) § 5 alusel, võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3
lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvtakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik
Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgnike igakuiseks sissetulekuteks kokku 1650 eurot (neto). Avalduse kohaselt on võlgnikel rahalised kohustused kuue erineva võlausaldaja ees. Võlgnikud on selgelt makseraskustes, sest ei suuda korraga kõiki võlakohustusi täita.
lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab
§-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja pikendamise teel, tasudes kõik põhinõuded 100% ulatuses kõigi võlausaldajate eest sõltuvalt võla suurusest 39 kuu möödumisel.
lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole veel algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Vastavalt
lg-le 1 on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääri huvina tuleb arvesse võtta 4
lg-le 3 võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajate oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi lg 4 järgi hindab kohus huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Kohus märgib, et
lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud ümberkujundamiskava kinnitamisel võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Kohus tuvastas, et suurim võlausaldajate osa nõustus ümberkujundamiskava kinnitamisega. Võlausaldajatele, kes ei esitanud seisukohta, märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollib kohus, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine või mitteoluliselt väiksemas ulatuses võrreldes sellega, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. 5
lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohus arvestab seda, et tähtaja pikendamine võimaldab täita kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses.
lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgnike selgituste kohaselt nad töötavad ja nende igakuiseks keskmiseks töötasuks on 1650 eurot. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele kokku tasuda 365,43 eurot. Kohtu hinnangul tuleb pidada ümberkujundamiskava täitmist võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades pidada tõenäoliseks ning võlgnikule jõukohaseks. Seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega peab kohus kooskõlas
lg 5 sätestatuga põhjendatuks lükata edasi võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega. Kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava kohtumääruse resolutsiooni p 2 esitatud kujul. 6
lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
lg 1 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu täiendavad selgitused Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi:
lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab,
lg 1 alusel võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.
lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle
lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. 7
lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.
lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (
Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
MS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
lg 2 esimese lause kohaselt, võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 2 kohaselt, määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.