katteks perioodi 07.05.2016 kuni 05.05.2017 eest (dtl 156). Kostja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata (dtl 158-159).

22.VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.

23.Kohus selgitab, et soodustatud isikul on õigus nõuda kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja täitmisel, kuid seaduseandja ei ole ette näinud, et soodustatud isik saaks nõude esitada kindlustusandja vastu. Seega peab kindlustusvõtja esitama nõude kindlustusandja vastu, et nõue täidetakse soodustatud isiku kasuks.

24.Riigikohus on 07.11.2012 lahendis nr 3-2-1-125-12 p 10 selgitanud, et kui hageja soovib viia haginõude kooskõlla VÕS § 425 lg-ga 1, saab ta apellatsioonimenetluses oma hagi täiendada.

Kolleegium leiab, et tegemist ei oleks hagi muutmisega TsMS § 376 lg-te 1-3 mõttes. Ringkonnakohus saab asja uuel läbivaatamisel kaaluda, kas hagi täiendamine selliselt, et hagi rahuldamise korral tuleb kahjuhüvitis välja mõista soodustatud isikule, põhjustab menetluse lahendamise viibimist. Seejuures saab arvestada ka TsMS § 376 lg-s 2 hagi muutmise kohta sätestatut.“ 25. Antud juhul ei ole tegemist hagi muutmisega vaid hagi täiendamisega, seega hagi täiendamiseks ei pea kohus eraldi tähtaega andma ega kostja nõusolekut küsima. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et asjaolu, et hageja täiendas oma nõuet, menetluse kestel, märkides, et kostja peab nõude täitma soodustatud isikule, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas omaniku muutmisest teavitamata jätmise tõttu on alust kahju hüvitamata jätmiseks 26. VÕS § 494 lg 1 kohaselt, kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Teisiti öeldes muutub asja omandaja kindlustuslepingu pooleks ehk kindlustusvõtjaks ja kindlustusleping ei lõpe.

27.Hageja on alates 31.12.2014 kinnisasja Xi x Narva omanik (dtl 8). Hagejale läksid üle kodukindlustuse lepingust (kindlustuspoliis nr. x1) tulenevad kindlustuvõtja õigused ja kohustused (dtl 9-30).

28.Hageja leiab, et kuna omaniku vahetusega kindlustusrisk ei suurenenud ja pere on jätkas elamus elamist, siis kindlustusandja poolt kahju hüvitamata jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks eelnimetatule on hageja hinnangul tegemist kindlustuskaitse suhtes usalduse kuritarvitamisega. Hageja isa nagu tavaline inimene ei saa eeldada, et juhul, kui vanemad kingivad oma kindlustatud elamu oma alaealisele tütrele ning jätkavad elamus elamist, võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest ainult põhjusel, et kinkimisest ei ole kindlustusandjat teavitatud. Võõrandaja või omandaja kohustus teatada võõrandamisest kindlustusandjale ei ole antud juhul piisavalt äratuntav. Seoses kinnisasja omaniku vahetamisega võõrandajatelt (hageja vanemad) omandajale (hagejale, lapsele), ei ole kinnisasja kasutamise tingimused muutunud ega kindlustusrisk suurenenud.

29.Kostja leiab, et hageja püüab näidata, et kinnistu võõrandamiesel (perekonnaliikmete vahel) ei 8 2-17-7138 ole kindlustuslepingu kontekstis mingit sügavamat tähendust. Antud juhul on omandi üleminek formaalne. Tegelikult vana omanik (hageja isa) teostab uue omaniku (enda alaealise lapse) kohustusi elades kindlustusobjektil edasi ja seetõttu oli hageja S S alaealise eestkostjana teadlik ehituspraagist, st sisuliselt kinkis oma lapsele puudustega elamu, mille eelnevalt kindlustas. Kinnisasja võõrandamisest mitteteatamine mõjutab otseselt kindlustuskaitse ulatust ning seega ka kindlustusandja õigusi ja kohustusi. Kindlustusvõtjalt võetakse võõrandamisest teatamata jätmisega võimalus otsustada, kas ta soovib uue omanikuga kindlustuslepingut jätkata ning millistel tingimustel.

30.VÕS § 496 lg 2 kohaselt, kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama; lg 3 p 1-2 sätestavad, et lg 2 ei kohaldata, kui kindlustusandja teadis võõrandamisest ajal, mil ta oleks pidanud teate saama ja kindlustusjuhtumi toimumise ajal on kindlustusandja õigus leping üles öelda lõppenud ja ta ei ole seda õigust kasutanud.

31.Kinnistusraamatu andmetel on hagejale kinnistu omandiõigus üle läinud 31.12.2014. Hageja seaduslik esindaja, kes oli kinnistu omanik kuni 31.12.2014, on kindlustusandjaga (kostjaga) sõlminud 08.01.2015 kindlustuslepingu, mille kohaselt on kindlustusvõtjaks S S, perioodiks on 16.01.2015 kuni 15.01.2016 ning objektiks on Xi x, Narva.

32.Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p 60-62 kohaselt (dtl 13) peab kindlustusvõtja viivitamatult teatama riski suurenemisest või kindlustusobjekti võõrandamisest (kinkimine, müümine). Vara kindlustamis tuleb teatada näiteks uuest omanikust. IF Kindlustusel on õigus lähtuda kindlustusobjekti ja riski kohta esitatud andmetest ka edaspidi sõlmitavates kindlustuslepingutes.

33.Kohus selgitab, et seaduseandja on ette näinud omaniku vahetusel kohustuse, et sellest tuleb kindlustusandjat teavitada. Vastasel juhul vabaneb kindlustusandja omapoolsest täitmise kohustusest. Seaduseandja ei tee vahet, kes on uueks omanikuks. Antud juhul on omanik vahetunud ning uueks omanikuks on alaealine isik. Vahetult pärast omaniku vahetust sõlmis hageja seaduslik esindaja uue perioodiga kindlustuslepingu. Lepingu sõlmimisel ei ole kindlustusvõtja teavitanud kindlustusandjat, et kindlustusobjektil on uus omanik.

34.Hageja leiab, et omaniku vahetus ei ole riski suurendanud. Kohus leiab, et antud väide on ekslik, kuna kindlustusandjal on õigus omaniku vahetusel riske ümber hinnata. Samuti on kindlustusandjal õigus ka omaniku vahetusel kindlustusleping üles öelda ja sõlmida uue omanikuga leping. Asjaolu, et tegemist on alaealisega ei pruugi muuta riski, kuid seda hindabki kindlustusandja. Kohus nõustub kostjaga, et sisuliselt on tegemist hageja seadusliku esindajaga, kes kasutab elamut edasi koos oma perega sh hagejaga.

35.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et olenemata sellest, et omandiõigus on läinud alaealisele pereliikmele, oli kindlustusvõtjal kohustus teavitada kindlustusandjat omaniku vahetusest, kuna see toob kaasa riske, mida tuleb hinnata ja esinevad riskid võivad ka kindlustusmakseid muuta.

Kuna kindlustusvõtja omaniku vahetusest ei teavitanud, on kindlustusandja täitmise kohustusest vabanenud.

Järgnevalt annab kohus hinnangu kas tegemist on kindlustusjuhtumiga.

36.VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kind9 2-17-7138 lustusandja täitmise kohustus). Vastavalt VÕS § 476 lg-le 1 peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

37.05.12.2016 edastas hageja teate kostjale kindlustusjuhtumist. Kostja vastas, et maakontuur on purunenud vale materjali kasutamise ja pinnase ebapiisava tiheduse tõttu. Kostja asus seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist kahjuga, mis on põhjustatud ehitusveast, mis tõi kaasa soojuspumba kompressori ja süsteemi juhtimisautomaatika mittetöötamise. Kostja põhjendas kahju hüvitamata jätmise otsust nii: kuivõrd kahju on põhjustanud ebakvaliteetne ehitustöö, mis toimus vähem kui 5 aastat tagasi majandustegevuse registris registreerimata ehitusettevõtja poolt, siis puudub kostjal alus kahju hüvitamiseks.

38.Hageja leiab kuna tegemist on ehitusveaga, siis poolte vahelise kindlustuslepingu kohaselt kohustub kindlustusandja maksma hüvitist.

39.Kohtule esitatud kodukindlustuse koguriski tingimuste kohaselt laieneb ka kindlustus ehitusvigadele. Tingimuste p 9 kohaselt on kohaselt on ehitusviga ebakvaliteetse materjali kasutamine, materjali vale kasutamine või ebakvaliteetne töö. Tingimuste TH-A-20131 p 10 kohaselt kehtib kindlustuskaitse, kui kindlustusjuhtum on tingitud ehitusveast ja ehitustööks (sh remont, renoveerimine) oli olemas ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli selle töö tegemise ajal registreeritud majandustegevuse registris. Tingimuste TH-A-20131 p 11 kohaselt eelmises punktis nimetatud piirangud ei kehti, kui ehitustöö on tehtud: 1) üle 5 aasta tagasi või

2)enne hoone omandamist ja selleks oli ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Tingimuste TH-A-20131 p 12 kohaselt kahju ei hüvitata, kui ehitusvea pärast tuleb töö uuesti teha, viga parandada või vara asendada.

40.Hageja poolt on esitatud Narva linnavalitsuse korraldus (dtl 33) nr 831-k (07.09.2011) millest nähtub, et kinnistule Xox on antud luba soojussüsteemi puuragu rajamiseks. Hageja leiabki, kuna ehitustööd olid tehtud enne hageja poolt elamu omandamist ja ehitustööde tegemiseks oli Narva linnavalitsuse kirjalik nõusolek, siis on kostja vastuväide kahju hüvitamise kohustuse puudumisest, alusetu. Kostja leiab, kuna ehitustöid teostas ettevõte, kellel puudusid ehitustööde ajal selleks vastav litsents, siis puudub kohustus ehitusvigade hüvitamiseks.

41.Äriregistri andmete kohaselt on x (OÜ G õigusjärglane) kustutatud alates 25.09.2019. Äriregistri andmetel on ettevõte majandustegevuse registris märgitud tegevusalaks kuni 31.12.2011 muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. Alates 01.01.2012 on tegevusalaks kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

42.Ehitamise ajal kehtinud EhS § 41 lg 1 kohaselt on isikul lubatud ehitada, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe EhS §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist). EhS § 41 lg 3 kohaselt võib ettevõtja registreeritud tegevusalal ise teostada töid vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. EhS § 47 lg 1 kohaselt on vastutav spetsialist isik, kes: 1) on pädev kas ehitamise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning 2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud EhS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. EhS § 47 lg 2 peab vastutaval spetsialistil olema ehitamiseks tegelemiseks: 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus, mida arvestatakse alates erialast kõrgharidust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäevast.

10 2-17-7138 43. Kohus selgitab, et majandustegevuse registri registreering ja vastutava spetsialisti nõue on kehtestatud selleks, et ehitusettevõtja oleks pädev oma tööd tegema. Ajal, kui teostati tööd, siis puudus ettevõttel selleks luba ja pädevus. Kohus nõustub kostjaga, kuna majandustegevuse registri andmed on avalikud, siis kindlustusvõtja saab enne tööde teostamist nende andmetega tutvuda. See risk ongi kindlustusvõtja kanda, kuna kindlustusandja ei vali tööde teostajat.

Kindlustusandja ei pea kandma riske, et ehitusettevõtjana kasutatakse vastava erialase pädevuseta isikuid. Kostja ei ole kohustatud võtma kaitse alla selliseid riske, mis seonduvad kindlustusvõtja ebaseadusliku ehitustegevusega. Riskid, mis lähtuvad asjatundmatu ehitaja teostatud ehituspraagist on kindlustuslepinguga jäetud kindlustusvõtja kanda.

44.Seega antud juhul on tegemist kahjuga, mis on tekitatud ehitusveast, mis tõi kaasa soojuspumba ja süsteemi juhtimisautomaatika mittetöötamise. Tööde teostajal puudus selleks pädevus mis on kaasa toonud olukorra, kus ei saa eeldada, et ehitusvigade risk läheb üle kindlustusandjale. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tööde teostamisest ning juhtumisi ajaline periood on alla viie aasta, siis puuduks kostjal tingimuste TH-A-20131 p 9, 10, 12 alusel kahju hüvitamise kohustus.

45.Kohus leiab, kuna on tuvastatud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga puudub vajadus hinnata ka kahju suurust.

46.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud 47. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

48.Hagi jäi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda.

49.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra 50. Kohus määrab rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.