Obsah (5)

§ 1§ 2§ 4§ 60§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17709 Tsiviilasi M. L. hagi L. B. P. L.

) sätestatust.

§ 1

lg 2 näeb ette, et

-is sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kuna xxxxxxxxxx ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis EL-i määrused praegusel juhul ei kohaldu. 2 7.

§ 2

lg 1 sätestab, et kui seaduse kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.

§ 4

lg 1 kohaselt peab asja menetlev kohus tegema kindlaks kohaldatava välisriigi õiguse. 8. Seega tuleb praeguses asjas määrata kindlaks, millise riigi õigus abielu lahutamisel kohaldub.

§ 60

lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise eeldustele

§-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal.

§ 57lg 1 järgi kohaldub esiteks selle riigi õigus, kus on abikaasade ühine elukoht.

Pooltel ei olnud lahutusmenetluse algatamise ajal (novembris 2017) ühist elukohta, kuna alates 2014. aastast elas kostja xxxxxxxxxxx ja hageja Eestis. 9.

§ 57

lg 2 näeb ette, et kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, tuleb kohaldada selle riigi õigust, mille kodanikud nad on. Pooltel ei ole aga ka ühist kodakondsust.

§ 57

lg 3 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õigust, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.

1. Hageja esitatud asjaolude kohaselt elasid pooled viimati koos
2. aastal xxxxxxxxxxx ja kostja elab ka praegu xxxxxxxxxxx. Seega tuleb abielu lahutamise materiaalõiguslikele eeldustele kohaldada xxxxxxxxxx õigust. xxxxxxxxxx perekonnaseadus (Family Law Act) on kohtu andmetel kättesaadav veebis: https://www.legislation.gov.au/Details/C2020C
3. xxxxxxxxxx perekonnaseaduse art 48 lg 1 kohaselt on lahutuse eelduseks see, et abielu on pöördumatult lõppenud. Sama artikli teise lõike järgi võib abielu lahutada, kui abikaasad on enne lahutusavalduse esitamist elanud püsivalt lahus vähemalt 12 kuud. Kohus märgib, et ka Eesti õiguse kohaselt on abielu lahutamise eeldused üldjoontes sarnased (PKS § 67 lg 1). Nimelt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
4. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on nad kostjaga elanud lahus alates
5. a detsembrist. Poolte abielusuhted on lõppenud juba
6. a detsembris ehk peaaegu seitse aastat tagasi. Hagi esitamise ajaks olid pooled elanud eraldi juba peaaegu kolm aastat. Hagejal on uus pere ja uuest kooselust on sündinud lapsed. Eelnevat arvestades on kohtul alus arvata, et poolte kooselu on pöördumatult lõppenud, mistõttu on abielu lahutamise peamine eeldus täidetud.
7. xxxxxxxxxx perekonnaseaduse art 55A (b) näeb lisaks ette ka selle, et kui lahutada soovivatel pooltel on alla 18-aastaseid lapsi, siis on abielu lahutamise eelduseks see, et on tarvitusele võetud kõik vajalikud abinõud laste eest hoolitsemiseks ning nende heaolu ja arengu tagamiseks. Kostja on väitnud, et ta ei soovi abielu lahutada põhjusel, et ta kaotaks sel juhul tema ja hageja ühise lapse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldusõiguse. Hageja esitatud andmetest nähtub aga, et poolte ühise lapse hooldusõiguse küsimus on lahendatud Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Eelnimetatud kohtulahendiga on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud ja hagejale on antud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ainuhooldusõigus. Kuna praegusel juhul on poolte ühise alaealise lapse hooldusõiguse küsimus lahendatud ning lapse heaolu ja vajadused on tagatud, siis on ka see abielu lahutamise eeldus täidetud.
10. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja poolte abielu tuleb lahutada.
11. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi kanda pärast lahutust abielueelset perekonnanime. Seetõttu saab pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks enne abiellumist kantud perekonnanimi „L. “. 3
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 4